Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606 Swedbank AS-is, 10220034796011 AS-is SEB Pank, 17001577198 Nordea pangas või 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, märkides viitenumbriks 3100057358. Hageja nõue ja menetluse käik 07.01.2011 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 13.06.2008 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 156,94 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud lepingu alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi nr XXXXXXXX krediidilimiidiga 5 000 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXX. Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees ei täitnud ja võlgneb 07.01.2011 seisuga hagejale 156,94 eurot, millest põhiosa on 138,49 eurot, intress 0,14 eurot ja viivis 18,31 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse koos lisadega TsMS § 317 lg 5 alusel kätte ja kohustas kostjat vastama 10 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni, s.o 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot. TsMS § 144 p 7 alusel tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv lugeda kohtuväliseks kuluks, kuna 06.12.2011 määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluses avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata ning hageja sai nimetatud määruse kätte 10.12.2011. Kostjalt kuulub väljamõistmisele ka kohtutäiturile makstud tasu 15,30 eurot ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulu 6,39 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetlsukulud summas 133,53 eurot.

Maie Seppo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.