Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 28.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-27197/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 28.02.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1579

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

xxxxx Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

28. veebruar 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12

Tsiviilasja number

2-11-27197

Tsiviilasi

B. I. G. B. A. N. K. AS hagi U. A. A. A. võla, summas 11 821,57 eurot ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

6911,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: B. I. G. P. – registrikood xxxxxxxxx xxxxxx xxx xxxxx, xxxxx Esindaja: A. M. , B. V. S. K. , xxxxxx xxx xxxxx xxxxx E-post: Kostjad: U. A. – isikukood xxxxxxxxxxxx xxxx-xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx A. A. xxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxx x-xxx xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx

esindajad

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Välja mõista U. A. ja A. A. B. I. G. B. A. N. K. AS kasuks 13395 (kolmteist tuhat kolmsada üheksakümmend viis) eurot 30 senti tarbijakrediidilepingust tuleneva võla katteks (sealhulgas tagastamata krediidisumma 6719,30 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 1850,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kuni 28.02.2012.a. 4561,48 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 191,73 eurot).

2.Välja mõista U. A. ja A. A. B. I. G. B. A. N. K. AS kasuks viivis 30,94% aastas tagastamata krediidisummalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o. 29.veebruarist 2012.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2157,82 eurot. 3.Määrata kindlaks U. A. A. A. solidaarselt B. I. G. B. A. N. K. AS-ile hüvitatavate

menetluskulude suurus summas 894 (kaheksasada üheksakümmend neli) eurot 76 senti.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib esitada xxxxx Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse xxxxx Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja U. A. .08.2008 tarbijakrediidilepingu nr.0802588/15kt, mille alusel andis hageja kostjale krediiti summas 7127,72 eurot (111524,52 000 krooni). Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja maksma hagejale intressi 30,94% krediidisummast aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule B. I. G. P. krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Hageja ja kostja A. A. 29.08.2008 käenduslepingu ülalnimetatud lepingust tulenevate U. A. täitmise tagamiseks. Kostja U. A. täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu hageja ütles 07.08.2009 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning nõudis kostjatelt võlgnevuse 154042,26 krooni (9845,09 eurot) tasumist, millest 111217,69 krooni (7108,11 eurot) oli tagastamata krediidisumma, 29375,26 krooni (1877,42 eurot) intress, 12883,92 krooni (855,32 eurot) võla sissenõudmisega seotud kulud ja 65,39 krooni (4,18 eurot) viivis. Pärast lepingu ülesütlemist on tagastamata krediidisumma katteks laekunud 388,81 eurot. Seetõttu on tagastamata krediidisumma 6719,30 eurot, millelt hageja on arvestanud viivist 30,94% aastas. 10.06.2011 seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 3059,75 eurot.

Neil asjaoludel ja toetudes VÕS §-dele 100, 101 lg 1 p-d 1, 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 142, 145 lg 1 ja 2 ning TsMS §-le 367, taotleb hageja kostjatelt solidaarselt 11821,57 euro väljamõistmist, millest 6719,30 eurot on tagastamata krediidisumma, 1850,79 eurot intress, 191,73 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 3059,75 eurot sisenõutavaks muutunud viivis. Lisaks taotleb hageja TsMS § 367 alusel kostjatelt viivise 30,94% tagastamata krediidisummalt aastas väljamõistmist alates 11.06.2011.a. kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kostjate vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2). Kostjatele on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 28.09.2011 (tl.29, 30), kuid nad ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Osundatud paragrahvi lg 3 sätestab, et käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käesolevas asjas on kohus arvestanud välja viivise kindla summana alates hagi esitamisele järgnevast päevast s.o. 11.06.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni 28.02.2012 (263 viivitatud päeva eest) viivise määraga 0,085% päevas (30,94:365) ning mõistnud viivise välja protsendina põhinõudest (käesoleval ajal 6719,30 eurot) 30,94% aastas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast. Arvestades aga hea usu põhimõtet ning väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata krediidisummat 6719,30 eurot), mõistab kohus kostjalt välja küll viivise alates 29.veebruarist 2012. a 30,94% aastas tagastamata krediidisummalt kuni selle täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2157,82 eurot (tagastamata krediidisumma 6719,30 – viivis kuni 28.02.2012.a. 4561,48 eurot). Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduse p.3 (tl.5 pöördel-6). Seetõttu määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate poolt hüvitatavad B. I. G. B. A. N. K. AS menetluskulud. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja poolt on tasutud riigilõiv 798,89 eurot tulenevalt tsiviilasja hinnast (tl.16 pöördel). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud B. V. S. K. arve 31.01.2011.a., (tl.15) ja maksekorralduse arve tasumise kohta (tl.16).Arvel toodud loetelu kohaselt on U. A. nr.0802588/15kt tuleneva võlanõude menetlemiseks nõutud summa 95,87 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, 4 (5)