Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

lasteaiahoone ehituse, mille viis läbi tänaseks pankrotistunud ja registrist kustutatud OÜ Q Ehitus, projekteerimist viis läbi OÜ SL P . Lasteaiahoone ehitamist finantseeriti eraisikult AL ning MTÜ-lt VP saadud laenudega. MTÜ VP poolt oli võetud omakorda sihtotstarbeline laen AS-lt Sampo Pank. MTÜ VP oli asutatud eesmärgiga opereerida ehitatavas hoones lasteaeda, kuid suutmatus laenumakseid tagasi maksta pandi rajatud lasteaiahoone müüki. Vaatamata korduvatele lubadustele ei ole SLOÜ (likvideerimisel) endine juhtkond raamatupidamisdokumente ega muud dokumentatsiooni esitanud. Väidetavalt on võlgnikul kolm võlausaldajat: Maksu- ja Tolliamet, Swedbank Liising ning eraisik AL, viimase nõude põhisumma moodustab väidetavalt 607 160 eurot (nimetatud summa on tasutud võlgniku pangakontole ja on tasutud ka ehitusarveid). SLOÜ endised juhatuse liikmed ei ole osaühingule kuuluvat vara üle andnud, samuti puudub ülevaade nõuetest kolmandate isikute vastu. Dokumentidega tutvudes võib teha järelduse, et püsiv maksejõuetus kujunes välja 2010 aastal. Osaühing on maksejõuetu, majandustegevus on lõppenud. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 812 127,05 eurot. Maksu- ja Tolliameti 17.01.2012.a. vastuse nr 8-8.1/2352 kohaselt on SLOÜ maksude ja maksete võlg seisuga 17.01.2012.a. kokku 387 918,92 eurot alljärgnevalt: käibemaks 386 960,24 eurot; sunniraha 958,68 eurot. Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 259 467,96 eurot, seega võlgnevus kokku moodustab 647 386,88 eurot. Võlgnevus Swedbank AS-le müügikahju vara (liisingueseme mööbel ja sisustuskaubad) võõrandamisest on 152 116,85 eurot. Võlgnevus AS-le LK on 12 623,32 eurot. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga võlgnikul igasugune vara puudub. AS-is Danske Bank A/S Eesti filiaalis omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXX, mille saldo 22.01.2012.a. seisuga on 0,00 EUR. Konto avati 24.04.2008.a. ja arestiti 13.01.2012.a. Kohustused panga ees puuduvad. AS-is SEB Pank omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXX, mille saldo 19.01.2012.a. seisuga on 0,00 EUR Sundtäitmine on peatatud 12.01.2012.a. Arvelduskonto eelnevalt arestitud kohtutäitur Kairi Kumm, Priit Lantin, Risto Sepp, Elin Vilippus ning Maksu- ja Tolliameti poolt. Kohustused panga ees puuduvad. Maanteeameti 18. jaanuari 2012.a. vastuse kohaselt SLOÜ (likvideerimisel) nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud. Sõidukite kehtivatele registreerimistunnistustele nimetatud äriühing vastutavaks kasutajaks märgitud ei ole. Elektroonilise äriregistri andmete kohaselt võlgnikul osalus teistes äriühingutes puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ei. Võlgnikule kuulunud kinnisvara: Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXXkantud kinnistu katastritunnusega XXX, sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 100%, asukohaga XXX, pindalaga 4871 m2. Kinnistu võõrandati 27.11.2008.a. asjaõiguslepinguga OÜ-le NI (registrikood XXX) ja sundvõõrandati 16.02.2010.a. kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumisel OÜ-le MS(registrikood XXX). 16.02.2010.a. asjaõiguslepingu alusel on tehtud kanne uue omaniku OÜ NI kohta ja 29.06.2010.a. PIOÜ (registrikood XXX) kohta. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja 2010 aastal, kuigi tõenäoliselt võiks maksejõuetuse ajaks pidada 2008 aasta detsembrit, kui äriühingu pangakontol lõppes igasugune edaspidine tegevus, mis seab kahtluse alla ettevõtte majandustegevuse jätkumise. OÜ SL tellis hoone projekteerimise ja ehituse eesmärgiga teha sinna eralasteaed. Lasteaeda asus opereerima mittetulundusühing VP(registrikood XXX), kellel oli sõlmitud kinnistu omanikuga OÜ NI tähtajaline rendileping. Probleemid tekkisid, kui kinnistu omanikul tekkisid raskused pangale võla maksmisega. Eralasteaia ehitust finantseerinud Danske Bank A/S pidades võimatuks jätkata koostööd panga, kinnistu omaniku ja operaatori vahel nõudis kinnistu sundmüüki. Danske Bank A/S

täitmisavalduse alusel toimus kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel sundmüük OÜle NI kuuluva kinnistu (kinnistul asub Soosepa lasteaed) XXX müügiks. Enampakkumine toimus 29.06.2010.a. alghinnaga 21 000 000,00 EEK, kinnistu omandas PIOÜ (registrikood XXX). Lasteaia mööbel ja sisustuskaubad olid võetud liisingusse Swedbank Liising AS-lt, kes lepingust tuleneva tasumata võlgnevuse katteks võõrandas 06.08.2010.a. liisinguesemed. Vara võõrandamise tulemusel sai Swedbank Liising AS müügikahju 152 116,86 EUR, mille tasumist pank SLOÜ-lt nõuab. Ülevaade majandustegevuse ja majandusliku olukorra kohta puudub, täielikku informatsiooni ei ole ajutine haldur saanud eelmiselt juhatuse liikmelt ega likvideerijalt. Raamatupidamisdokumentatsioon on esitamata, ülevaade teostatud tehingutest, laenude võtmisest, lasteaiahoone ehitamisest puudub. Danske Bank A/S kontoväljavõttest perioodil 24.04.2008.a. kuni 21.11.2008.a. nähtub, et võlgnikule on kantud nii juriidiliste – kui füüsiliste isikute poolt erinevaid laenusummasid, nähtuvad ehitusega seotud arvete tasumised, samuti laenusummade tagastused, kuid kuna raamatupidamisdokumentatsioon puudub ei ole võimalik teostatud tehinguid kontrollida. Samuti puudub ajutisel halduril ülevaade võlausaldajate ja kolmandate isikute nõuetest. Kogu esitatud informatsiooni põhjal ilma vajaliku dokumentatsioonita ei ole ajutisel halduril võimalik anda hinnangut maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ega juhatuse liikmete tegutsemise kohta. Antud informatsiooni omades on ajutisel halduril võimalik väita, et pankrotiavaldus on esitatud hilinemisega. Võlgniku kohustuste suuruseks on 812 127,05 eurot ja võlgnikul igasugune vara puudub, seega on võlgnik maksejõuetu. Juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole, leiab ajutine pankrotihaldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2000 eurot. Arvestades eeltoodut teeb ajutine pankrotihaldur ettepaneku lõpetada SLOÜ (likvideerimisel), registrikood 11452293 pankrotimenetlus raugemisega PankrS § 29 lg. 1 alusel. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 902,50 eurot ja kulutuste katteks 115,08 eurot, kokku 1017,58 eurot, sealhulgas riigi vahenditest 397 eurot. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks 812 127,05 eurot ja igasugune vara võlgnikul puudub. Seega on võlgnik maksejõuetu. Halduri hinnangul vara tagasivõitmise võimalusi menetluse käigus ilmunud ei ole. Juhtimisvigu ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 09.02.2012.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded SLOÜ (likvideerimisel) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab SLOÜ (likvideerimisel)dokumentide hoidjaks HT ́i (ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur Maire Arm palub määrata ajutise halduri tasuks 902,50 eurot ja kulutuste katteks 115,08

eurot, kokku 1017,58 eurot, sealhulgas riigi vahenditest 397 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.