2-10-19558/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul, kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.04.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi nr 4797246000532182 krediidilimiidiga 5000 krooni. Kostja kohustus tasuma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Kostja kohustus kasutatud krediidilimiiti hagejale tagasi maksma igakuuliselt 200 krooni. Panga üldtingimuste p 7.1.5 kohaselt tagasimaksetega viivitamisel kohustub klient maksma viivist. Kuna kostja rikkus lepingutingimusi, ütles hageja 26.08.2009 lepingu üles. 11.10.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 3601,71 krooni, sellest põhisumma võlgnevus 3329,36 krooni, 4,44 krooni intress ja 267,91 krooni viivis põhisumma võlgnevuselt. Hageja palub kostjalt välja mõista 3601,71 krooni ja viivise protsendina põhinõudelt (3329,36 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Samuti palub hageja kostja kanda jätta hageja menetluskulud so riigilõivu ja välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse isiklikult kätte saanud ja kinnitanud kättesaamist e-posti aadressilt 18.01.2012. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o hiljemalt 30 päeva jooksul ega käesoleva ajani hagi kättetoimetamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1-2). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagis esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Samas on ka märgitud, et tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (krediitkaardi leping koos üldtingimustega, hinnakiri, lepingu operatsioonide loetelu, lepingu ülesütlemise teade - tl-d 7-26) ning kostja omaksvõtuga. Ka leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja ei ole pooltevahelist lepingu nõuetekohaselt täitnud ja võlgneb hagejale 3601,71 krooni, sellest põhisumma võlgnevus 3329,36 krooni, 4,44 krooni intress ja 267,91 krooni viivis seisuga 11.10.2010, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 alusel välja mõista. TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab lisanduva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest. Käesolev hagi on esitatud 13.10.2010. Seoses asjaoluga, et kohtul tekkisid probleemid kostjale hagi kätte toimetamisega, on menetlus märkimisväärselt veninud. Seetõttu on otstarbekas viivis kindla summana välja mõista kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär kuni 31.12.2010 oli 1%, kuni 30.06.2011 oli 1,25% ja alates 01.07.2011 on 1%. Seega viivisemäärad on vastavalt 0,02200%, 0,02300 % ja 0,02200 %. Viivis 13.10.2010 kuni 31.12.2010 so 80 päeva x 0,02200% x 3329,36 krooni = 58,60 krooni; Viivis 01.01.2011 kuni 30.06.2011 so 181 päeva x 0,02300 % x 3329,36 krooni = 138,60 krooni; Viivis 01.07.2011 kuni 26.02.2012 so 241 päeva x 0,02200% x 3329,36 krooni = 176,52 krooni. Seega viivis ajavahemiku eest 13.10.2010 kuni 26.02.2012 on 373,72 krooni (58,60 + 138,60 + 176,52). Seega kokku tuleb kostjalt võlgnevuse katteks kindla summana välja mõista 3975,43 krooni (sh 3329,36 krooni põhivõlgnevus, 4,44 krooni intress ja 641,63 krooni viivis seisuga 26.02.2012). Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks võlgnevuse katteks välja mõista 254,07 eurot (sh 212,78 eurot põhisumma, 0,28 eurot intressi ja 41,01 eurot viivis seisuga 26.02.2012 ). Alates 27.02.2012 tuleb kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel kokku tasunud 1000 krooni riigilõivu. Hageja on esitanud ka maksekorraldused maksekäsu kiirmenetluses tasutud 750 krooni riigilõivu (tl 27) ja hagiavalduse esitamisel tasutud 250 krooni riigilõivu (tl 29) kohta. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 147 lg 5 alusel kuulub ka makskäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv antud asjas kohtukulude hulka. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 1000 krooni so 63,91 eurot. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb käesolevas otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.