Tsiviilasi nr.2-11-47582
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2012 Tallinn Tsiviilasja number
2-11-47582
Tsiviilasi
GOÜ hagi G OÜ vastu võlgnevuse 7 104,86 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7104,86 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja GOÜ (reg kood xxx; asukoht xxx) Hageja esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, Tallinn 10140; e-post: [email protected]) Kostja G OÜ (reg kood xxx; asukoht xxx)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg 06.02.2012
Rahuldada GOÜ hagi G OÜ vastu võlgnevuse 7 104,86 euro ja viivise väljamõistmiseks. Välja mõista G OÜ-lt põhivõlg 6897,37 eurot OÜ GOÜ kasuks. Välja mõista G OÜ-lt kuni kohtuotsuse tegemiseni 27.02.2012 sissenõutavaks muutunud viivis 324,53 eurot OÜ GOÜ kasuks. Välja mõista G OÜ-lt pärast kohtuotsuse tegemist so alates 28.02.2012 sissenõutavaks muutuv viivis 0,02 % tasumata põhinõudelt päevas OÜ GOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 97 % ulatuses kostja kanda ning 3 % ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja ja kostja sõlmisid 24.05.2010 tarnelepingu kehtivusega kuni 30.09.2011 ja 28.05.2010 agendilepingu. Hageja pidi kostjale tarnima kokkulepitud mahus ja sortimendis kaupa ning kostja pidi selle eest tasuma. Hageja on oma kohustused täitnud ning esitanud kostjale arved kauba eest tasumiseks. Kostjal tekkis kauba eest tasumisel võlgnevus juunis 2011 ning vaatamata täiendavale tähtajale kostja võlga ei tasunud. Hageja rakendas kostja suhtes alates 23.06.2011 õiguskaitsevahendeid ja keeldus talle kaupa tarnimast kuni võlgnevuse kustutamiseni. Teate õiguskaitsevahendite kasutamisest edastas hageja kostjale 17.06.2011 e-posti aadressile xxx. Eelnevalt oli hageja kostjat korduvalt hoiatanud õiguskaitsevahendite kasutamise võimalusest, kui kostja ei likvideeri oma võlgnevust. Kostja võlgnevus hageja ees on 30.09.2011 seisuga 9773,47 eurot. Hagejal on kostjale tasumata 2668.61 eurot, mille hageja tasaarvestas 13.07.2011 tasaarvestuse kokkuleppega ning 30.09.2011. Pooled leppisid tarnelepingus kokku viivise suuruseks 0,02 % päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista 7104,86 eurot ja viivised alates arvete sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagi esitamise seisuga on viivise suuruseks 121,11 eurot. Agendilepingu järgi pidi hageja tasuma kostjale agenditasu 958,70 eurot kuus ning kostja kohustuseks oli leida ostjaid hageja toodetele. Hageja ütles 22.07.2011 kirjaga agendilepingu erakorraliselt üles alates 01.08.2011.
Kostja esitas kohtule kirjalikud vastuväited. Kostja tunnistab hagi 6897,37 euro osas ning vaidleb vastu arvele V10 summas 207,49 eurot. Hagejal on kostja ees agendilepingust tulenev võlgnevus 3834,80 eurot, mille kostja tasaarvestab kohtule esitatud vastuväites hageja nõudega. Kostja leiab, et müügiagendilepingut ei saanud erakorraliselt üles öelda, sest kostja ei ole seda rikkunud. Seega lõppes agendileping korraliselt 05.12.2011, sest hageja esitas ülesülemis avalduse 01.08.2011. Agenditasu maksmise kohustus oli hagejal igakuiselt 15. kuupäevaks, kuid hageja tasus kostjale viimast korda 29.04.2011. Kostja sai lepingu ülesütlemisest teada hageja esindaja 05.10.2011 kirjast. Kostja leiab, et tarnelepingu peatamine ja õiguskaitsevahendite kasutamine on ebaseaduslik. Kostja ja MEOÜ vahel sõlmitud tarnelepingu alusel tarnis kostja hageja kaupa MEOÜ-le. Kostja ei tooda ise valmistooteid vaid on hageja poolt toodetud valmistoitude a kulinaariatoodete vahendaja. Hageja ning OÜ TKH teatasid tarnete peatamisest kostjale 22.06.2011 so päev enne seda, mil kostja pidi täitma MEOÜ ees oma kohustuse. Arvestades riigipühasid ei olnud kostjal võimalik oma lepingulisi kohustusi täita ning MEOÜ esitas kostjale trahvinõude summas 9203,00 eurot. Hageja pidi täitma kostjale 72 tellimust ning proportsionaalselt hageja tellimust mahuga tasaarvestab kostja hageja poolt kostjale tekitatud kahju summas 4000 eurot. Kostja on esitanud hagejale ka sellekohase pretensiooni 08.09.2011.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu täitmise nõude. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja hagi õigeks võtab. Kostja on asjas hagi 6897,37 euro osas õigeks võtnud,
tunnistades oma lepingust tulenevaid täitmata kohustusi, ning selles osas kohus esitatud tõendeid ei analüüsi. Kuna kostja on põhinõude osas hagi õigeks võtnud, lähtub kohus viiviste vaidluses samuti sellest asjaolust. Pooled vaidlevad hageja nõude puhul seega üksnes arve nr V10 tasaarvestamise üle. Kohtule esitatud hageja tasaarvestuse avaldusest (tl 22) nähtuvalt on hageja oma kohustused kostjaga tasaarvestanud mh ka arve V10 summas 958,70 eurot. Hagiavalduses on hageja sama sarve osa märkinud tasaarvestatavaks summaks 751,21 eurot. Kohus leiab, et tasaarvestuse puhul on tegemist ühepoolse tahteavalusega, mida ei saa põhjuseta muut või tagasi võtta. Seega tuleb lugeda, et hageja on tasaarvestanud oma kohustused 2876,10 eurot ulatuses mitte 2668,61 euro ulatuses nagu märgitud hagiavalduses. Kostja kohustuseks on esitada tõendid selle kohta, et ta on oma kohustuse täitnud või on see lõppenud. Kostja on esitanud hageja nõude osas kostja vastuväites tasaarvestuse avalduse. Võlasuhe saab VÕS § 186 p 2 alusel lõppeda tasaarvestusega. Asja lahendamiseks on seetõttu vajalik välja selgitada, kas tasaarvestuse formaalsed ja sisulise nõuded on täidetud. Tasaarvestamine toimub VÕS § 198 järgi avalduse tegemisega. Sellise avalduse võib teha ka kohtumenetluses. Kostja on tasaarvestuse avalduse vastuväidete esitamisega teinud, seega on formaalsed eeldused täidetud. Tasaarvestuse aluseks olevateks nõueteks on kostja vastuväidete kohaselt agenditasu nõue ning lepingu rikkumisest tulenev kahju nõue. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid agendilepingu, mille järgi kostja pidi vahendama hageja tooteid ja hageja kostjale agenditasu maksma. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja esitas kostjale ülesütlemisavalduse. Pooled vaidlevad selle üle, mis ajast ja mis alusel on agendilepingu üles öeldud. VÕS § 670 lg 1 sätestab, et agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. VÕS § 686 lg 1 ning § 687 lubavad agendilepingu nii korraliselt kui erakorraliselt üles öelda. Erakorralise ülesütlemise jaoks on vajalik mõjuv põhjus. Kohtule esitatud müügiagendilepingust nähtub, et pooled ei ole leppinud kokku seadusest erinevat lepingu ülesütlemise korda. Järelikult tuleb lähtuda seaduses sätestatust. Kohtule esitatud hageja e-posti väljavõttest nähtub, et hageja on saatnud kostjale 22.07.2011 aasdressil XXX ülesütlemisteate. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud konkreetse e-posti aadressi, mille vahendusel toimub poolte ametlik kirjavahetus. Kohtule esitatud hageja ja kostja e-kirjavahetusest nähtub, et hageja ja kostja on kasutanud teadete edastamiseks e-posti aadressi XXX. Kohus asub seisukohale, et puudub alus arvata, et kostja ei saanud sellel aadressile edastatud e-posti kätte. Seega tuleb lugeda kirjad TsÜS § 69 lg 2 järgi edastatuks kostjale. Kostja kohustuseks on ülesütlemise vaidlustamisel tõendada, et ülesütlemisel ei olnud alust. Kohtule esitatud kostja konto väljavõttest ning OÜ-ga UE ning OÜ-ga TKH sõlmitud lepingutest nähtub, et hagejal olid lepingud oma toodete tarnimiseks nimetatud kahe ettevõttega, millest OÜ TKH on hagejaga seotud äriühing. Kohus asub seisukohale, et agendilepingu eesmärgiks tuleb pidada käesoleval juhul lepingute sõlmimist hageja toodete tarnimiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks agendilepingu kehtivuse ajal sõlminud lepinguid hageja toodete vahendamiseks. Seega on kohtu arvates õigustaud lep9ngu erakorraline ülesütlemine VÕS § 630 lg 1 alusel VÕS § 686 lg 1 märgitud kahekuulise tähtajata. Kostjal oli õigus nõuda agenditasu maksmist kuni 01.08.2010, hageja on agenditasu tasumise tasaarvestanud, seega ei ole kostja tasaarvestuse sisulised eeldused täidetud ja agenditasu osas ei saa kostja hageja nõuet tasaarvestada. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest,
lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Õiguskaitsevahendite kasutamise eelduseks on täiendava tähtaja andmine kohustuse täitmiseks. Kohtule esitatud hageja ja kostja kirjavahetuses nähtub, et hageja on kostjale korduvalt teinud etteheiteid kostja kohustuste täitmata jätmise kohta ning märkinud ära, et kavatseb lepingu jätkuva rikkumise korral kasutada õiguskaitsevahendina oma kohustuse täitmisest keeldumist. Kohtule esitatud 17.06.2010 kirjast nähtub, et hageja teavitas kostjat õiguskaitsevahendite kasutamisest. Kiri on edastatud hageja poolt kostja e-posti aadressile XXX, mida pooled on kasutanud teadete edastamiseks. Kohus asub seisukohale, et puudub alus arvata, et kostja ei saanud sellel aadressile edastatud e-posti kätte. Seega tuleb lugeda kirjad TsÜS § 69 lg 2 järgi edastatuks kostjale. Kohus leiab, et hageja tegevust ei saa pidada omapoolseks lepingu rikkumiseks, sest hageja on andud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning alles siis kasutanud õiguskaitsevahendeid. Kohus asub seisukohale, et kohustuse rikkumiseks ei saa pidada seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamist, kui nende õiguskaitsevahendite kasutamine on kohane. Asja ei ole seega oluline menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt tuvastada põhjuslikku seost ega kahju suurust, sest lepingu rikkumist ei ole toimunud. Kahju nõude osas ei ole kostja tasaarvestuse sisulised eeldused täidetud ja kostja ei saa hageja nõuet tasaarvestada. VÕS § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamiselt. Hageja ja kostja on lepingu p 7.5 kokku leppinud viivise suuruseks 0,02 tasumata summalt päevas. Hageja on teinud tasaarvestuse kostjaga 30.09.2011 seisuga, arvestades, et kostja on jätnud täitmata oma kohustuse 7104,86 euro ulatuses. Samas oli hageja ise teinud tasaarvestuse selliselt, et kohustuse suuruseks oli tegelikult 6897,37 eurot. Viivist tuleb arvestada järgnevalt:
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.