Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2012 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-63159
Tsiviilasi
KKhagi Swedbank P&C Insurance AS (endise nimega Swedbank Varakindlustus AS) vastu kindlustushüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
5 176,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KK(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Sven Sillar (Advokaadibüroo Sven Sillar, Maakri 23, 10145 Tallinn, tel 51 40 206, e-post: [email protected]); Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: AAS GB Eesti filiaal (registrikood XXX, asukoht XXX); AAS GB Eesti filiaali esindaja: Lea Pau, e-post: [email protected]; Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: KMV (isikukood XXX, elukoht XXX). Kostja: Swedbank P&C Insurance AS (endine Swedbank Varakindlustus AS, registrikood 11269248, asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Erki Kergandberg ja vandeadvokaat Eva Mägi (tel
Kohtuistungi toimumise aeg 03.02.2012 Kohtuistungil osalesid
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Sillar Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Mägi Kolmanda isiku AAS GB Eesti filiaali esindaja Lea Pau Kolmas isik KMV
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Kindlustuse vaidlustuskomisjon tegi 06.12.2010.a otsuse KK ́a kaebuse nr 7-1/10/129 osas, millega rahuldas kaebuse ning mõistis Swedbank P&C Insurance AS-lt KK ́a kasuks välja kindlustushüvitise summas 199 824 krooni koos viivisega alates 22.10.2009.a kuni 199 824 krooni täieliku tasumiseni. Õigusabikulud 12 000 krooni suuruse summas jäeti Swedbank P&C Insurance AS kanda.
2.Swedbank P&C Insurance AS esitas 15.12.2010.a Harju Maakohtule taotluse KK ́a poolt kindlustuse vaidlustuskomisjonile 26.09.2010.a esitatud kaebuse nr 7-1/10/129 läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Taotluses taotles kostja KK ́a nõude Swedbank P&C Insurance AS vastu kindlustushüvitise saamiseks summas 80 994 krooni täies ulatuses rahuldamata jätmist. Taotluses märkis kostja, et kohtueelse menetluse käigus tunnistas kostja nõuet summas 118 830 krooni. KK ́a kasuks välja täiendavalt mõistetud 80 994 krooni jättis kostja tasumata, sest leidis, et Swedbank P&C Insurance AS ei ole kohustatud hüvitama KK ́a kulutusi selliste hageja mootorsõidukil lasuvate vigastuste likvideerimiseks, mis lasusid sõidukil juba enne kolme sõiduki ahelkokkupõrget ehk enne kindlustusjuhtumit.
3.Hageja KKesitas Harju Maakohtule kohtu nõudmisel 14.02.2011.a hagiavalduse, milles ta nõuab kostjalt Swedbank P&C Insurance AS-lt kindlustushüvitisena 5 176,46 euro ehk 80 994 krooni ja viivise väljamõistmist.
4.Kohus jättis hagiavalduse 09.03.2011.a määrusega käiguta. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja on jätnud hagiavalduses viivisnõude (alates 22.09.2009.a kuni hagiavalduse esitamiseni) summalise suuruse välja toomata, mis on oluline ka tsiviilasja hinna määramisel. 23.03.2011.a esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse ning kohus võttis hagiavalduse 01.04.2011.a määrusega menetlusse. Kohus rahuldas 16.06.2011.a KK ́a taotluse kaasata tsiviilasjas nr 2-10-63159 menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel AAS GB Eesti filiaal. Kohus rahuldas 11.11.2011.a KK ́a taotluse kaasata tsiviilasjas nr 2-10-63159 menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel KMV ́i.
HAGEJA NÕUE
5.Hagiavalduse kohaselt toimus 22.09.2009.a Tallinnas liiklusõnnetus, milles KKa ́le kuuluvale BMW-le registrimärgiga XXXsõitis tagant otsa sõidukit Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX,
juhtinud KMV, kellele oli omakorda tagant otsa sõitnud sõiduauto Audi registrimärgiga XXX, mida juhtis RR. Õnnetuse tagajärjel paiskus sõiduauto BMW vastu puud.
6.Swedbank P&C Insurance AS, kui sõiduauto Audi liikluskindlustuse andja, keeldus osaliselt hüvitamast sõidukile BMW tekitatud kahju, kuna väitis, et nimetatud sõidukile on tekitatud kahjustused kahe avarii tagajärjel ning esmaselt tekitas sõidukile BMW vigastusi sõiduauto Mercedes-Benz. Hageja ei nõustunud Swedbank P&C Insurance AS sellekohase käsitlusega ning märkis, et tema auto vastu sõitis Mercedes Benz ainult ühe korra ja seda seetõttu, et viimasele sõitis omakorda eelnevalt otsa kostja juures kindlustuslepingu sõlminud Audi juht.
7.23.03.2011.a hagiavalduse täpsustuses täpsustas hageja oma viivise nõuet. Hageja märkis, et kostja on olnud kuni 14.02.2011.a tasumisega viivituses kokku 480 päeva, millele vastab viivis summas 544,59 eurot. Lisaks tõi hageja välja, et liiklusõnnetuse fakt leidis tõendamist Liikluskindlustusefondi juures asuva kindlustuse vaidlustuskomisjoni 06.12.2010.a otsusega asjas 7-1/10/129 ning nimetatud otsus on osaliselt jõustunud. Seega on otsus jõustunud asjaolu suhtes, et liiklusõnnetuse põhjustas Audi juht RR. Seetõttu leidis hageja, et kostja vastusest ja vaidluskomisjoni otsuse jõustunud osa täitmise faktist tuleneb üheselt, et kostja poolt on RR liiklusõnnetuse põhjustamine tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS ) § 231 omaks võetud.
8.21.04.2011.a hageja vastuses kostja vastusele märkis hageja, et kostja vastuses esile toodu ei muuda hageja nõuet põhjendamatuks ning kostja vastuses väidetu oli hagejale teada juba enne hagiavalduse esitamist.
9.15.06.2011.a kohtu eelistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja kinnitas, et summade suuruse ja asjaolu üle, et kahjustatud sõiduauto kuulus hagejale, vaidlust ei ole. Hageja ei välistanud võimalust, et oli kaks kokkupõrget, mistõttu esitatigi hageja poolt kolmandate isikute kaasamise taotlus. Hageja on pöördunud kohtuväliselt kolmanda isiku poole, kuid viimane keeldus hüvitist tasuma.
10.16.11.2011.a kohtuistungil märkis hageja, et remondisumma 198 000 krooni on arvestatud koos käibemaksuga. Sõiduk oli võõrandatud ja käibemaksu võrra oleks mootorsõiduki väärtus vähenenud.
11.03.02.2011.a kohtuistungil märkis hageja, et tema viivise nõue on suurenenud. Viivituses olnud päevade arv on 840. Hageja leidis, et tema hagi on tõendatud eelkõige hageja enda ütlustega. Ei vaielda selle üle, kas liiklusõnnetus toimus, vaid vaieldakse selle üle, kas oli kaks õnnetust. Hageja on kinnitanud, et toimus üks kokkupõrge puuga. Kahekordset kokkupõrget puuga on hageja välistanud. Kostja on esitanud eksperdiarvamuse vastupidise tõendamiseks. Ülekuulatud eksperdi sõnadest on olulised need, kus ta kinnitab, et tema arvamus muutuks, kui süüdlase poolt deklareeritud sõiduauto kiirus suureneks. Ekspert lähtus eeldusest, et auto kiirus oli 50 km/h, kuid möönis, et kui kiirus oleks olnud 60 km/h, oleks olnud arvamus teine. Eksperdi arvamus ei lükka ümber hageja veendumust, et oli üks kokkupõrge, kuna süüdlase sõiduki kiirus võis olla 60 km/h. Iga kord, kui isik põhjustab liiklusõnnetuse, on tal tunne, et tema kiirus ei olnud nii suur kui tegelikult. Kiiruste erinevus pole praegu nii drastiline. See võib olla tingitud spidomeetri veast, mida arvestavad liikluspolitseinikud. Näidu õigsust mõjutab talve- või suverehvide kasutamine. Ei ole välistatud, et süüdlase sõiduki kiirus oligi 60 km/h, mis muudaks eksperdi järeldusi. On tõendatud kostja vastutus õnnetuse kindlustamise eest, mistõttu puudub võimalus jätta hagi rahuldamata. Repliigi korras märkis hageja, et ebaõige on väide, et hageja oleks ise pidanud tellima ekspertiisi. Miks pidi hageja neid kulutusi tegema, kui igal tõendil on võrdne jõud. Ühe avarii toimumine on tõendatud Liikluskindlustuse Fondi kindlustuse vaidlustuskomisjoni otsusega. Teine Liikluskindlustuse Fondi kindlustuse vaidlustuskomisjoni lahend on menetluslikult asjakohatu, kuna hageja ei olnud selles menetluses osaline. Käibemaksu
osas on kostja väited ebaõiged. Hageja on eraisik ja tema käibemaksu kuskilt tagasi ei saa, mida juriidiline isik võiks saada. Hageja kahju oli koos käibemaksuga ja see on tema õigus kas ta remondib või mitte. Kahju tõendamisel piisab kohtupraktika järgi eelkalkulatsioonist koos käibemaksuga.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostjas vastas hagile 11.04.2011.a. Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja ei nõustunud sellega, et kindlustuse vaidlustuskomisjoni otsus on osaliselt jõustunud, tuginedes seejuures liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 58 lõikele 3. Lisaks märkis kostja, et pooled ei vaidle selle üle, et RR (Audi juht) põhjustas liiklusseaduse (LS) § 56 tähenduses liiklusõnnetuse, mis seisnes selles, et RR juhitud Audi sõitis otsa KMV’i juhitud sõidukile Mercedes-Benz ning viimane omakorda otsa KK ́a juhitud sõidukile BMW. Kostja leidis, et pooled vaidlevad selle üle, kas Audi juht RR põhjustas liiklusõnnetuse tahtlikult või mitte. Siinkohal asus kostja seisukohale, et RR põhjustas liiklusõnnetuse tahtlikult. Ühtlasi vaidlevad pooled selle üle, et kas enne kolme sõiduki (Audi, Mercedes Benz, BMW) ahelkokkupõrget oli toimunud Mercedes Benz ́i otsasõit sõidukile BMW ja seega selle üle, et kas BMW oli Mercedes Benz ́i poolt kahjustatud juba enne kolme sõiduki ahelkokkupõrget.
13.Kostja arvates kinnitavad asjas esitatud tõendid, et enne Audi otsasõitu Mercedes Benz’le oli viimane otsa sõitnud BMW’le. Kostja tellis kahjujuhtumi käitluse käigus liiklusekspertiisi OÜA ning 23.10.2009. a OÜ A poolt koostatud kohaselt on sõidukiga BMW toimunud kaks liiklusõnnetust – esmalt kokkupõrge Mercedes Benz ́i ja BMW vahel (esimene kokkupõrge) ning seejärel kokkupõrge Audi, Mercedes Benz ́i ja BMW vahel (teine kokkupõrge). Kahele eraldi toimunud liiklusõnnetusele viitavad ekspertarvamuse kohaselt sõidukitel BMW ja Mercedes Benz olevad kahekordsed kontaktijäljed. Ekspertarvamusest nähtuvalt on BMW’l ja Mercedes Benz’l selgelt tuvastatavad kahe erineva kokkupõrke jäljed, mistõttu kostja arvates on OÜ A arvamusega kostja tõendanud, et BMW’ga toimus kaks liiklusõnnetust. Lisaks OÜ A tellitud ekspertiisile tellis kostja arvamuse OÜ L, mis samuti kinnitas kahe liiklusõnnetuse toimumist BMW-ga. Muuhulgas esitati OÜ L ekspertiisis esimese ja teise liiklusõnnetuse tagajärjel BMWl tekkinud kahju ulatus. Kostja 118 830 kroon suuruse kahju hüvitamisel hagejale tugines kostja OÜ A, OÜ L arvamusele ja eriteadmistega isiku IS ́e poolt koostatud kalkulatsioonile. Kostja leidis, et tema ei ole KMV ́i kindlustusandjaks, kellel lasuks kohustus ülejäänud kindlustushüvitise maksmiseks.
14.Kostja 25.05.2011.a täiendavas vastuses märkis kostja, et Mercedes Benz juht KMV esitas 31.04.2011.a MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond kindlustuse vaidlustuskomisjonile kaebuse, paludes Swedbank P&C Incuranse AS-lt välja mõista liikluskahju summas 11 564 eurot ja viivise. Seega sarnaselt käesoleva tsiviilasjaga on üheks vaidlusaluseks küsimuseks, kas sõidukitega Audi, Mercedes Benz ja BMW toimus üks ahekokkupõrge või oli enne seda ahelkokkupõrget toimunud Mercedes Benz ́i otsasõit BMW-le, milles Audi ei ole osalenud. Lisaks viitas kostja kindlustuse vaidlustuskomisjoni 10.05.2011.a ja 16.05.2011.a istungitele, millega jäeti KMV ́i (Mercedes Benz juht) kaebus Swedbank P&C Incuranse AS kindlustusjuhtumi XXX otsuse peale rahuldamata. Kindlustuse vaidlustuskomisjonis otsuses leiti, et asjakohaste tõenditena tuleb arvestada esitatud ekspertiise ning ekspertiisiga on liiklusõnnetuse tehniliste asjaolude osas tuvastatud, et sõidukite BMW ja Mercedes Benz vahel toimus kaks kontakti. Ekspert on sõidukite vigastusi hinnates pidanud tõenäoliseks, et kõigepealt toimus Mercedes Benz ́i otsasõit BMW-le ning seejärel Audi otsasõit Mercedes Benz ́ile, mille tagajärjel paiskus Mercedes Benz uuesti otsa BMW-le. Seega on otsusega nr 7-1/11/71 leidnud tuvastamist, et sõidukitega Audi, Mercedes Benz ja BMW toimus vähemalt kaks liiklusõnnetust. Kostja arvates on kinnitust leidnud ka asjaolu, et sõidukite Audi, Mercedes Benz ja BMW juhid KK, RR ja KMV on teadlikult ja tahtlikult esitanud kostjale liiklusõnnetuse toimumise kohta
ebaõiget informatsiooni eesmärgiga saada kindlustushüvitist ja pannud seeläbi toime kindlustuskelmuse, kusjuures KMV on varasemalt olnud kindlustuskelmuse toimepanemises süüdistatav.
15.25.07.2011.a täiendavates seisukohtades tõi kostja välja, millised vigastused tekkisid MBW-l selle avarii tagajärjel, mille eest kostja ei vastuta ja mis on nende vigastuste kõrvaldamise maksumus. Kostja märkis, et OÜ L eksperdi arvamuse abil tegi kostja kindlaks kahjustused, mis tekkisid BMW’le esimese liiklusõnnetuse tagajärjel (ehk selle avarii tagajärjel, mille eest kostja ei vastuta) ning OÜ HA16.11.2009. a pakkumise nr XXX abil tegi kostja kindlaks esimese liiklusõnnetuse tagajärjel BMW’le tekkinud kahjustuste likvideerimiseks vajaliku maksumuse. Võttes aluseks L OÜ eksperdi arvamuse liiklusõnnetuse tehniliste asjaolude kohta ja hageja KK ́a poolt kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud OÜ HA16.11.2009. a pakkumise nr XXX, maksab esimese liiklusõnnetuse (mille eest kostja ei vastuta) tagajärjel BMW’le tekkinud vigastuste likvideerimine 57 229 krooni (koos käibemaksuga), ilma käibemaksuta 47 689.96 krooni.
16.Kostja tõi välja, et esimese liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada BMW tagaosa keskelt ja tagaosa parem pool ning selliste kahjustuste likvideerimine maksab 57 229 krooni (koos käibemaksuga), ilma käibemaksuta 47 689.96 krooni. Esimese liiklusõnnetuse järgselt BMW-le tekkinud kahjustuste likvideerimiseks on vajalik BMW-l välja vahetada plastist tagastange maksumusega 4 800 krooni, tagastange tala maksumusega 1 300 krooni, tagastange amordid maksumusega 1 500 krooni, tagastange parem kinnitus maksumusega 190 krooni, tagapaneel maksumusega 2 500 krooni, pakiruumi põhi maksumusega 3 400 krooni, akukast maksumusega 1 000 krooni, tagavararatta plastikust koobas maksumusega 2 300 krooni, tagumised põhjaplastid maksumusega 3 250 krooni, tagaluuk maksumusega 3 000 krooni, parempoolne tagatuli tiival maksumusega 1 100 krooni, parempoolne tagatiib maksumusega 9 706 krooni, kõik eeltoodu kokku maksumusega 34 046 krooni. Sõiduki tagaosa komplekteerimise tööd oleksid kestnud 11h, maksumusega 4 048 krooni (1 h 368 krooni); plekitööd 20 tundi, maksumusega 7 360 krooni (1 h 368 krooni). Sõiduki tagaklaasi eemaldamine ning paigaldamine oleks maksnud 1 275 krooni. Sõiduki parempoolse tagatiiva, tagumise parempoolse ukseava, tagastange plasti, parempoolse küljekarbi, tagaluugi, tagapaneeli ja sisepindade (pagasiluuk seest, pakiruumi põhi, parem tagatiib seest ja tagapaneel) värvimise maksumus oleks 409 dm2 ulatuses olnud 10 500 krooni (summa sisaldab värvi ja värvitöö maksumust).
17.Täiendavalt selgitas kostja 80 994 krooni suuruse summa kujunemist. Kindlustushüvitise väljamõistmisel võttis kindlustuse vaidluskomisjon aluseks hageja poolt tellitud ja kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud HAOÜ 16.11.2009 a pakkumisele nr XXX, mille kohaselt maksab sõiduki BMW taastamine 199 824 krooni (koos käibemaksuga; käibemaks 20% sellelt summalt on 33 304.04 krooni). Kostja leiab, et kuna sõidukit BMW reaalselt ei remonditud (vaid see läks varuosadeks), siis käibemaksu kulu reaalselt ei kantud, mistõttu ei pea kindlustusandja hüvitama hagejale käibemaksu osa, tuginedes seejuures võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lõikele 1. Erinevate ekspertiiside ja eriteadmistega isiku IS ́e arvamuse põhjal tegi kostja kindlaks, et teise liiklusõnnetuse (s.o liiklusõnnetus, mille põhjustas sõiduki Audi juht, kelle kindlustusandjaks kostja on) järgselt tekkinud kahjustuste likvideerimine maksab 118 830 krooni (ilma käibemaksuta) ning selle summa on kostja hagejale välja maksnud. Kostja leiab, et ta ei ole kohustatud hüvitama hagejale kahju, mis tekkis hageja sõidukile BMW esimese liiklusõnnetuse tagajärjel. Esimese liiklusõnnetuse järgselt BMW’le tekkinud kahjustuste likvideerimine maksab koos käibemaksuga 57 229 krooni, ilma käibemaksuta 47 689.96 krooni. Kindlustuse vaidluskomisjoni otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 199 824 krooni, millest kostja on hagejale hüvitanud 118 830 krooni. Hageja 80 994 krooni suuruseks nõudeks on kindlustuse vaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud ja kostja poolt hagejale hüvitatud summa vahe (s.o 199 824 – 118 830 = 80 994 krooni). Hageja 80 994 krooni suurune nõue koosneb käibemaksust summas 33 304.04 krooni (s.o käibemaks 20% kindlustuse vaidluskomisjoni otsusega välja
mõistetud 199 824 kroonist) ja sõidukile BMW esimese liiklusõnnetuse (mille eest kostja ei vastuta) tagajärjel tekkinud kahjustuste likvideerimiseks vajalik kulu summas 47 689.96 krooni (ilma käibemaksuta).
18.26.01.2012.a kohtule esitatud menetlusdokumendis tõi kostja välja, et riiklikult tunnustatud eksperdi Janek Luppin ́i poolt 24.01.2012.a koostatud täiendavas arvamuses on leidnud kinnitust asjaolu, et esmalt toimus Mercedes Benz ́i otsasõit BMW’le, mille tagajärjel BMW paiskus vastu eesseisvat puud ning seejärel toimus Audi, Mercedes Benz ́i ja BMW ahelkokkupõrge, mille tagajärjel paiskus BMW teistkordselt vastu puud. Kostja on hüvitanud hagejale rohkem kui ta oli kohustatud. Kuigi kostja hüvitas hagejale 118 830 krooni, mis hõlmas BMW esiosa kahjustuste likvideerimiseks vajalikku maksumust, millised tekkisid BMW-le viimase paiskumisest vastu puud, on täiendavas arvamuses leidnud kinnitust, et BMW oli paiskunud vastu puud juba enne kolme sõiduki ahelkokkupõrget. Seega ei olnud kostjal kohustus hüvitada hagejale BMW esiosa taastamiseks vajalikke kulutusi. Isegi kui kohus leiab, et kostja on kohustatud hüvitama hagejale käibemaksu osa, siis on vastav summa kostjale juba hüvitatud. Kostja on vastutav BMW’le ahelkokkupõrke tagajärjel tekkinud vigastuste likvideerimiseks vajaliku maksumuse eest summas 401.71 eurot (ilma käibemaksuta), koos käibemaksuga 482.06 eurot. Kuna kostja on hüvitanud hagejale 118 830 krooni (s.o 7 594.62 eurot), siis on hüvitanud kostja hagejale ettenähtust märkimisväärselt rohkem. Samuti on kostja hüvitanud hagejale kindlustuse vaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud viivised summas 16 002 krooni (s.o 1 022.71 eurot) ja õigusabikulud summas 12 000 krooni (s.o 766.93 eurot), milliste summade tasumise kohustus kostajal tegelikkuses puudus, kuna kindlustuse vaidluskomisjoni otsus ei jõustunud.
19.Kostja leidis, et ta on oma väidete tõendamiseks kohtule esitanud mitmeid tõendeid, kuid hageja ei ole ühe õnnetuse toimumist tõendanud. Hageja on seda asjaolu küll kinnitanud vande all, kuid juhindudes TsMS § 267 lõikest 1 palus kostja kohtult sellisele tõendile tõendusliku jõu andmisel arvestada, et ühe kokkupõrke toimumise tõendamine oli hagejal võimalik ka muude tõenditega, nt omapoolse ekspertarvamusega. Hageja on jätnud sellise võimaluse kasutamata. Hageja ei ole esitanud omapoolset ekspertiisi, mis lükkaks ümber kostja poolt esitatud ekspertiisides toodud tulemused.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
20.Kolmas isik AAS GB Eesti filiaal leidis, et ekspertiisi lähteandmed ei ole eriti täpsed. Ebatäpsete algandmete alusel ei saa teha nii põhjalikke järeldusi, kuna ekspert ei välista ühe õnnetuse toimumist, mida kõik on kinnitanud.
21.Kolmas isik KMV leidis, et kostja eitamine on pahatahtlik, kuna BMW suhtes oli üks kokkupõrge. KMV ́il kaskokindlustus puudus. Asja menetles politsei ja midagi ei tuvastatud. Audi juhti kohale ei kutsutud. Ekspertiisi teostamiseks võeti aluseks mitte kahjustatud BMW, vaid analoogiline sõiduauto. Reaalset autot ei kasutatud. Kõik osapooled on kinnitanud ühe avarii toimumist.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
23.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 23.09.2009.a toimus Tallinnas liiklusõnnetus, milles osalesid kolm sõidukit: hagejale kuuluv sõiduauto BMW registrimärgiga XXX, millele sõitis tagant otsa sõidukit
Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX, juhtinud kolmas isik KMV ning RR poolt juhitud sõiduauto Audi registrimärgiga XXX, mis oli omakorda tagant otsa sõitnud sõidukile Mercedes-Benz; 2) 23.09.2009.a liiklusõnnetuse tagajärjel paiskus hageja sõiduauto BMW vastu puud ning sõidukil said õnnetuse tagajärjel kannatada nii esi- kui ka tagaosa; 3) kostja RR kindlustusandjana keeldus algselt täielikult hagejale tekitatud kahju hüvitamisest; 4) hageja pöördus kindlustuse vaidlustuskomisjoni poole kaebusega, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlustushüvitis summas 199 824 krooni ja viivise; 5) kindlustuse vaidlustuskomisjon tegi 06.12.2010.a otsuse, millega rahuldas hageja kaebuse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise summas 199 824 krooni koos viivisega alates 22.10.2009.a, samuti õigusabikulud summas 12 000 krooni; 6) kostja tunnistas hageja nõuet summas 118 830 krooni ning tasus vastavalt kindlustuse vaidlustuskomisjoni otsusele hagejale 09.12.2010.a kindlustushüvitise summas 118 830 krooni, viivise summas 16 002 krooni ning õigusabikulu summas 12 000 krooni.
24.Kostja pöördus Harju Maakohtusse taotlusega vaadata hageja poolt kindlustuse vaidlustuskomisjonile esitatud kaebus läbi hagina summas 80 994 krooni, millises osas kostja hageja nõuet ei tunnistanud. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas 23.09.2010.a kolme sõiduki osalusel toimunud avarii põhjustas sõiduautot Audi juhtinud RR või mitte. Kostja leidis, et hageja sõidukile BMW tekkisid kahjustused tegelikult kahe kokkupõrke tagajärjel, kus esmalt sõitis BMW-le tagant otsa KMV juhitud Mercedes-Benz ning alles seejärel sõitis MercedesBenzile tagant otsa Audi ja Mercedes-Benz paiskus teist korda vastu BMW. Kostja leidis, et ta ei ole vastutav esimese kokkupõrke tagajärjel hageja sõidukile tekkinud kahju eest, kuna ta ei ole sõidukit Mercedes-Benz juhtinud isiku KMV kindlustusandjaks. Hageja leidis, et toimus ainult üks sõidukite kokkupõrge kolmikavarii tagajärjel. Pooled ei vaidle käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvate summade suuruse üle, kuid pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustushüvitise hulgas tuleb kostjal hagejal välja maksta käibemaksu summale vastav osa või mitte. Täiendavalt on kostja käesoleva vaidluse kestel leidnud, et avarii võidi põhjustada tahtlikult ning kostja on tasunud hagejale enam, kui ta tegelikult oleks pidanud tasuma.
25.Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt hinnata, millised võisid olla liiklusõnnetuse tehiolud ning kas on tõendatud, et kõik hageja sõidukile tekkinud kahjud põhjustati tulenevalt sellest, et sõiduk Audi (mille valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures) paiskus vastu sõidukit Mercedes-Benz, mille tagajärjel see omakorda paiskus vastu hageja sõidukit. Seejärel võtab kohus seisukoha teiste käesolevas menetluses poolte poolt esitatud väidete osas.
26.Liiklusõnnetuse toimumise osas väitis hageja oma 16.11.2011.a vande all antud ütlustes (toimiku lk 159 pöördel, lk 160), et tema sõidukile sõideti tagant otsa ning BMW paiskus vastu puud. Kõik toimus väga kiiresti ning alles pärast õnnetuse toimumist ja autost väljumist nägi hageja, et tema auto taga olid üksteise küljes kinni kaks autot. Hageja hinnangul toimus kõik ühe kokkupõrkega, mille tagajärjel tõukas hoop hageja BMW-d edasi, mille tagajärjel see põrkus vastu puud. Samas möönis hageja, et õnnetuse hetkel ei olnud ta päris adekvaatne olukorra hindamiseks. Hageja leidis, et kohtule esitatud eksperthinnang ei tõenda üheselt kaheosalise kokkupõrke toimumist, kuna ekspert lähtus eeldusest, et sõiduki Audi kiirus oli 50 km/h, nagu viimase juhi poolt oli deklareeritud. Ekspert möönis hageja hinnangul, et kui Audi kiirus oleks olnud 60 km/h, oleks tema arvamus olnud teine. Hageja leidis, et Audi juhi subjektiivne hinnang tema sõiduki kiiruse osas ei pruukinud olla õige ning võimalik erinevus ei ole ka drastiline. Kiiruse suurust mõjutavad spidomeetri viga ning talve- või suverehvide kasutamine. Seega ei ole välistatud, et Audi sõiduki kiirus oligi 60 km/h, mis muudaks eksperdi järeldusi.
27.Kostja leidis, et kahe käesolevas asjas tellitud ekspertiisiga on tõendatud, et enne Audi
otsasõitu Mercedes Benz’le oli viimane otsa sõitnud BMW’le. Kahele eraldi toimunud liiklusõnnetusele viitavad ekspertarvamuste kohaselt sõidukitel BMW ja Mercedes Benz olevad kahekordsed kontaktijäljed. 118 830 kroon suuruse kahju hüvitamisel hagejale tugines kostja OÜ A, OÜ L arvamusele ja eriteadmistega isiku IS ́e poolt koostatud kalkulatsioonile. Kostja leidis, et tema ei ole KMV ́i kindlustusandjaks, kellel lasuks kohustus ülejäänud kindlustushüvitise maksmiseks. Kostja hinnangul sai esimese liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada BMW tagaosa keskelt ja tagaosa parem pool ning selliste kahjustuste likvideerimine maksab 57 229 krooni (koos käibemaksuga), ilma käibemaksuta 47 689.96 krooni. Teise liiklusõnnetuse (s.o liiklusõnnetus, mille põhjustas sõiduki Audi juht, kelle kindlustusandjaks kostja on) järgselt tekkinud kahjustuste likvideerimine maksab 118 830 krooni (ilma käibemaksuta) ning selle summa on kostja hagejale välja maksnud. Liiklusõnnetuse toimumist ühe kokkupõrkega ei ole hageja tõendanud. Samuti leidis kostja, et kõik 23.09.2009.a liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhid esitasid kostjale teadlikult ja tahtlikult liiklusõnnetuse toimumise kohta ebaõiget informatsiooni eesmärgiga saada kindlustushüvitist ja pannud seeläbi toime kindlustuskelmuse.
28.Kohus nõustub kostja seisukohtadega, mille kohaselt ei ole hageja käesolevas asjas tõendanud, et 23.09.2009.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustas ainult sõiduki Audi juht, mistõttu peaks kostja viimati mainitud sõiduki kindlustusandjana hüvitama kogu hagejale tekitatud kahju. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 2 kohaselt on liikluskindlustus suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ja sama seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. LKindlS § 7 lg 1 järgi on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiks loetakse LKindlS § 26 lg 1 alusel kindlustamisele kuuluva sõidukiga seaduses sätestatud tingimustel kahju tekitamist, kusjuures LKindlS § 26 lg 2 p 3 näeb ette, et liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel. Tulenevalt LKindlS § 26 lõikest 4 hüvitatakse liikluskahju vastavalt kindlustatu vastutuse ulatusele ning sõltumata kannatanu osalemisest liiklusõnnetuses, välja arvatud LKindlS §-s 27 toodud erandid.
29.Eeltoodust tulenevalt on kostja kindlustusandjana vastutav temaga liikluskindlustuse lepingu sõlminud isiku poolt põhjustatud kahju eest, kuid ainult siis, kui kindlustatu sõiduki liikumise või paiknemise ja kannatanul tekkinud kahju vahel eksisteeris põhjuslik seos. Samuti on kindlustusandja kohustatud hüvitama kahju ainult selles ulatuses, mille tekitamise eest on kindlustatu vastutav. Seega tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas kostja kindlustatu RR sõiduk Audi põhjustas kogu kahju, mis tekkis hageja sõidukile BMW 23.09.2009.a liiklusõnnetuse tagajärjel.
30.Riigikohus on leidnud, et liikluskindlustuse seaduse suhtes on üldsätetena kohaldatavad ka VÕS §-d 127-135 ning kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (RK TKo 21.12.2005.a nr 3-2-1-139-05, p 12). Liikluskahju hüvitamise üheks määravaks tingimuseks on põhjuslik seos sõiduki liikumise ja paiknemise ning selle tagajärjel tekkinud kahju vahel (RK TKo 21.11.2005.a nr 3-2-1-11-05, p 28). Kindlustusandjal on õigus keelduda kahju hüvitamisest, kui hüvitamine oleks vastuolus liikluskahju hüvitamise põhimõttega (samas, p 29).
31.Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu
tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb lähtuda nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kuna ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjustanud (RK TKo 18.06.2008.a nr 3-2-1-45-08, p 17, RK TKo 26.09.2006.a nr 3-2-1-53-06, p 11).
32.Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et 23.09.2009.a toimunud liiklusõnnetus leidis aset kaheosalise kokkupõrkena. OÜ A poolt koostatud eksperdi arvamusest (kindlustuse vaidlustuskomisjoni toimik lk 96-100) nähtub, et kahe eraldi kokkupõrke toimumisele viitavad sõidukitel BMW ja Mercedes-Benz olevad kahekordsed kontaktijäljed. Samuti viitavad kahe eraldi liiklusõnnetuse toimumisele teelt leitud 1,3 meetri pikkune lohisemisjälg ja asjaolu, et sõidukite BMW ja Mercedes-Benz pidurituled ei olnud sisse lülitatud. Ekspert ei ole osanud määratleda kahe õnnetuse vahelist aega, kuid on oletanud, et see võis olla alates mõnest sekundist kuni mõne minutini. OÜ L poolt koostatud eksperdi arvamuses (toimiku lk 131-153) on sama järeldust kinnitatud. Antud ekspertarvamuse koostaja on analüüsinud sõidukite kokkupõrke asendeid ja vigastuste ulatust ning on tuvastanud tarkvarasüsteemi PCCrash kasutades, et BMW ja Mercedes-Benz vahel toimusid kaks kokkupõrget erinevate kokkupõrkenurkadega. Harju Maakohtu 16.11.2011.a istungil antud ütlustega selgitas arvamuse koostanud ekspert JL(toimiku lk 158 pöördel, lk 159), et 23.09.2009.a toimunud liiklusõnnetuse kokkupõrkejärgse asendi võib põhimõtteliselt saavutada erinevate lähtetingimuste alusel, kuid kui võtta aluseks sõidukite vigastuste ulatus, on tõenäoline õnnetuse toimumine kaheosalise kokkupõrke tagajärjel. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus tõenäoliselt esmalt kokkupõrge Mercedes-Benzi ja BMW vahel, mille tagajärjel viimane paiskus puu poole ning võis ka paiskuda vastu puud. Seejärel põrkas Audi vastu Mercedes-Benzi ning mõlemad paiskusid omakorda vastu BMW-d, mille tagajärjel paiskus viimane vastu puud. JL leidis, et kuigi teoreetiliselt oleks olnud võimalik õnnetuse toimumine ka ühe kokkupõrke tagajärjel (mille põhjustas Audi), ei ole see tõenäoline, kuna selleks oleks olnud vajalik Audi kiirus vähemalt 60 km/h ning isegi sellises olukorras jääks BMW esiosa vigastusi kirjeldav ekvivalentkiirus EES väiksemaks kui sõiduki vigastuste tegelik ulatus. Tunnistaja rõhutas, et löökidevaheline aeg pidi olema lühike ning sõidukite juhtide jaoks oleksid need õnnetused toimunud lühikese aja jooksul.
33.Harju Maakohtu 16.11.2011.a istungil vande all üle kuulatud hageja (toimiku lk 160) leidis, et tema jaoks toimus üks kokkupõrge, kuid tegelikult sai ta sõiduki Audi osalemisest kokkupõrkes aru siis, kui ta õnnetuse toimumise järgselt autost väljus. Kohus leiab eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, et 23.09.2009.a liiklusõnnetus toimus kaheosalise kokkupõrke tagajärjel, mille käigus esmalt sõitis hageja sõidukile tagant otsa kolmanda isiku poolt juhitud Mercedes-Benz ning seejärel sõitis kolmanda isiku ja hageja sõidukile omakorda otsa RR juhitud Audi. Elimineerides Audi juhi tegevuse ehk otsasõidu Mercedes-Benz sõidukile, ei oleks antud juhtumi puhul kahju tekkimine tervikuna välistatud, sest osad sõiduki BMW vigastused olid juba eelnevalt tekkinud tänu sellele, et sõiduk Mercedes-Benz sooritas tagant otsasõidu sõidukile BMW. Kohus leiab, et ka võimalik sõiduki Audi suurem kiirus ei võimalda antud õnnetuse tehiolude osas jõuda oluliselt teistsugusele järeldusele, kuna tunnistajana üle kuulatud JL kinnitas istungil, et üheosalise kokkupõrke toimumiseks olid sõiduki BMW vigastused liialt ulatuslikud. Kohus ei pea võimalikuks tugineda üheosalise kokkupõrke tõendatuks lugemisel hageja enda vande all antud seletustele, kuna kõigi ekspertide hinnangul toimusid kokkupõrked äärmiselt lühikese aja jooksul ning kokkupõrke hetkel ei olnud roolis viibival hagejal ilmselgelt võimalik adekvaatselt olukorda hinnata. Kohus ei pea võimalikuks antud vaidluse puhul põhjusliku seose hindamisel arvestada lühikest aega kahe kokkupõrke vahel, vaid lähtuda tuleb sellest, et kostja Audi sõidukijuhi kindlustusandjana sai olla vastutav üksnes selle kahju eest, mis tekitati hageja sõidukile teise kokkupõrke tagajärjel. Kuna hageja on käesolevas menetluses kinnitanud, et poolte vahel puudub vaidlus summade arvestuse osas, siis tuleb hageja nõue kostja
vastu täiendava kindlustushüvitise 5176,46 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kohus leiab, et sõiduki Mercedes-Benz liikumise tagajärjel tekkinud kahju eest on vastutav nimetatud sõiduki juhi kindlustusandja, kes on käesolevas menetluses kaasatud kolmanda isikuna.
34.Täiendavalt märgib kohus, et kohus ei pea võimalikuks arvestada kostja poolt kohtule 26.01.2012.a esitatud täiendavaid tõendeid, kuna nimetatud tõendite esitamise ajaks oli lõppenud eelmenetlus ja asja sisuline arutelu ning toimumata olid üksnes kohtuvaidlused. Kohus ei nõustu kostjaga selles osas, et tunnistaja poolt istungil antud ütlused on selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldavad menetlusosalisel mistahes menetlusstaadiumis uusi tõendeid esitada.
35.Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, nagu oleksid 23.09.2009.a liiklusõnnetuses osalenud isikud esitanud kostjale teadlikult ja tahtlikult valeandmeid õnnetuse toimumise asjaolude kohta, ei ole millegagi tõendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole oma antud väidete tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit esitanud. Põhja Prefektuuri 12.10.2010.a määrusega onn kostja avalduse alusel alustatud kriminaalmenetlus lõpetatud ning on leitud, mis mistahes väärkujutuse tahtlik loomine sõidukijuhtide poolt tõendamist leidnud ei ole (kindlustuse vaidlustuskomisjoni toimik lk 89-91).
36.Lisaks täiendavale kindlustushüvitisele esitas hageja kostja vastu viivise nõude. Kuna kohus on leidnud, et kostjal puudub kohustus tasuda hagejale täiendavat kindlustushüvitist, tuleb ka hageja viivisenõue kostja vastu jätta rahuldamata. Seoses hageja väidetega hüvitisega seotud käibemaksu summa osas peab kohus vajalikuks märkida, et ta nõustub kostja poolt LKindlS § 35 lõikele 5 antud tõlgendusega. Kooskõlas LKindlS § 35 lõikega 2 tuleb kahjustatud asja või selle osa taastamine või asendamise viis (remondieelarve, koht, kus taastamine läbi viiakse, või hävinenud asja asendamiseks samaväärse soetamine) kooskõlastada kindlustusandjaga. Kui kindlustusandja ei nõustu kannatanu poolt pakutava kindlustusjuhtumis kahjustatud asja taastamise (asendamise) viisi või kohaga, peab kindlustusandja teatama kannatanule ettevõtte, kus teostatakse asja taastamine (asendamine) (LKindlS § 35 lg 3). Eelnimetatud juhul väljastab kindlustusandja kannatanule või ettevõtjale garantiikirja taastamis- või asendamiskulude tasumise kohta või teostama ettemaksu või tellima töö kannatanu esindajana. LKindlS § 35 lg 5 sätestab, et kui kannatanu ei nõustu taastamis- või asendamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis, teostatakse rahaline hüvitamine. Rahalise hüvitamise piirmääraks on kindlustusandja poolt pakutava taastamis- või asendamiskulude summa. Kui kannatanu ei esita dokumente asja taastamis- või asendamiskulude kohta, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga proportsionaalne osa. Samuti hüvitatakse taastamise teenuse hind, mida on vähendatud osas, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui kannatanu ja kindlustusandja ei lepi kokku sõiduki tegelikus remontimise või taastamise viisis, maksab kindlustusandja hüvitise välja kannatanule endale, arvestades summast muuhulgas maha selle summa, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 3 näeb ette, et seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kohus leiab, et kui lähtuda LKindlS § 35 lg 5 tõlgendamisel kogu LKindlS § 35 sõnastusest ja selle regulatsiooni eesmärgist, siis võib kindlustusandja hüvitise summast maha arvestada käibemaksu summa. LKindlS § 35 reguleerib, millisel viisil kindlustusandja kannatanule summa hüvitab. Kui kannatanu ühegi kindlustusandja poolt soovitud taastamisviisiga ei nõustu, makstakse talle endale rahaline hüvitis välja, kuid sellisel juhul ei ole sõidukit reaalselt taastatud ja kannatanu ei ole kandnud sõiduki taastamisega seotud kulusid, sealhulgas tasunud ühelegi teenuse osutajale teenuse eest käibemaksu. Kuna hageja antud kulu kandnud ei ole, saab käibemaksu hüvitise summast maha arvestada sõltumata sellest, et hageja enda näol on tegemist füüsilisest isikust tarbijaga. Rahalise hüvitise väljamaksmise puhul eeldatakse, et kannatanu sõidukit taastada ei soovi, vaid soovib kahjustuste eest rahalist hüvitist.
37.Kostja on käesolevas asjas täiendavalt väitnud, et ta on hüvitanud hagejale rohkem kui ta oli kohustatud. Kostja hüvitas hagejale 118 830 krooni, mis hõlmas BMW esiosa kahjustuste likvideerimiseks vajalikku maksumust, on menetluse käigus leidnud kinnitust, et BMW oli paiskunud vastu puud juba enne kolme sõiduki ahelkokkupõrget. Seega ei olnud kostjal kohustust hüvitada hagejale BMW esiosa taastamiseks vajalikke kulutusi. Kostja on vastutav BMW’le ahelkokkupõrke tagajärjel tekkinud vigastuste likvideerimiseks vajaliku maksumuse eest summas 401.71 eurot (ilma käibemaksuta), koos käibemaksuga 482.06 eurot. Kuna kostja on hüvitanud hagejale 118 830 krooni (s.o 7 594.62 eurot), siis on hüvitanud kostja hagejale ettenähtust märkimisväärselt rohkem. Samuti on kostja hüvitanud hagejale kindlustuse vaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud viivised summas 16 002 krooni (s.o 1 022.71 eurot) ja õigusabikulud summas 12 000 krooni (s.o 766.93 eurot), milliste summade tasumise kohustus kostajal tegelikkuses puudus, kuna kindlustuse vaidluskomisjoni otsus ei jõustunud. Kostja leidis, et ta võib esitada hageja vastu nõude enamtasutud summade tagastamiseks.
38.LKindlS § 58 lg 4 sätestab, et kindlustuse vaidlustuskomisjoni otsus jõustub poole suhtes 10. päeval, arvates otsuse sellele poolele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 30. päeval, arvates selle avalikustamisest käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras. Otsus ei jõustu, kui pool esitab nimetatud tähtaja jooksul kohtule samas asjas nõude teise poole vastu. Samas näeb LKindlS § 58 lg 5 ette, et komisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus ülejäänud osas. Kohus on asja lahendamisel seotud komisjoni otsusega selle vaidlustamata osas.
39.Kohus leiab, et kuna hageja esitas kohtule taotluse vaadata hageja poolt kindlustuse vaidlustuskomisjonile esitatud taotlus hagina läbi üksnes osaliselt, siis vaidlustas kostja otsust osaliselt. Vaidlustamata osas on otsus jõustunud ja kohus on käesoleva asja menetlemisel seotud komisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Kostja vaidlustas kindlustuse vaidlustuskomisjoni otsust üksnes summas 80 994 krooni ehk 5176,46 eurot, millises osas esitas hageja kohtule hagiavalduse. Ülejäänud osas ei ole kostja ega hageja kindlustuse vaidlustuskomisjoni 06.12.2010.a otsust vaidlustanud ning seega on ülejäänud osas otsus jõustunud. Seega on otsus jõustunud osas, milles kostja on selle täitnud ning kostjal puudub võimalus esitada käesolevas menetluses hilisemaid vastuväiteid nimetatud otsusele selle jõustunud osas.
40.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.