2.Välja mõista SV’ilt võlgnevus 927,79 eurot (üheksasada kakskümmend seitse eurot ja 79 senti) eurot ja viivis 146,46 (ükssada nelikümmend kuus eurot ja 46 senti) eurot OÜ CLF kasuks.
3.Välja mõista SV’ilt viivis 0,15% päevas põhivõlalt (606,47 eurot) alates 02.11.2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni OÜ CLFkasuks.
Menetluskulude jaotus
Välja mõista SV’ilt menetluskulud täies ulatuses (100%) OÜ CLF kasuks.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks
2-11-53129 või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 927,79 eurot, seisuga 01.11.2011 viivise 146,46 eurot, alates 02.11.2011 viivise 0,15% päevas põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni ning menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 2, § 65 lg 1, § 145 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 196 lg 1, § 367 lg 1 ja 3.
2.Hageja ja KP OÜ (registrist kustutatud) sõlmisid 08.06.2009 liisingulepingu nr XXX, mille alusel hageja finantseeris AG OÜ-le liisinguesemete, s.o kolme sülearvuti, omandamist läbi kasutusrendilepingu (tl 8). Vastavalt lepingu punktile 4.3 kohustus liisinguvõtja tasuma igakuist liisingumakset summas 1 670,36 krooni + km, mille kohta väljastati kokkulepitud perioodi lõpuni annuiteedi põhimõttel liisingumaksete graafik (tl 9-10).
3.08.06.2009 sõlmisid hageja ja kostja liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt kostja tagab solidaarselt liisinguvõtjaga liisinguvõtja liisinguandja ees olevate kohustuste täitmise käendusvastutuse maksimaalse rahalise summa ehk 59 216,04 krooni ulatuses (tl 8).
4.Augustis 2011 avastas hageja, et liisinguvõtja on registrist kustutatud, millest kostja hagejat, vaatamata oma kohustusele ei teavitanud. Kostja oli kuni äriühingu registrist kustutamiseni äriühingu juhatuse liige ja on tänaseks ka liisinguvõtja dokumentide hoidja.
5.Peale liisinguvõtja registrist kustutamist ei ole hagejale rohkem makseid liisingulepingusse tehtud. Võttes arvesse, et liisinguvõtja kustutati registrist 24.05.2011 ütles hageja lepingu üles tagasiulatuvalt, s.o 24.05.2011 ja nõudis hagejale omandiõiguse alusel kuuluva vara tagastamist, mille kohta saatis hageja kostjale 19.08.2011 avalduse lepingu ülesütlemise kohta (tl 15-16). Kostja vara tagastanud ei ole ning hagejal on alust arvata, et vara enam ei ole. Lepingu üleütlemise päeva seisuga oli võlgnevus hagejale järgmine: põhiosa 606,47 eurot, leppetrahv 200 eurot. Kuna kostja vara ei ole tagastanud, siis tuleb analoogia korras käsitleda, et kostja on vara hagejalt ostnud selle jäägiga, kui jätnud raha tasumata, millest tulenevalt lisandub nõudele ka käibemaks liisingu tasumata jäägilt, s.o 121,29 eurot, mille kohta on väljastatud ka arve nr 1000122 (tl 19). Kostja võlgnevust, vaatamata meeldetuletusele (tl 18), ei tasunud.
6.Hageja on arvestanud viivist perioodi 25.05.2011-01.11.2011 eest summas 146,46 eurot.
7.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja ei ole hagejat teavitanud ei likvideerimise kavatsusest ette ega ka kustutamisest pärast. Vastasel korral oleks hageja lepingu lõpetanud juba siis, registrist kustutamise päeval, mitte kolm kuud hiljem.
8.Hageja märgib, et ühe võlgniku väljalangemine võlasuhtest ei muuda olematuks teise solidaarvõlgniku vastutust, sest solidaarkohustuses esinevad võlgnikud iseseisvalt. Kostja ei tee vahet lepingul ja lepingust tulenevatel kohustustel. Lepingust kuni selle lõppemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad lepingu lõppemisel kehtima ja kuuluva täitmisele, mida hageja nõuabki. Kostja vastuväited
9.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
2-11-53129
10.Kostja selgitab, et liisinguvõtja KP OÜ (registrist kustutatud) tasus hagejale liisingulepingus kokkulepitud kuumakseid kuni ettevõtte kustutamiseni äriregistrist. 24.05.2011 kustutati KP OÜ registrist, millest kostja teavitas hagejat lihtkirjaga 25.05.2011. Samas kirjas esitas kostja omapoolsed ettepanekud jäägi kustutamises osas, kuna kostjal puudusid siis ja puuduvad käesoleva ajani sissetulekud. Hageja kirjale ei reageerinud enne, kui saatis kostjale 19.08.2011 kirja liisingulepingu ülesütlemise kohta. Kostja on seisukohal, et kostja käendus lõppes 19.08.2011 lepingu ülesütlemisega, seega on nõue õigustühine. Kostja märgib ka, et hagejal puudub alus nõuda leppetrahvi, kuna kostja ei ole lepingut rikkunud. Kohtu põhjendused
11.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
14.Võlaõigusseadus (VÕS) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et hageja ja KP OÜ (registrist kustutatud) sõlmisid 08.06.2009 liisingulepingu nr XXX, mille alusel hageja finantseeris AG OÜ-le liisinguesemete, s.o kolme sülearvuti, omandamist läbi kasutusrendilepingu (tl 8). Vastavalt lepingu punktile 4.3 kohustus liisinguvõtja tasuma igakuist liisingumakset summas 1 670,36 krooni + km, mille kohta väljastati kokkulepitud perioodi lõpuni annuiteedi põhimõttel liisingumaksete graafik (tl 9-10). KP OÜ kustutati registrist 24.05.2011.
15.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Liisingulepingu punktis 8.5.1.2 on sätestatud, et kostja vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ka siis, kui liisinguvõtja kohustus lõpeb likvideerimise, pankroti ja sundlõpetamise korral. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 08.06.2009 käenduslepingu, mille kohaselt kostja tagab solidaarselt liisinguvõtjaga liisinguvõtja liisinguandja ees olevate kohustuste täitmise
2-11-53129 käendusvastutuse maksimaalse rahalise summa ehk 59 216,04 krooni ulatuses (tl 8). Kohus märgib, et kostja väited, et kostja käendus lõppes 19.08.2011 lepingu ülesütlemisega, mistõttu on nõue õigustühine, on põhjendamata ja alusetud. Vastavalt VÕS § 153 lg 1 käendus lõpeb: 1) käendusega tagatud kohustuse lõppemisega; 2) kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; 3) tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega. Antud juhul ei esine VÕS § 153 lg 1 sätestatud aluseid, mistõttu ei ole käendus lõppenud ning käendaja vastutab liisinguvõtja kohustuste eest seni, kuni kohustused on täidetud ning ka seda ajal, mil liisinguvõtja on registrist kustutatud.
16.VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Äriseadustik (ÄS) § 2 lg 1 alusel äriühing kantakse äriregistrisse. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 45 lg 2 järgi eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb, millega lõppes ka äriühingu õigusvõime, sh võime kanda kohustusi ÄS § 2 lg 3. Seega kuna äriühingu registrist kustutamisega ei olnud enam võimalik lepingut täita, oli hageja õigustatud lepingu ülesütlemisega alates 24.05.2011, millest hageja teavitas kostjat 19.08.2011 (tl 15-16).
17.VÕS § 367 lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingu alusel oli liisingutjal raha maksmise kohustus. Vastavalt liisingulepingule finantseeris hageja AG OÜ-le liisinguesemete, s.o kolme sülearvuti, omandamist läbi kasutusrendilepingu. Vastavalt lepingu punktile 4.3 kohustus liisinguvõtja tasuma igakuist liisingumakset summas 1 670,36 krooni + km, mille kohta väljastati kokkulepitud perioodi lõpuni annuiteedi põhimõttel liisingumaksete graafik (tl 9-10). Kuna kostja ei ole peale liisinguvõtja registrist kustutamist liisingulepingusse makseid teinud, siis on kostjal tasumata võlgnevus 606,47 eurot (tl 9-10). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et on võlgnevuse tasunud. Asjaolu, et kostjal puudub sissetulek, ei vabasta kostjat kohustuste täitmisest, seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlg 606,47 eurot. Vastavalt liisingulepingu üldtingimuste punktile 11.6, kui leping lõpeb lepingu üldtingimuste punktides 11.1-11.3 nimetatud alusel või muul alusel, siis tagastab liisinguvõtja liisinguobjekti viivitamata liisinguandjale samas komplektsuses, koos paigaldatud lisavarustusega, lepingus märgitud seisukorras. Kostja vara ei tagastanud, mistõttu tuleb lugeda, et kostja on vara hagejalt ostnud selle jäägiga, kuid jätnud raha tasumata, mistõttu lisandub nõudele ka käibemaks tasumata jäägilt summas 121,29 eurot, mille kohta on kostjale esitatud ka arve nr 1000122 (tl 19), seega kuulub kostjalt väljamõistmisele ka käibemaks summas 121,29 eurot.
18.VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt liisingulepingu üldtingimuste punktile 8.2 lepingu ülesütlemise korral lepingu üldtingimuste punktis 11.3 nimetatud alusel tasub liisinguvõtja liisinguandjale leppetrahvi 1,5% ulatuses lepingu lõpetamise päevast liisinguperioodi lõpuni tasumisele kuuluvate igakuiste liisingumaksete summast, kuid mitte vähem, kui 200 eurot. Kuna hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema seoses liisinguvõtja
2-11-53129 registrist kustutamisega, millest kostja hagejat ei teavitanud, mida kostja oli kohustatud tegema vastavalt üldtingimuste punktile 10.1. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et on teavitanud hagejat liisinguvõtja registrist kustutamisest. Seega on kohtu hinnangul leppetrahvi nõue põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele summas 200 eurot.
19.VÕS § 101 lg 1 p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 8.1 teise lause kohaselt mistahes makse tasumisega viivitamise korral on liisinguandjal õigus nõuda liisinguvõtjalt viivise tasumist 0,15% tähtajaks tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist alates 25.05.2011 kuni 01.11.2011 summas 146,46 eurot ning palub alates 02.11.2011 välja mõista viivise 0,15% päevas põhivõlalt 606,47 eurolt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus on seisukohal et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud
20.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.