lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-7274/38

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-7274/38
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2717
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTLS § 82 lg 1, 2Töölepingust taganemise keeldTLS § 86 lg 6Töölepingu ülesütlemine katseajalTsMS § 232 lg 1Tõendite hindamineTsMS § 652 lg 3, 4Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidITLS § 28 lg 1ITLS § 29 lg 2ITLS § 30 lg 2ITVS § 28 lg 1TLS § 103 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-09-7274/12Tallinna Ringkonnakohus22.03.20102-09-7274/25Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja12.10.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.02.2012, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-7274

Tsiviilasi

H Re hagi OÜ Korrusehitus vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.10.2011 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

745,63 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Korrusehitus apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja H R (ik XXX), esindaja Erki Casar; Kostja OÜ Korrusehitus (rk 11327023), esindaja Jüri Reede.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 12.10.2011 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kostja OÜ Korrusehitus kanda.
3.Tagastada apellandile kaebusele lisatud tõendid.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Kollektiivse ülesütlemise tähtaeg
TLS § 117 lg 2Töötajale töölepingu andmete esitamata jätmine
TLS § 73 lg 1Töötasu alandamise erisus
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 442 lg 8Otsuse sisu
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Menetluse käik

1.03.11.2008 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus H R tunnistada tööleping lõppenuks töölepinguseaduse (TLS) § 82 lg 1 alusel, välja mõista tööandjalt hüvitis 23 333,30 krooni, vähemsaadud töötasu 10 000 krooni ja viivis palga maksmisega viivitamise eest 550 krooni ning alternatiivselt tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja välja mõista hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 06.01.2009 otsusega rahuldati avaldus osaliselt: tunnistati tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel 29.09.2008 ja mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja 242,65 krooni viivist palga maksmisega viivitamise eest ning 23 333,30 krooni suurune hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel. Avaldaja nõue vähemsaadud töötasu 10 000 krooni väljamõistmiseks jäeti rahuldamata ja nõue tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja hüvitise väljamõistmiseks jäeti läbi vaatamata. Tööandja esitas 20.02.2009 Harju Maakohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras osas, millega töövaidluskomisjon töötaja nõuded rahuldas. Maakohtu 15.06.2009 otsusega rahuldati H Re (hageja) nõue ja tunnistati OÜ Korrusehitus (kostja) ja H Re vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel alates 29.09.2008 (otsuse resolutsiooni p 1) ning mõisteti OÜ-lt Korrusehitus palga maksmisega viivitamise eest viivis 231,13 krooni (otsuse resolutsiooni p 2 I pool) ja hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel 23 333,30 krooni H Re kasuks (otsuse resolutsiooni p 2 II osa). Kohus alternatiivset nõuet ei käsitlenud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.03.2010 otsusega maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas hageja nõude tunnistada töölepingu lõppenuks TLS § 82 alusel ja mõistis välja hüvitise TLS § 82 alusel. Ringkonnakohus jättis selles osas hagi rahuldamata ja saatis alternatiivse nõude maakohtule uuesti arutamiseks. Seega ei tühistanud ringkonnakohus otsust osas, milles oli maakohus välja mõistnud hageja kasuks viivise palga maksmisega viivitamise eest. Seega on maakohtu 15.06.2009 otsus viivise 231,13 krooni väljamõistmise osas jõustunud.

Hageja nõue ja põhjendused

2.Hageja töötas kostja juures alates 01.07.2007 ehitajana. Kuna tööandja rikkus töölepingulisi kohustusi sellega, et ta ei maksnud kokkulepitud palka ja maksis palka hilinemisega ega kindlustanud töötajat eririietusega, esitas hageja 23.09.2008 tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel alates 29.09.2008. Tööandja sellel alusel töölepingut ei lõpetanud, vaid lõpetas töölepingu 29.09.2008 käskkirjaga TLS § 86 p 6 alusel põhjusel, et hageja ei ilmunud alates 23.09.2008 tööle. Tööandja käskkirja sai töötaja posti teel kätte 05.10.2008. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja välja mõista hüvitis 1 kuu keskmise palga ulatuses ning lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited

3.Kirjalikus vastuses kostja hageja nõudeid ei tunnista. Kostja kliendil oli pretensioone kostja töö kvaliteedi ja töörežiimi järgimise osas. Klient keeldus sellest tulenevalt teostatud tööde eest tasumast. 23.09.2008 esitas hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks. Pärast seda ta enam tööle ei tulnud, millega rikkus oluliselt töökohustusi. Tööandja oli õigustatud töötajaga

töösuhte tööandja algatusel lõpetama. Tööandja ei lubanud hagejal töölt puududa. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Maakohtu otsus

4.12.10.2011 otsusega tunnistas Harju Maakohus hagejaga töölepingu lõpetamise 29.09.2008 TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 745,63 eurot hüvitist TLS § 117 lg 2 alusel. Maakohus luges pooltevahelise töölepingu lõppenuks hageja algatusel alates 22.09.2008. Menetluskulud jäid kostja kanda. Vaidlus puudus selles, et hageja töötas kostja juures 01.07.2007 sõlmitud töölepingu alusel ehitajana ja ta ühe kuu keskmine palk oli 745,63 eurot. Pooled ei vaidle ka selles, et hageja esitas 23.09.2008 avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel alates 29.09.2008 ja et ta 23.-29.09.2008 ei olnud tööl. Vaidlus puudub, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 p 6 alusel. Vaidlus on selles, kas hageja võis alates 23.09.2008 tööle mitte ilmuda. Hageja leidis, et tal oli kostja luba alates 23.09.2008 tööle mitte ilmuda. 29.09.2008 käskkirja kohaselt on hagejat karistatud selle eest, et ta lahkus 22.09.2008 töölt ega ilmunud enam tööle, rikkudes sellega jämedalt töökohustusi ja lepingu p-de 6.3.1, 6.3.2 tingimusi. Arvestades töölt puudumise aega, otsustas tööandja karistada töötajat töölepingu lõpetamisega töökohustuste rikkumise tõttu. Kuivõrd tööandja on pidanud mitmepäevalist hageja töölt puudumist jämedaks töökohustuste rikkumiseks, on seadusest tulenevalt võimalik töötajaga tööleping sellise esmakordse jämeda töökohustuse rikkumise tõttu TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 2 järgi lõpetada. Seega oli ka ITLS § 28 lg 1 mõtte kohaselt olemas alus töölepingu lõpetamiseks hagejaga. Kuid töölepingu esmakordse jämeda rikkumise asjaolud peavad sel juhul olema tõendatud. Kohus kuulas üle vande all hageja ja kostja juhatuse liikme U Pi. Kohus leidis, et poolte vande all antud seletused osas, kas hageja võis tööle mitte tulla alates 23.09.2008 või ei, olid vastuolulised ning nende seletustega ei ole tõendatud ei hageja väited ega kostja vastuväited tööle mitteilmumise lubamise asjaolude kohta. Kostja tunnistaja V. Ki ütluste kohaselt ei täitnud kostja korrektselt lepingut, mis oli sõlmitud korteriühistu ja kostja vahel, kuid töölepingu lõpetamise asjaolude kohta hagejaga tunnistaja ütlusi anda ei osanud. Kohus leidis, et asjaolul, kas töötaja tegi korrektset tööd, ei ole vaidluses tähtsust, sest kostja ei ole lepingut lõpetanud muu töökohustuse rikkumise kui tööle mitteilmumise tõttu. Seetõttu ei ole antud ütlustel tähtsust. Samadel kaalutlustel ei olnud asjas tähendust ka kostja esitatud kostja ja KÜ XXX vahelisel teatel 12.09.2008 (otsuses trükiviga 2009) koos volikirjaga, kuivõrd teade puudutas kostja ja tema tellijavahelisi suhteid, kuid mitte hagejaga töölepingu lõpetamise asjaolusid. Hageja tunnistaja R. P ütluste kohaselt ütles U. P talle ja hagejale pärast tööandjale lahkumisavalduse esitamist, et nende, s.t nii tema kui hageja teeneid enam ei vajata. Kohus leidis, et tunnistaja R. P ütlustega on tõendatud asjaolu, et pärast hagejalt töölepingu lõpetamise avalduse saamist lubas tööandja hagejal edaspidi mitte tööle tulla ehk sisuliselt ei lubanud enam töötajal tööülesandeid täita. Selliselt võis hageja töötajana aru saada, et ta ei pea alates 23.09.2008 oma tööülesandeid täitma ehk selleks oli tal olemas tööandja nõusolek. Kohus leidis, et hageja tööle mitteilmumist 23.-29.09.2008 ei saa pidada hagejapoolseks töökohustuse mittetäitmiseks ehk rikkumiseks, kuivõrd kohustuste mittetäitmist lubas kostja ise ja seega puudus alus kostjal ette heita hagejale tööülesannete rikkumist.

Eeltoodu alusel puudus kostjal alus töötajaga töölepingu lõpetamiseks tööandja algatusel TLS § 103 lg 2 ja § 86 p 6 järgi ning töölepingu lõpetamine viidatud alustel on ebaseaduslik ITLS § 28 lg 1 järgi. Kuivõrd hageja tööle 23.09.2008 ei ilmunud, tuleb ITLS § 29 lg 2 kohaselt lugeda tööleping lõppenuks töötaja omal algatusel alates 22.09.2008, kui töötamine tegelikult lõppes. Hageja palus välja mõista hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kuigi hageja palus istungil välja mõista 2 kuu keskmise palga suuruse hüvitise, lähtus kohus 06.10.2010 täpsustatud avaldusest (I kd t.lk 83). Maakohus mõistis kostjalt välja hüvitise 1 kuu keskmise palga ulatuses. Kohus arvestas, et hageja ei ilmunud tööle tööandja vastava loa tõttu. Samas arvestas kohus ka seda, et hageja oli esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 järgi, millisel juhul oli lepingu lõpetamise etteteatamise tähtaeg 5 päeva. Hagejal olnuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 ja § 7 lg 1 järgi hea usu põhimõtte kohaselt mõistlik tunda huvi ja oodata ära tööandjapoolne kirjalik seisukoht avalduse kohta, sest lepingu lõpetamine peab olema kirjalik TLS § 73 lg 1 järgi. Samas tuleb arvestada, et ka tööandjapoolne töölepingu lõpetamine töökohustuste rikkumise tõttu töötajaga olukorras, kus talle oli eelnevalt teatatud, et tema teeneid ei vajata, ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Kohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 117 lg 2 ja ITLS § 30 lg 2 alusel hageja nõutud ulatuses ühe kuu keskmise palga ulatuses 745,63 eurot. Kohus leidis, et märgitud hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ei ole ebamõistlikult suur ja vähendamisele ülaltoodud põhjendustel ei kuulu.

Apellatsioonkaebus

5.Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 12.10.2011 otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud, millega maakohus rikkus TsMS § 436 lg 1. Kohus ei ole hinnanud tõendeid õigesti kogumis ja vastastikuses seoses ning on rajanud otsuse vaid apellandi jaoks vaenuliku tunnistaja ütlustele, kes on andnud kahe faktilise asjaolu suhtes teadvalt valeütlusi. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 esitatud nõuet hinnata kõiki tõendeid. Kohus on kohaldanud ebaõigesti ITLS § 28 lg 1. Apellant palub asja juurde võtta täiendavad tõendid: 1) tunnistaja R P poolt apellandile 22.09.2008 esitatud teade töölepingu nr 05 lõpetamise kohta TLS § 82 alusel; 08.01.2009 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 08230116946; Harju Maakohtu 12.01.2010 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-09-7285; Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2010 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-09-7285. Maakohus jättis need tõendid vastu võtmata, kuid need aitavad hinnata tunnistaja R P ütluste usaldusväärsust. Kohus on otsuse rajanud tunnistaja R.P ütlustele kui ainukesele tõendile, kuid tunnistaja on 14.09.2011 kohtuistungil andnud vande all vähemalt kahe faktilise asjaolu suhtes valeütlusi. Maakohtu seisukohad kohtuotsuse p-s 16 (ilmselt on apellant mõelnud p 15) asjas tähtsust mitteomavate asjaolude suhtes on ebaõiged, kuna maakohus on asja lahendamisel tähtsaks pidanud õiguslikke printsiipe „heausksus“ ja „pahausksus“. Maakohtu poolt asjassepuutumatuks tunnistatud asjaolud aitavad anda hinnangut poolte meelestatud käitumisele nii enne kui ka pärast konkreetse sündmuse esinemist. Tunnistaja V.K kinnitas 14.09.2011 kohtuistungil, et töö oli apellandi poolt ehitusobjektil organiseeritud keskmisel tasemel, kuid konkreetse ehitustöö tegemine võinuks parem olla. V.Ki erapooletuses ei tohiks kahtlust olla, kuna ta oli ehitustööde järelevalvajana ja tellija esindajana pigem apellandi oponent. Nii tunnistaja V.Ki sellised ütlused vastustaja poolt ebarahuldava töö tegemisest apellandi alluvuses kui ka vastustaja käitumine apellandi suhtes

alusetu töölepingu lõpetamise avalduse esitamisel ja kohesel töölt lahkumisel tõendavad vastustaja pahauskset käitumist tööandja suhtes. Vaidlust ei ole selles, et apellandi juhatuse liikmed olid vastustaja ja vaenuliku tunnistaja R P töölt lahkumise järel sunnitud ise asuma tööle ehitusobjektil, et täita äriühingu kohustus tellija ees. Koostoimes teiste tõenditega ei ole eluliselt usutav, et ehitusalal tegutseva äriühingu juhatuse liikmed lubaksid töölistel koheselt ehitusobjektilt lahkuda, et asuda nende asemel füüsilisele tööle. Maakohtu otsus on põhjendamata ka osas, mis puudutab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust. Maakohus ei ole välja toonud materiaalõiguse normi, mille vastu apellant töölepingut lõpetades eksis ning on ebaõigesti kohaldanud ITLS § 28 lg 1. Vastustaja seisukoht

6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Harju Maakohtu 12.10.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus on otsust tehes hinnanud õigesti asjas tuvastatud asjaolusid, kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme ning ei ole rikkunud menetlusõigusnorme.

Ringkonnakohtu otsus

7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist ega materiaalõigusnormide ebaõiget kohaldamist. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda neid. Samuti võtab kohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant on maakohtu otsuse vaidlustanud eelkõige põhjusel, et tema hinnangul on maakohus hinnanud valesti kogutud tõendeid, jätnud materjalide juurde võtmata asjassepuutuvad ning olulised tõendid ning selle tulemusel teinud ebaõige lahendi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 analüüsinud kogumis esitatud tõendeid ja kujundanud nende alusel oma siseveendumuse. Tõendite teistsuguseks hindamiseks ringkonnakohus alust ei näe. Apellant leiab, et maakohus on ekslikult 03.11.2010 jätnud asja materjalide juurde võtmata tunnistaja R P poolt apellandile 22.09.2008 esitatud teate töölepingu nr 05 lõpetamise kohta TLS § 82 alusel; 08.01.2009 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kriminaalasjas nr 08230116946; Harju Maakohtu 12.01.2010 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-09-7285 ning Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2010 kohtuotsuse eelnimetatud asjas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus käitus seaduslikult ja nõustub maakohtu määruse põhjendustega tõendite vastuvõtmise taotluse rahuldamata jätmisel (I kd lk 85-86). Maakohus põhjendas, et vastustaja töölepingu lõpetamise asjaolusid esitatud tõenditest ei nähtu. Kuivõrd maakohus ei rikkunud menetlusnormi tõendi vastuvõtmisest keeldumisel, ei ole ringkonnakohtul alust võtta tõendeid vastu TsMS § 652 lg 3 p 2 aluse puudumisel. Samuti puudub apellatsioonkaebuses TsMS § 652 lg-s 4 sätestatud tõendite esitamise lubatavuse põhjendus ja ringkonnakohus jätab kaebusele lisatud uued tõendid tähelepanuta ja tagastab apellandile. Muuhulgas märgib apellatsioonikohus, et kaebusele lisatud teatist ei ole kostja esimese astme kohtule tõendina

esitanud ega ka apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks ei saanud nimetatud teatist varem esitada või millist asjas tähtsust omavat asjaolu sellega tõendada soovitakse. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Lisaks leiab ringkonnakohus, et ka nimetatud teade R. P töölepingu lõpetamise kohta ei tõenda hagejaga töölepingu lõpetamise asjaolusid. Kostja on arvamusel, et maakohus rajas otsuse ekslikult vaid ebausaldusväärse tunnistaja R. P ütlustele. Ringkonnakohus antud seisukohaga ei nõustu ja leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja ja kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused on vastuolulised ning nende alusel ei ole tõendatud ei hageja väited ega ka kostja vastuväited selles, kas hageja võis alates 23.09.2008 tööle mitte ilmuda. Ka on maakohus õigesti leidnud, et tunnistaja V. Ki ütlused ja kostja ja KÜ XXX teade on asjassepuutumatud, kuivõrd need ei tõenda hagejaga töölepingu lõpetamise asjaolusid. 29.09.2008 käskkirjast distsiplinaarkaristuse määramise kohta ilmneb, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu põhjusel, et hageja lahkus 22.09.2008 omavoliliselt töölt ja ei ilmunud tööle distsiplinaarkaristuse vormistamise päevani ega teavitanud tööandjat puudumise põhjustest. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja ütlusi saab lugeda ebausaldusväärseks tingimustes, kui kohus tuvastab vastuolu ütlustes endis ja/või vastuolu muude tõenditega ning seda vastuolu ei õnnestu kõrvaldada. Käesoleval juhul ringkonnakohus vastuolu tunnistaja enda ütlustes ega ka teiste asjas kogutud tõenditega ei näe. Kostja ei ole veenvalt ümber lükanud tunnistaja R. P ütlusi. Kostja on asunud tõendama tunnistaja isikut, tema ebausaldusväärsust ja erapoolikust, kuid ei ole esitanud asjasse puutuvaid tõendeid töölepingu lõpetamise asjaolude kohta. Kostja on seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et ehitusalal tegutseva äriühingu juhatuse liikmed lubaksid töölistel koheselt ehitusobjektilt lahkuda, et asuda nende asemel füüsilisele tööle. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka nimetatud oletuslik seisukoht ümber tunnistaja ütlusi hageja 23.09.2008 tööle mitteilmumise lubamise kohta. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole asjas kogutud tõendeid valesti hinnanud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid erinevalt maakohtust. TLS § 86 lg 6 kohaselt võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. TLS § 103 lg 2 järgi võib tööandja töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Kostja on leidnud, et maakohtu otsus on ebaõige ka selletõttu, et kohus ei ole välja toonud materiaalõiguse normi. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal puudus alus töötajaga töölepingu lõpetamiseks tööandja algatusel TLS § 103 lg 2 ja § 86 p 6 järgi. ITVS § 28 lg 1 (kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsioon) järgi on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Maakohus on vastavad õigusnormid esiletoonud ja neid ka õigesti rakendanud ning otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg 8 nõudega ning seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.