lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-7274/12

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 22.03.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-09-7274/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1251
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 82 lg 1, 2Töölepingust taganemise keeldTLS § 131 lg 2Töölepingule kohaldatav seadusTLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajalTLS § 91 lg 2Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja pooltTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 218 lg 4Lepinguline esindajaTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 9 lg 3Pädevad kohtud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-09-7274/25Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja12.10.20112-09-7274/38Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.02.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-09-7274

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ele Liiv ja Ulvi Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.03.2010, Tallinn

Tsiviilasi

H. R. hagi OÜ K. vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

23 564,43 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ K. apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja H. R. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX-X, XXXX XXXXXXXX), esindaja Erki Casar

Harju Maakohtu 15.06.2009 otsus

Kostja OÜ K. (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXXXX XXX X XXXXXXX), Jüri Reede Resolutsioon

1.Tühistada Harju Maakohtu 15.06.2009 otsus.
2.Jätta hageja nõue OÜ K. ja H. R. vahel sõlmitud töölepingu TLS § 82 alusel lõppenuks tunnistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.
3.Saata asi hageja nõude osas tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja hüvitise väljamõistmiseks menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

1.Hageja töötas kostja juures alates 01.07.2007 töölepingu alusel ehitajana. Tööandja rikkus lepingulisi kohustusi, kuna ei maksnud kokkulepitud palka või maksis seda hilinemisega ega kindlustanud töötajat eririietusega. Hageja esitas 23.09.2008 tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel alates 29.09.2008. Peale teatise edastamist, teatas tööandja hagejale, et tema teeneid enam ei vajata. Tööandja antud alusel töölepingut ei lõpetanud, vaid lõpetas töölepingu 29.09.2008 käskkirjaga töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 6 alusel põhjusel, et hageja alates 23.09.2008 tööle ei ilmunud. Töötaja sai käskkirja kätte posti teel 05.10.2008.
2.03.11.2008 pöördus hageja avaldusega töövaidluskomisjoni, milles palus tunnistada tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel, välja mõista hüvitus TLS § 82 lg 2 alusel summas 23 333,30 krooni, vähemsaadud töötasu 2008 augusti ja septembri kuude eest kokku 10 000 krooni ja viivised augusti kuu palga maksmisega viivitamise eest summas 550 krooni. Alternatiivse nõudena, juhul, kui töölepingu TLS § 82 lg 1 alusel lõppenuks tunnistamist ei rahuldata, tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ning välja mõista hüvitus.
3.Töövaidluskomisjoni 06.01.2009 otsusega rahuldati H. R. avaldus osaliselt. Töövaidluskomisjon tunnistas töölepingu lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel 29.09.2008, mõistis välja OÜ-lt K. viivised summas 231,13 krooni ja hüvituse TLS § 82 lg 2 alusel summas 23 333,30 krooni. Nõue vähemsaadud töötasu summas 10 000 krooni saamiseks jäi rahuldamata.
4.OÜ K. ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega osas, millega rahuldati H. R. avaldus ja esitas kohtule taotluse vaadata H. R. töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.

Kostja vastuväited

5.Kostja hagi ei tunnistanud. 2008 augustikuu töötasu maksti 5 päeva hiljem töötajast tingitud põhjusel, s.o. seoses kliendi pretensioonidega avaldaja töö kvaliteedi ja töörežiimi järgimise osas, millest tulenevalt klient keeldus teostatud töid tasustamast.
6.TLS § 82 mõtteks on anda töötajale võimalus tööleping ühepoolselt lõpetada tööandja poolsete kohustuste olulise rikkumise korral. Sellist seisukohta toetab ka 01.07.2009 jõustunud TLS § 91 lg 2 p 2. Hageja teatas töölepingu lõpetamisest 7-l päeval peale palga saamist, mis ei ole mõistlik tähtaeg. Esimese astme kohtu otsus
7.Maakohus tunnistas OÜ K. ja H. R. vahel sõlmitud töölepingu lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel alates 29.09.2008 ning mõistis OÜ-lt K. välja viivised summas 231,13 krooni ja hüvituse TLS § 82 lg 2 alusel 23 333,30 krooni H. R. kasuks. Menetluskulud jäid OÜ K. kanda.
8.Puudus vaidlus, et kostja maksis hagejale 2008 augustikuu töötasu 5 päeva ettenähtust hiljem. Palk on töösuhte oluline tingimus ning töötajal on õigus nõuda palga õigeaegset maksmist. Tööandja peab väga täpselt jälgima palga maksmise korda. 2(4)

Palga õigeaegne mittemaksmine on töölepingu rikkumine ning töötajal tekib õigus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel.

9.Kostja viidatud töölepingu seaduse eelnõu ei kehti ning sellele ei saa tugineda. Antud asjaolusid hinnates ei ole hageja käitunud pahauskselt, teatades töölepingu lõpetamisest 7 päeva jooksul, ning puudub alus viidata, et hageja on lähtudes hea usu põhimõttest lähtudes oma õiguste realiseerimise võimaluse minetanud. Apellatsioonkaebus
10.OÜ K. palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsus põhineb õigusnormi rikkumisel, kuna kohus kohaldas ebaõigesti kehtinud TLS § 82 lg 1.
11.Kostja viivitas palga maksmisega vaid lühikese aja ja sedagi hageja enda süü tõttu. Hageja esitas töölepingu lõpetamise avalduse vana TLS § 82 alusel 22.09.2008, so sisuliselt nädal hiljem palga väljamaksmisest. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 82 lg 1 mõtteks oli anda töötajale võimalus ühepoolselt tööleping lõpetada tööandja poolt kohustuste olulise rikkumise korral. Sellist seisukohta toetab 01.07.2009 jõustunud TLS § 91 lg 2 p 2, mis lubab töötajal tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.
12.01.07.2009 jõustunud töölepingu seaduse § 91 lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Sama põhimõtet peaks arvestama ka vana TLS § 82 rakendamise korral. Kostja ei ole soovinudki kohaldada mittekehtivat õigusnormi. Kostja viitas lihtsalt analoogia korras vana TLS § 82 lg 1 mõttele.
13.Töötasu maksmisega mitteolulise viivitamise korral, kui sellega ei kaasne töötajale mingeid negatiivseid tagajärgi, ei ole õige ja õiglane karistada tööandjat selle eest kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuva hüvitise maksmisega, mis ei ole käesoleval juhul proportsionaalne kostjapoolse kohustuse rikkumisega. Vastustaja seisukoht
14.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata, menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse käesoleva tsiviilasja liitmiseks tsiviilasjaga nr 2-09-7285 ühte menetlusse. Tsiviilasjade liitmine apellatsioonimenetluses ei ole põhjendatud.
16.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
17.Kehtiva TLS § 131 lg 2 kohaselt töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuna töölepingu lõpetamine on toimunud enne 2009. aasta 1.juulit, tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada kuni 01.07.2009 kehtinud töölepingu seadust.
18.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tööleping poolte vahel lõppes TLS § 82 lg 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub kostja tõlgendusega, et selleks, et töötaja saaks ühepoolselt 5-päevase etteteatamisega töölepingu lõpetada ja nõuda kompensatsiooni maksmist, peab tööandja oluliselt rikkuma oma töölepingujärgseid kohustusi. Ringkonnakohtu arvates ühekordselt aset leidnud 5-päevane viivitus palga

3(4)

väljamaksmisel ei ole selline rikkumine. Seega on hageja nõue TLS § 82 alusel töölepingu lõppenuks tunnistamiseks ja kompensatsiooni väljamõistmiseks alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

19.Hageja esitas töövaidluskomisjonile ka alternatiivse nõude. Hageja palus juhul, kui töövaidluskomisjon jätab rahuldamata avaldaja nõude tunnistada tööleping lõppenuks TLS § 82 alusel, siis tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ja mõista tööandjalt välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kuna nii töövaidluskomisjon kui maakohus rahuldasid hageja põhinõude, on alternatiivselt esitatud nõue senini läbi vaatamata. TsMS § 9 lg 3 kohaselt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus. Kuna ringkonnakohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, alternatiivselt esitatud nõuet ei ole aga maakohtu poolt läbi vaadatud, tuleb tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks ning menetluskulud tuleb jagada vastavalt asja läbivaatamise tulemusele.

Gaida Kivinurm

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus