lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-7274/25

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.10.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-7274/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.10.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2070
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 82 lg 1, 2Töölepingust taganemise keeldTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaITLS § 28 lg 1ITLS § 29 lg 2ITLS § 30 lg 2TDVS § 11 lg 1TDVS § 12 lg 3TLS § 103 lg 2Kollektiivse ülesütlemise tähtaegTLS § 117 lg 2Töötajale töölepingu andmete esitamata jätmineTLS § 73 lg 1Töötasu alandamise erisus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-09-7274/12Tallinna Ringkonnakohus22.03.20102-09-7274/38Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.02.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.10.2011, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-09-7274

Tsiviilasi

HR(R , isikukood XXX, elukoht XXX) hagi OÜ K (registrikood XXX, asukoht XXX) vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

745,63 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg, 14.09.2011, Kentmanni Kohtumaja koht Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja HR, hageja lepinguline esindaja Erki C Kostja juhatuse liige UP, kostja lepinguline esindaja Jüri R

RESOLUTSIOON

1.Tunnistada OÜ K ja HR vahel töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel alates 23.09.2008 ebaseaduslikuks.
2.Lugeda OÜ K ja HR vaheline tööleping lõppenuks HR algatusel alates 22.09.2008.
3.Välja mõista OÜ-lt K TLS § 117 lg 2 alusel HRkasuks hüvitis 745,63 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta HR menetluskulud OÜ K kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
TLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajal
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TSMS § 122 lg 1Tsiviilasja hind
VÕS § 6 lg 1Hea usu põhimõte

Eelnev menetlus

2.OÜ K esitas 20.02.2009 Harju Maakohtule taotluse vaadata HR töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.
3.Hageja esitas töövaidluskomisjonile järgmise avalduse. Hageja töötas kostja juures alates 01.07.2007.a. ehitajana. Kuna tööandja väidetavalt rikkus töölepingulisi kohustusi, s.o. ei maksnud kokkulepitud palka, maksis palka hilinemisega ega kindlustanud töötajat eririietusega, siis esitas hageja 23.09.2008.a. tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg. 1 alusel alates 29.09.2008.a. Tööandja antud alusel töölepingut ei lõpetanud, vaid 29.09.08.a. käskkirjaga lõpetas töölepingu TLS § 86 p. 6 alusel põhjusel, et hageja alates 23.09.08.a. tööle ei ilmunud. Tööandja käskkirja sai töötaja posti teel kätte väidetavalt 05.10.08.a.
4.Hageja palus tunnistada tööleping lõppenuks TLS § 82 lg. 1 alusel, välja mõista hüvitus TLS § 82 lg. 2 alusel summas 23333,30 krooni, vähemsaadud töötasu 2008.a. augusti ja septembri kuude eest kokku 10000 krooni ja viivised augusti kuu palga maksmisega viivitamise eest summas 550 krooni. Alternatiivse nõudena, juhul, kui töölepingu TLS § 82 lg. 1 alusel lõppenuks tunnistamist ei rahuldata, tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 6 alusel ebaseaduslikuks ning välja mõista hüvitus. Maakohtu 15.06.2009 otsusega rahuldati H. Riivese nõue ja tunnistati OÜ K ja HR vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel alates 29.09.2008 (otsuse resolutsiooni p1) ning mõisteti OÜ-lt K palga maksmisega viivitamise eest viivised summas 231,13 krooni (otsuse resolutsiooni p 2 I pool) ja hüvitus TLS § 82 lg 2 alusel 23 333,30 krooni HR kasuks (otsuse resolutsiooni p 2 II osa). Kohus alternatiivset nõuet ei käsitlenud.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma otsusega 22.03.2010 maakohtu otsuse osas, millega kohus oli rahuldanud hageja nõude tunnistada töölepingu lõppenuks TLS § 82 alusel ja välja mõistnud TLS § 82 hüvitise ja ringkonnakohus jättis selles osas hagi rahuldamata ning saatis alternatiivse nõude osas hagi kohtule uuesti arutamiseks. Seega ei olnud kohus tühistanud otsust osas, millega oli maakohus välja mõistnud hageja kasuks viivise palga maksmisega viivitamise eest. Seega on maakohtu 15.06.2009 otsus viivise 231,13 krooni kostjalt hageja kasuks väljamõistmise osas jõustunud. Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja töötas kostja juures alates 01.07.2007.a. ehitajana. Kuna tööandja väidetavalt rikkus töölepingulisi kohustusi, s.o. ei maksnud kokkulepitud palka, maksis palka hilinemisega ega kindlustanud töötajat eririietusega, siis esitas hageja 23.09.2008.a. tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg. 1 alusel alates 29.09.2008.a. Tööandja antud alusel töölepingut ei lõpetanud, vaid 29.09.08.a. käskkirjaga lõpetas töölepingu TLS § 86 p. 6 alusel põhjusel, et hageja alates 23.09.08.a. tööle ei ilmunud. Tööandja käskkirja sai töötaja posti teel kätte väidetavalt 05.10.08.a. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 6 alusel ebaseaduslikuks ning välja mõista hüvitus 1 kuu keskmise palga ulatuses (vt ts.t lk 83) ning lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel ning jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Tõendid: hageja vande alla antud seletus, tunnistaja R. P ütlus, kostja poolne töölepingu lõpetamise käskkiri Kostja vastuväited
8.Kostja oma vastuses ei tunnista hageja nõudeid. Kostja kliendil oli pretensioone kostja tööde kohta, st hageja töö kvaliteedi ja töörežiimi järgimise osas, millest tulenevalt klient keeldus teostatud töid tasustamast. Esitades 23.09.08.a. avalduse töölepingu lõpetamiseks, avaldaja enam tööle ei tulnud, rikkus sellega oluliselt töökohustusi, mistõttu oli tööandja õigustatud töötajaga töösuhte tööandja algatusel lõpetama. Tööandja ei ole hagejal lubanud töölt puududa. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.
9.Tõendid: kostja juhatuse liikme U. P vande all antud ütlused, tunnistaja V. K ütlused, kostja käskkiri töölepingu lõpetamiseks. Kohtu põhjendused
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - Hageja töötas kostja juures 01.07.2007 sõlmitud töölepingu alusel ehitajana. - Hageja esitas kostjale avalduse 23.09.2008.a. töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel alates 29.09.2008. - Hageja ei olnud tööl 23.09.2008 -29.09.2008. - Kostja lõpetas hagejaga töölepingu kostja algatusel TLS § 86 p 6 alusel 29.09.2008 vastava käskkirjaga (töövaidluskomisjoni toimik, lk 12) alates 23.09.2008. - Hageja on töölepingu lõpetamise käskkirja kätte saanud. - Hageja ühe kuu keskmine palk on 11666,55 krooni ehk 745,63 eurot.
11.Vaidlus on selles, kas hageja võis alates 23.09.2008 tööle mitte ilmuda. Hageja leidis, et kostja lubas hagejal alates 23.09.2008 tööle mitte ilmuda.
12.Kohtule esitatud 29.09.2008 kostja käskkirja kohaselt on hagejat karistatud selle eest, et ta lahkus töölt 22.09.2008 ega ilmunud enam tööle 29.09.2008, et töötaja on rikkunud sellega jämedalt töökohustusi ja lepingu p 6.3.1., 6.3.2. tingimusi ning arvestades töölt puudumise aega on tööandja otsustanud karistada töötajat töölepingu lõpetamisega töökohustuste rikkumise tõttu. Käskkirjast nähtub, et selles on viide TLS § 86 p 6 ja loetud tööleping lõpetatuks TDVS § 12 lg 3 alusel alates 23.09.2008. Dokumendile on alla kirjutanud kostja juhatuse liige U. P , dokumendis on viide tema nimele, ametikohale, dokumendil on selle koostamise aeg. Seega vastab karistuse määramise dokument töölepingu lõpetamise ajal kehtinud TDVS § 11 lg 1, 2, kuna on koostatud kirjalikult, selle on hageja saanud, selles on karistatud töötaja nimi, süüteo toimepanemise aeg, kirjeldus, karistus ja karistuse määramisel arvesse võetud asjaolud (rikkumise pikkus), dokumendi koostamise aeg, karistust määrava isiku nimi ja allkiri. Käskkirjast nähtuvalt on leping lõpetatud töötajaga esimesest puudutud päevast ehk kohustuse rikkumise ajast vastavalt 23.09.2008. Viimane on kooskõlas TDVS §-le 12 lg 3, mille järgi loetakse omavoliliselt töölt puuduvale töötajale määratud töölepingu lõpetamine määratuks päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja omavoliliselt töölt lahkus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et töölepingu lõpetamise vormistamine ise vastab eelviidatud seaduses sätestatud nõuetele.
13.Järgnevalt vaatleb kohus, kas töötaja karistamiseks töölepingu lõpetamisega oli sisuline alus ja kas see on tõendatud.
14.Töölepingu lõpetamise ajal kehtinud ITLS § 28 lg 1 alusel on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik kui puuduvad asjaolud, mis on aluseks lepingu lõpetamiseks. Töölepingu lõpetamise ajal kehtinud TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 2 järgi võib tööandja lõpetada töötajaga lepingu esmakordse jämeda töökohustuse rikkumise tõttu. Kuivõrd tööandja on pidanud mitmepäevalist hageja töölt puudumist jämedaks töökohustuste rikkumiseks, on seega seadusest tulenevalt võimalik töötajaga tööleping sellise esmakordse jämeda töökohutuse rikkumise tõttu TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 2 järgi lõpetada. Seega on ka ITLS § 28 lg 1 mõtte kohaselt olemas alus töölepingu lõpetamiseks hagejaga. Küll aga peavad märgitud asjaolud olema ka tõendatud.
15.Kohus kuulas üle vande all hageja ja kostja juhatuse liikme UP . Hageja vande all antud seletuste kohaselt teatas talle U. P siis, kui ta oli esitanud avalduse 22.09.08 töölt

lahkumiseks TLS § 82 alusel seoses tööandja- poolse kohustuse rikkumisega, et hagejal ei ole vaja enam tööle tulla. Seega sai hageja aru, et ta ei pea enam tööle ilmuma. U. P vande all antud seletuste kohaselt pole ta kunagi seda väitnud, objektil tuli töö lõpetada ning pärast hageja ning lisaks veel menetluses olnud tunnistaja R. P tööle mitteilmumist oli tema ja teine juhatuse liige sunnitud ise ära tegema töö, mille töötajad jätsid tegemata. Seega on poolte vande all antud seletused osas, kas hageja võis tööle mitte tulla alates 23.09.2008 või ei, vastuolulised ning nende seletustega ei ole tõendatud ei hageja väited ega kostja vastavasisulised vastuväited 23.09.2008 tööle mitteilmumise lubamise asjaolude kohta. Kostja tunnistaja V. K ütluste kohaselt ei täitnud kostja korrektselt lepingut, mis oli sõlmitud korteriühistu ja kostja vahel, kuid töölepingu lõpetamise asjaolude kohta hagejaga tunnistaja ütlusi anda ei osanud. Kas töötajad tegid korrektset tööd, ei oma vaidluses tähtsust, sest kostja ei ole lepingut hagejaga lõpetanud muude (kui tööle mitteilmumine) töökohustuste rikkumise tõttu. Eeltoodu tõttu ei ole nendel ütlustel ka mingit tähtsust. Samadel kaalutlustel ei ole tähendust ka kostja esitatud kostja ja KÜ Salme 46 vahelisel teatel 12.09.2009 koos volikirjaga, kuivõrd sellest nähtub, et puudutab kostja ja tema tellijavahelisi suhteid (ts.t lk 7-80), kuid mitte hagejaga lõpetatud töölepingu lõpetamise asjaoalusid. Hageja tunnistaja R. P ütluste kohaselt ütles U. P talle ja hagejale, kui nad esitasid tööandjale lahkumisavalduse, et nende, st nii tema kui hageja teeneid enam ei vajata. Seega leiab kohus, et hageja tunnistaja R. P ütlustega on tõendatud asjaolu, et kui tööandja sai hagejalt töölepingu lõpetamise avalduse, lubas tööandja hagejal edaspidi mitte tööle tulla ehk sisuliselt ei lubanud enam töötajaid tööülesannete täitmisele. Selliselt võis hageja töötajana aru saada, et ta ei pea alates 23.09.2008 enam oma tööülesandeid täitma ehk selleks oli tal olemas tööandja nõusolek. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja poolt tööle mitteilmumist 23.09.2008-22.09.2008 ei saa pidada hagejapoolseks töökohustuste mittetäitmiseks ehk rikkumiseks, kuivõrd kohustuste mittetäitmist lubas kostja ise ja seega puudus alus kostjal ette heita hagejale tööülesannete rikkumist. Eeltoodu alusel puudus kostjal alus töötajaga töölepingu lõpetamiseks tööandja algatusel TLS § 103 lg 2 ja § 86 p 6 järgi. Seega on töölepingu lõpetamine viidatud alusel ebaseaduslik ITLS § 28 lg 1 järgi ning töölepingu lõpetamine 23.09.2008 TLS § 86 p 6 alusel tuleb tunnistada ebaseaduslikuks.

16.TLS 29 lg 2 kohaselt siis kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Kuivõrd hageja tööle 23.09.2008 ei ilmunud, tuleb ITLS § 29 lg 2 kohaselt lugeda tööleping lõppenuks töötaja omal algatusel alates 22.09.2008, kui töötamine tegelikult lõppes, sest 23.09.2008 hageja enam ei töötanud.
17.TLS § 117 lg 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral hüvitist kuni 6 kuu keskmise palga ulatuses, juhul kui ta tööle ennistamist ei soovi. ITLS § 30 lg 2 sätestab, et kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hüvituse suurus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte.
18.Hageja palus välja mõista hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Ehkki hageja palus kohtuistungil välja mõista hüvitise 2 kuu keskmise palga ulatuses, ei ole hageja tegelikult hagihinna suurendamise avaldust kohtule esitanud ning kohus lähtub hageja 06.10.2010 täpsustatud avaldusest (vt t lk 83), milles palus välja mõista hüvitise 1 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise.
19.Arvestades asjaolu, et hageja ei ilmunud tööle tööandja vastava lubaduse tõttu, ent samas arvestades seda, et hageja oli ise esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 järgi, millisel juhul oli lepingu lõpetamise etteteatamise tähtaeg 5 päeva, olnuks VÕS § 6 lg 1 ja § 7 lg 1 järgi hea usu põhimõtte kohaselt mõistlik tunda huvi ja oodata ära tööandja-poolne kirjalik seisukoht hageja avalduse kohta, sest lepingu lõpetamine peab olema kirjalik TLS § 73 lg 1 järgi (lõpetamise kohta tehakse kanne töölepingusse). Hageja oma avalduse lahendamise vastu huvi üles ei näidanud, mis ei ole kooskõlas VÕS § lg 1 ja § 7 märgitud põhimõtetega. Samas tuleb arvestada, et ka tööandja poolne käitumine töölepingu lõpetamisese eelnevalt, kus teatati hagejale, et tema teeneid ei vajata ja hilisemalt lõpetatakse leping töökohustuste rikkumise tõttu, ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Arvestades neid töölepingu lõpetamise asjaoludele eelnenud hageja käitumist, on põhjendatud kostjalt välja mõista hüvitis hagejale TLS § 117 lg 2 ja ITLS § 30 lg 2 alusel hageja nõutud ulatuses vastavalt ühe kuu keskmise palga ulatuses 11666,55 krooni ehk 745,63 eurot. Märgitud hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ei ole ebamõistlikult suur ja vähendamisele ülaltoodud põhjendustel (töölepingu lõpetamise asjaolud ja sellele eelnev poolte käitumine) ei kuulu.
20.Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja seega tuleb tunnistada kostja poolt hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja kostjalt välja mõista hagejale töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis 745,63 eurot ning lugeda pooltevaheline tööleping lõpetatuks hageja algatusel alates 22.09.2008.
21.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
22.Tsiviilasja hind on hagi hind TSMS § 122 lg 1,2 , § 124 ja § 134 lg 3 järgi üksnes varalise nõude hind 745,63 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus