2-11-42970/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

11.Saata kohtumäärus Harju Maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks äriregistris. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud 13.09.2011 esitas AH (isikukood XXX) kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegutses võlgnik alates 02.04.1998 kuni 29.06.2010 OÜ HM(registrist kustutatud, reistrikood XXX) juhatuse liikmena, olles alates 28.09.1999 ka äriühingu ainuosanikuks. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi Põhja MTK) määras 30.03.2010 otsusega nr 12.2-3/5856-13 OÜ-le HM tasumisele käibemaksu ja tulumaksu kokku summas 4 250 136 krooni ehk 271 633,20 eurot. 18.03.2011 tegi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi Põhja MTK) vastutusotsuse nr 13-7/112-11, millega kohustas AH ́it kui juhatuse liiget tasuma OÜ HM maksuvõla 271 633,20 eurot. 14.04.2011 kustutati OÜ HM äriregistrist. Äriühingu kui AH ́i peamise tuluallika tegevuse lõppemine põhjustas olukorra, kus võlgnik AH ei suuda enam rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on AH ́il täitamata rahalisi kohustusi kokku 565 313,93 eurot, materiaalset vara on võlgnikul väärtuses 137 000 eurot. Võlgniku suhtes on algatanud täitemenetluse kohtutäitur Mati Kadak (kohtulahendi nr 2-10-4514 täitmiseks). Võlgnik leiab, et ta on maksejõuetu, tema maksejõuetus ei ole ajutine ja palub välja kuulutada pankrot. 22.12.2011 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse, määras ajutise halduri ja kohtuistungi aja. 25.01.2012 esitas ajutine haldur Heli Peetsmann kohtule ajutise halduri aruande ja taotluse töötasu suuruse määramiseks ning ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste hüvitamiseks. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara hinnanguliselt mitte enam kui 137 069 eurot, vara väärtus osutuda väiksemaks seoses raskustega kinnisasjade realiseerimisel. Haldurile ei ole käesoleval ajal teada vara tagasivõitmise võimalusi ega tehinguid, mida saaks pankrotimenetluse käigus vaidlustada, samuti ei ole teada kindlaid võimalusi teistelt isikutelt vara sissenõudmiseks. Võlgnik ei ole käesoleval hetkel ühegi äriühingu juhtorgani liige, osanik ega nõukogu liige. Alates 01.09.2011 on võlgnikul kehtiv tööleping OÜ-ga FP, kuutasuga 800 eurot (brutos). Võlgnikul on kolm last, kellest üks (sünd 06.04.2002) on võlgniku ülalpidamisel. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on AH ́i võlgnevuste suuruseks kokku 563 805,93 eurot. Analüüsides temale teadaolevaid andmeid, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku hetkel teadaolevate võimalike sissenõutavaks muutunud kohustuste rahaline väärtus (ca 563 805,93 eurot) ületab oluliselt võlgniku reaalse vara väärtuse (137 069,72 eurot). Võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes ajutise halduri hinnangul välja hiljemalt 2011 aasta keskpaigaks. Pankrotiasja ettevalmistamise käigus ei ole ajutisele haldurile ilmnenud võlgniku niisugust süütegu, mida võiks pidada tema maksejõuetuse põhjuseks. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku peamiseks tuluallikaks oleva äriühingu OÜ HM kustutamine äriregistrist, see omakorda on põhjustanud olukorra, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid. Kogu võlgnikule kuuluvale varale on seatud keelumärked, mootorsõidukid on arestitud, kinnisasjadele on seatud kohtulikud hüpoteegid, mistõttu pole võlgniku käsutuses piisavalt vahendeid ka äritegevuse alustamiseks, mis võimaldaks tulemuslikult parandada võlgniku

majanduslikku olukorda. Võlgnik on kuni käesoleva ajani proovinud leida koostööpartnereid äritegevuse alustamiseks, parandamaks oma majandusklikku olukorda, kuid tulemusteta. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole süütegu, vaid muu põhjus pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse põhjustajaks on eelkõige väär riskide hindamine nii laenukohustuste võtmisel kui ka äriühingu majandustegevuses, mis tõi kaasa lisamaksukohustuse. Ajutise halduri hinnangul pankrotiavalduse esitamisega tunnistab võlgnik, et ta on püsivalt võimetu rahuldama võlausaldajate nõudeid ning kõik tõendid kinnitavad seda asjaolu – puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, müüdavast varast ei piisa isegi hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks,. Ajutine haldur toetab AH ́i avaldust pankroti väljakuulutamiseks ning nõustub jätkama AH ́i pankrotihaldurina. Ajutine haldur palub kohtul määrata ajutise halduri töötasuks 16 töötunni eest 870 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 287,10 eurot ning määrata ajutise halduri kohustuste täitmisel tehtud vajalike kulutuste katteks hüvitis 90,46 eurot, väljamaksmisega OÜ-le Lumian, mille kaudu haldur tegutseb. Kohtuistung 26.01.2012 kohtuistungil leidis ajutine haldur, et võlgnik on maksejõuetu, alaline maksejõuetus tekkis 2011 aasta keskel ning palus kohtul välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega ja ajutise halduri järeldustega. Võlgnik andis kirjalikult nõusoleku ajutise halduri töötasu ja kulutuste hüvitamiseks summas 1247,56 eurot. Kohtu seisukoht PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tutvunud ajutise halduri aruandega ja tsiviilasja toimikus olevate tõenditega kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja AH ́i pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse, mis ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on vara ca 137 069 eurot, võlgniku võlgade suurus on 563 805,93 eurot. Kohustused ületavad seega võlgniku vara ligikaudu 426 737 euro võrra. Ka võlgnik ise leiab, et on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võib lugeda võlgniku maksejõuetuse tekkimise alguseks 2011 aasta keskpaika. Äriregistrist kustutati võlgniku peamiseks tuluallikaks olnud äriühing OÜ HM ja AH ́it kui OÜ HM juhatuse liiget kohustati tasuma OÜ HM maksuvõlga 271 633,20 eurot. Eeltoodust tulenevalt kujunes olukord, kus AH ei suutnud enam rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid. Kohus leiab, et võlgniku püsiv maksejõuetus on kinnitust leidnud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega teo toimepanemist. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga selles, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS § 31 lg-ga 6 Heli Peetsmann ́i. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole käesoleval juhul taotlenud võlgnikult vande võtmist. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 16 tundi. Ajutine haldur taotleb tasu määramist summas 870 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 287,10 eurot. Tasu arvestamisel on haldur lähtunud tasumäärast 54,38 eurot tund. Ajutise halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks palub haldur määrata hüvitis 90,46 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Vastavalt halduri taotlusele ja tuginedes PankrS § 23 lg 6 mõistab kohus halduri tasu ja kulutused välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutise halduri taotluse kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 16 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri arvestatud tunnitasu 54,38 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et ajutise halduri tasuks tuleb määrata 870 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 287,10 eurot, kokku 1157.10 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur määrata hüvitis 90,46 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja tuleb hüvitada summas 90,46 eurot. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb kulutused 90,46 eurot välja maksta OÜ-le Lumian, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Võlgnik AH on andnud nõusoleku ajutise halduri töötasu ja kulutuste hüvitamiseks kokku summas 1247.56 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis kokku summas 1247,56 eurot välja mõista võlgnikult AHilt. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha.