20. veebruar 2012 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-10-28060 Swedbank Liising AS hagi IU vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
3 763,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), volitatud esindaja Marge Goldberg (e-post [email protected]) Kostja IU(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Monica M (XXX)
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista IU(U ) võlgnevus 4 036,89 (neli tuhat kolmkümmend kuus eurot ja 89 senti) eurot Swedbank Liising AS-i kasuks.
3.Välja mõista IU(U ) viivis 7% aastas põhinõudest (3 763,86 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 24.03.2011 kuni põhinõude täitmiseni Swedbank Liising AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista IU(U ) menetluskulud täies ulatuses (100%) Swedbank Liising AS kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.Swedbank Liising AS esitas 14.06.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ EFS ja IU vastu 4 036,90 euro sissenõudmiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. Kohus tegi võlgnikele 29.06.2010 makseettepaneku, mis on kätte toimetatud Igor Uusmehele isiklikult 07.01.2011 ja OÜ EFS ajutisele pankrotihaldurile Svetlana Pildenile 11.02.2011, kes esitas 11.02.2011 nõudele vastuväite. Kohtumenetluse käigus on selgunud asjaolu, et äriregistri andmetel on äriühing OÜ EFS äriregistrist kustutatud 17.02.2011. Kohus jättis 10.03.2011 määrusega OÜ EFS suhtes nõude rahuldamata TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel. IU esitas nõudele vastuväite 13.01.2011. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 10.03.2011 määrusega on Pärnu Maakohus andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.24.03.2011 esitas Swedbank Liising AS Harju Maakohtule hagi IU vastu võla saamiseks. Asjaolud
3.14.04.2008 sõlmisid hageja ja OÜ EFS (äriregistrist kustutatud 17.02.2011) (edaspidi liisinguvõtja) liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli maastur Suzuki Grand Vitara, 2.0, ehitusaasta: 2004 (edaspidi vara) (tl 47-51, 53-57).
4.14.08.2008 sõlmisid hageja ja kostja lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga EFS lepingust tulenevate OÜ EFS kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest, maksimumsummas 8 975,80 eurot (tl 98-99). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 4 036,89 eurot ja viivise protsendina põhinõudest (3 763,86 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.1. sätestatud määras (7% aastas) ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, 142 lg 1, 145 lg 1, 367 lg 1 ja 4, 455 lg 1.
6.Hageja selgituste kohaselt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse, mida hageja tegi 15.04.2008 liisingueseme üleandmise-vastuvõtu aktiga (tl 58) ning lepingu üldtingimuste (tl 13-18) punkti 1.3 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 52). Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1.
7.Liisinguvõtja kohustus sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu, mille kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi kohustus tasuma täielikult liisinguvõtja. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus liisinguvõtja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 14.04.2008 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe (tl 59-62), mille kohaselt oli kindlustusandjaks valitud AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks liisinguvõtja ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusleppe punkti 2 viienda valiku kohaselt kohustus kostja I kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras.
8.Liisinguvõtja rikkus lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustuslepete alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed, kohustusliku liikluskindlustus- ning kaskokindlustusmaksed. Liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata lepingu alusel liisinguvõtjale esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus ning kaskokindlustus maksete võlgnevus) kokku summas 1 594,67 (tl 63-80). Liisinguvõtja jättis kohaselt tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja liisinguvõtja eest AS-ile Hansa Varakindlustus vara liikluskindlustusmaksed summas 299,81
2-10-28060 eurot (tl 81-88). Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas. Viivisvõlgnevus moodustab 273.03 eurot. Seoses liisinguvõtja poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja liisinguvõtjale 26.03.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 89), milles informeeris liisinguvõtjat võlgnevuse suurusest ja palus liisinguvõtjal võlgnevus tasuda andes tasumiseks täiendava tähtaja. Liisinguvõtja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks.
9.Kuna hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna liisinguvõtja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks R OÜ poole. Vara valdus taastati 02.09.2009 (tl 90). Hageja andis vara võõrandamiseks üle AA AS-ile. R OÜ ja AA AS esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 351,51 eurot (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud (tl 91-94). Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta): Hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 7 291,59 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 4 772,57 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 1 594,67 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 351,51 eurot (käibemaksuta), viivismaksete võlgnevus 273,03 eurot ja kindlustusmaksete võlgnevus summas 299,81 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 3 254,70 eurot (käibemaksuta) (tl 95). 7 291,59 – 3 254,70 eurot = 4 036,89 eurot (tl 96). Juhindudes eeltoodust on liisinguvõtjal kohustus hüvitada hagejale 4 036,89 eurot.
10.Kuna liisinguvõtja OÜ EFS on äriregistrist kustutatud, esitab hageja oma nõude käendaja vastu.
11.26.03.2009 saatis hageja kostjale teatise (tl 100), milles hageja teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust. Hageja teatas kostjale, et kuivõrd liisinguvõtja ei ole täitnud oma kohustusi tähtaegselt, nõuab hageja kohustuste täitmist kostjalt kui käendajalt. Hageja palus kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. 26.01.2010 saadetud kirjas (tl 101) teatas hageja kostjale liisinguvõtjaga sõlmitud lepingu ülesütlemisest ning palus tasuda kostjal kõik lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused. Kostja ei ole võlgnevust tasunud, mistõttu on kostjal kohustus hüvitada liisinguvõtja võlgnevus 4 036,89 eurot. Kostja vastuväited
12.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja märgib, et kostja töötasu on miinimumpalga lähedane ning kostjal on juba eluasemelaenu osas suur võlgnevus, mistõttu ei ole kostja võimeline võlgnevust tasuma. Kohtu põhjendused
13.25.08.2011 toimunud istungil soovisid pooled asja arutamist kirjalikus menetluses, mistõttu lahendab kohus antud asjas poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
2-10-28060
15.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohus on tuvastanud, et 14.04.2008 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli maastur Suzuki Grand Vitara, 2.0, ehitusaasta: 2004 (tl 47-51). Hageja kohustus andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse, mida hageja tegi 15.04.2008 liisingueseme üleandmise-vastuvõtu aktiga (tl 58) ning lepingu üldtingimuste (tl 5357) punkti 1.3 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 52). Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1. Liisinguvõtja OÜ EFS on äriregistrist kustutatud 17.02.2011.
16.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus on tuvastanud, et 14.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise, maksimumsummas 8 975,80 eurot (tl 98-99). Kuna liisinguvõtja on äriregistrist kustutatud, vastutab liisinguvõtja kohustuse eest kostja. Asjaolud, et kostjal on juba suured võlgnevused seoses eluasemelaenuga, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisel.
17.Lepingu üldtingimuste punkti 7.3 kohaselt (tl 57), kui liisingfirma ütleb lepingu üles ostja süülise käitumise tõttu, on ostja kohustatud hüvitama liisingfirmale kõik põhjendatud kulud, mida liisingfirma kannab seoses lepingu üles ütlemisega. VÕS § 367 lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 järgi, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu üldtingimuste (tl 53-57) punkti 7.1.2 (tl 57) kohaselt on liisingufirmal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui tarbijast ostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed, kohustusliku liikluskindlustus- ning kaskokindlustusmaksed, mistõttu saatis hageja liisinguvõtjale 26.03.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 89), milles informeeris liisinguvõtjat võlgnevuse suurusest ja palus liisinguvõtjal võlgnevus tasuda andes tasumiseks täiendava tähtaja. Liisinguvõtja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks
2-10-28060 ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Samuti teavitas hageja kostjat võlgnevusest ja lepingu ülesütlemisest (tl 100-101). Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 7.5 (tl 57) lepingu ülesütlemisel kohustub ostja viivitamatult eseme valduse üle andma liisingufirma volitatud esindajale, vastavalt liisingfirma poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Kuna liisinguvõtja vara ei tagastanud, pöördus hageja vara tagasisaamiseks OÜ R poole, kes taastas vara valduse 02.09.2009 (tl 90). Hageja palub kostjalt välja mõista liisingulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 4 036,89 eurot. Hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 7 291,59 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 4 772,57 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 1 594,67 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 351,51 eurot (käibemaksuta), viivismaksete võlgnevus 273,03 eurot ja kindlustusmaksete võlgnevus summas 299,81 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 3 254,70 eurot (käibemaksuta) (tl 95). 7 291,59 – 3 254,70 eurot = 4 036,89 eurot (tl 96). Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et vara jääkmaksumus oli 4 772,57 eurot (käibemaksuta) (tl 52, 96), debitoorne võlgnevus summas 1 594,67 eurot ja viivise võlgnevus 273,03 eurot (63-80), kindlustusmaksete võlgnevus summas 299,81 eurot (tl 81-88), vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude võlgnevus summas 351,51 eurot (käibemaksuta) (tl 91-94). Kostja ei ole võlgnevusele vastuväiteid esitanud, seega on tõendatud, et liisinguvõtja võlgnevus hageja ees oli 7 291,59 eurot (tl 96). Vara müügiaktiga nr XXX on tõendatud, et AA AS pani vara müüki 11.09.2009 ja müüs vara 01.12.2009 vara 61 1110 krooniga käibemaksuga (tl 95). Vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et varal olid kerel kriimud ja defektid, tagastange defektid, tagumine vasak tuli mõraga, esistange defektiga, mootori tuli põles ja auto vajas pesu (tl 90). Kostja ei ole vara müügihinnale vastu vaielnud. Seega on kohus seisukohal, et on põhjendatud ja tõendatud vara müügihind 3 254,70 eurot (käibemaksuta).
18.Eeltoodust tulenevalt, kuna vara müügihind ei katnud kogu võlgnevust võlgneb kostja hagejale lepingust tuleneva võlgnevuse ja vara realiseerimisest saadu vahe summas 7 291,59 – 3 254,70 eurot = 4 036,89 eurot. Kohus leiab, et eeltooduga on nõue põhjendatud ja tõendanud. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis annaks aluse hagi rahuldamata jätmiseks ega ole esitanud vastuväiteid võlgnevusele, seega kuulub võlgnevus summas 4 036,89 eurot kostjalt väljamõistmisele.
19.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub välja mõista kostjalt viivise 7% aastas põhinõudest (3 763,86 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis 7% aastas põhinõudest (3 763,86 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 24.03.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu täielikult 100% kostja kanda.
2-10-28060 Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.