Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.veebruar 2012. a Põlva
Tsiviilasi
B. I. G. B. A. N. K. AS hagi A. M. võla, summas 7289,62 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4009,80 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: B. I. G. AS – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxx xxx xxxxxx xxxxx Esindaja: T. M. , B. V. S. K. , xxxxxx xxx xxxxx xxxxx E-post: Kostja: A. M. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx-xx
esindajad
Kirjalik menetlus
1 (6)
2 (6)
krediidisumma üleandmist oli krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 59 901,48 krooni/3828,40 eurot. Kokkuleppe järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,06% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule B. I. G. B. A. N. K. AS krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostja ei täitnud lepingut korrektselt. Hageja hoiatas 03.04.2008 saadetud teatega kostjat lepingu nr 0605480/15st ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu võlgnetavaid summasid täiendava tähtaja jooksul. Kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles hageja 06.05.2008 ülesütlemisavaldusega lepingu nr 0605480/15st üles. Kokku taotleb hageja kostjalt lepingu nr 0605480/15st alusel 6778,34 euro väljamõistmist, sealhulgas tagastamata krediidisumma 3818,07 eurot, tasumata intress 373,62 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud (lepingu nr 0605480/15st üldtingimuste p 9.3 alusel) kokku 102,08 eurot ning viivis 18.01.2011 seisuga 2484,57 eurot.
Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 28.04.2011 (tl 49), kuid kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjaid hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl.1 -2). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostjad, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsusest, sõltumata hagihinnast jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa, piirdudes põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
4 (6)
Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 8290,06 eurot, millest 4009,80 eurot moodustab tagastamata krediidisumma, 373,62 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 121,25 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 98,04 eurot käsitlustasu, 10, 61 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 3676,74 eurot kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis (kuni hagi esitamiseni arvestatud viivis- 2676,30 eurot + viivis ajavahemiku 19.01.2011-20.02.2012 eest – 24,06 % aastas, s.o. 0,66 % päevas võlgnetavalt summalt 3818,07 eurot). Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause ja TsMS § 367 alusel viivis alates 21.02.2012 24,06 % aastas tagastamata krediidisummalt –3818,07 eurot kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Arvestades hea usu põhimõtet ning väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis lepingu nr. 0605480/15st järgset tagastamata krediidisummat), tuleb TsMS § 367 alusel väljamõistetava viivise suurust piirata 333,06 euroni (3818,07 –3485,01). Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 5 pöördel) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv –543,24 eurot (tl.39) , mis on tasutud hagiavalduse esitamisel ning hageja õigusabikulud - 95,87 eurot (tl.31,32). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule.
5 (6)
Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud B. V. K. O. töötaja (tl.44). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu antud asjas 95,87 euro ulatuses olnud põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 639,11 (543,24 + 95,87) euro ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.