Tagaseljaotsus Kohus
xxxxx Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
20.veebruar 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-11-5744
Tsiviilasi
G. K. M. L. ) ja T. L. ) vastu võla ja viivise summas 745,15 eurot ja lisanduvate viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
709,31 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: G. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx-xx Hageja esindaja: vandeadvokaat T. P. , A. A. P. osakond, xxxxx xxxxx E-post: Kostjad: 1) M. L. , isikukood xxxxxxxxxxxx xxx x-xxx xxxxxxx , xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx E-post: 2) T. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-xxx xxxxxxx , xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista M. L. T. L. G. K. 804 (kaheksasada neli) eurot 67 senti võla katteks (sealhulgas põhivõlgnevus 709,31 eurot ja kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.02.2012 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis 95,36 eurot). 2.Välja mõista M. L. T. L. G. K. viivis põhinõudelt – 709,31 eurot - VÕS § l13 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.02.2012.a kuni põhinõude kohase täitmiseni. 3.Määrata kindlaks M. L. T. L. solidaarselt G. K. hüvitatavate menetluskulude suurus 731 (seitsesada kolmkümmend üks) eurot 73 senti.
4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 420 lg 1 ja 415 alusel
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või 28 päeva jooksul, kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega. Kaja tuleb esitada otsuse teinud kohtule ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid. G. K. (edaspidi hageja) ja M. L. (edaspidi kostja I) 01.10.2009 eluruumi üürilepingu (edaspidi üürileping) , mille kohaselt hageja andis kostja kasutusse 3-toalise korteri asukohaga xxx x-xxx xxxxx, perioodiks 01.10.2009.a.01.10.2010.a. Vastavalt üürilepingu p-le 3.1. kohustus kostja maksma igakuiselt üüritasu summas 2000 krooni, üüri maksmise tähtpäev oli iga kuu 10.kuupäev. Eluruumi üleandmise aktis on fikseeritud 01.10 2009.a. seisuga arvestite näidud ja korterisse jääva sisustuse loetelu. Kuna kostja I ei tasunud tähtaegselt ja täielikult üürilepingus kokkulepitud üüritasu, andsid M.L. ja tema abikaasa T. L. (edaspidi kostja II) 12.aprillil 2010.a. G.K. võlakirja, mille järgselt kohustus M. L. tasuma võlgnevuse summas 18398,30 krooni vastavalt maksegraafikule hiljemalt novembriks 2010.a. Hagi esitamise ajaks olid kostjad 17.septembril 2010.a. tasunud 7300 krooni. Kuivõrd kohtuväliselt ei ole kostjad olnud valmis võlgnevust summas 11658,52 krooni (745,12 eurot), mis koosneb põhivõlast 11098,30 krooni (709,31 eurot) ja viivisest 560,22 krooni (35,81 eurot) tasuma, oli hageja sunnitud esitama nõude kohtusse. Kostjate poolt 12.aprillil 2010.a. antud võlakirja tuleb hageja hinnangul käsitleda võlatunnistusena, millest tulenevaid kohustusi on kostjad võla mittetasumisega rikkunud. Võlatunnistuses on kostjad kinnitanud, et hagejal on Tiina ja M. L. nõue 18398,30 krooni (1175,87 eurot) ulatuses ja nõustunud selle graafikujärgse tagastamisega. Kostjad ei ole võlgnevust 11098,30 krooni (709,31 euro) ulatuses 16.novembriks 2010.a. tagastanud ning on rikkunud sellega võlatunnistusest tulenevat kohustust rahasumma õigeaegseks tagastamiseks. Lisaks võlale taotleb hageja kostjatelt ka viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras. Enne 01.01.2011 oli viivisemäär tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 8 % aastas. Hageja taotleb kostjatelt VÕS §-dele 30 lg 1, 2, 65 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 2, 113 lg 1, 94 lg 1 toetudes solidaarselt 745,15 euro väljamõistmist, millest 709,31 eurot on põhivõlgnevus ja 35,84 eurot viivis. Lisaks sellele taotleb hageja kostjatelt TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist tasumata summalt kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Kostjate vastuväited 2 (5)
Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on kostjatele isiklikult kätte toimetatud 19.märtsil 2011.a. (tl.17,18). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega TsMS§ 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostjad, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Tulenevalt TsMS § 444 lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, piirdudes õigusliku põhjenduse märkimisega. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses (tl.6). Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt VÕS § 30 lg 1 on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse VÕS § 65 lg 4 kohaselt, et nad on solidaarvõlgnikud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 2.lause järgi VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
3 (5)
Vastavalt Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud teadaanded avaldatud teadetele oli enne 01.01.2011 eelpoolviidatud intressimäär 1 % aastas, enne 01.07.2011 1,25 % aastas ning enne 01.01.2012 1 % aastas. Seega seadusjärgsed viivise määrad olid vastavalt 8 % ja 8,25 % aastas. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet põhjendavad dokumentaalsed tõendid (tl.8-12). Seoses sellega, et alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR) , mille vahetuskurss Eesti krooni (EEK) suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK, tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 709,31 eurot ja viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis summas 35,84 eurot. Kohtuotsuse tegemise ajaks on lisandunud viivisena 59,52 eurot ( 236 päeva x 0,16 eurot, s.o. viivise suurus päevas, arvutatuna põhinõudelt 709,31 eurot, võttes aluseks seadusjärgse intressimäära). Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude kostja kanda jätmiseks ning 29.07.2011 esitanud menetluskulude nimekirja (tl.20). Menetluskuludeks on käesolevas asjas hagi esitamisel tasutud riigilõiv, summas 191,73 eurot (maksekorraldus tl.23) ning õiguasbikulud summas 540 eurot vastavalt advokaadibüroo A. P. G. K. esitatud arvele (tl.22). Seega on võimalik tagaseljaotsuse kindlaks määrata ka kostjate poolt hüvitatavad hageja menetluskulud. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostjate kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137 (01.01.2011 redaktsioon), mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 3200 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot.
4 (5)
Seega tuleb kostjatelt välja mõista hageja menetluskulude katteks solidaarselt kokku 731,73 (191,73 + 540) eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.