Kostja 1 M. K. xxx, elukoht: xxx) Kostja 1 esindaja J.K. Kostja 2 A. G. (IK xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Bigbank hagi.
2.Mõista M. K.ult ja A. G.lt solidaarselt Bigbank AS kasuks välja 12 305,10 (kaksteist tuhat kolmsada viis eurot 10 senti) eurot, millest 6152,55 eurot on tagastamata krediidisumma, 1047, 25 eurot on sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 319,56 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 62,92 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 4722,82 eurot sissenõutavaks muutunud viivis;
3.Mõista M. K.ult ja A. G.lt solidaarselt alates 30.09.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25,52 tagastamata krediidisummalt aastas.
Jätta hageja menetluskulud solidaarselt M. K.u ja A. G. kanda;
5.Jätta M. K.u ja A. G. menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
1.AS Bigbank esitas 30.09.2011 Viru Maakohtule hagi M.K.u ja A.G. vastu 12 305,10 euro nõudes, millest 6152,55 eurot on tagastamata krediidisumma, 1047,25 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 319,56 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 69,92 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 4722,82 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 30.09.2011 tagastamta krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 26,52 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi asjaolude kohaselt sõlmis hageja kostjaga 1 12.07.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600695/47kt, mille raames sõlmiti kaks kokkulepet. Vastavalt viimasena sõlmitud kokkuleppele jäi kostja 1 kasutusse antud krediidisummaks 6292,50 eurot. Lepingu järgi oli põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 26,52 % krediidisummast ühe aasta kohta. Hageja sõlmis 12.07.2006 kostja A.G.ga tarbijakrediidilepingu käenduslepingu, mille raames on 26.02.2008 sõlmitud kokkulepe käenduslepingu muutmise kohta.. Kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, kohtueelne menetlus jäi tulemusteta ja hageja oli sunnitud seetõttu kohtusse pöörduma. Hageja ütles 29.10.2008 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning nõudis kostjatelt 8760,32 euro tasumist. Kostjad on pärast lepingu ülesütlemist tasunud hagejale 115,08 eurot, siis on kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidsummaks 6152,55 eurot.
2.Kostja M.K. vaidles hagile osaliselt vastu. Vastuse kohaselt tunnistab kostja 1 hagi osaliselt ja vaidleb vastu hagis esitatud viivisintressi summas 4 722,82 vastu. Kostja 1 on püüdnud hagejaga kompromissi saavutada, kuid hageja poolt esitatud tingimused ei ole kostjale vastuvõetavad, sest ta ei suuda nõutud suuruses kuumakseid tasuma. Kostja ainus sissetulek on töötasu 24,55 eurot kuus ja tal on 3-aastane laps ülalpeetavaks.
3.Kohtuistungil jäi hageja hagis toodud seisukohale. Kostja 1 jäi vastuses toodud seisukohale.
4.Kostja 2 leidis, et tema vastutus tuleneb sõlmitud käenduslepingust. Kohtuotsuse põhjendused
5.Maakohus kuulanud ära poolte seletused ja tuvunud tsiviilasja materjalidega leidis, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et: 1) Kostja 1 sõlmis hagejaga 12.07.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600695/47kt, millega ta sai õiguse kasutada krediidsummat summas 90 500 krooni; 2) Kostja 2 sõlmis hagejaga 12.07.2006 käenduslepingu, millega ta võttis endale vastutuse kõigi krediidiandja ja M.K.u vahelisest krediidlepingust nr 0600695/47kt ning võimalikest krediidandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidlepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgs tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmsie üle. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 364 526 krooni;
3) Kostja 1 sõlmis hagejaga 20.01.2007 kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, mille kohaselt kostja 1 võlgnevusest summas 259 931,62 krooni intress summas 167 794,88 krooni annuleeritakse ja kostja sai täiendavat krediiti summas 2574,46 krooni, mis tasaarvestati kostja 1 rahaliste kohustustega intressi osas summas 2574,46 krooni. Uueks intressimääraks lepiti kokku 24,81% krediidisummalt aastas. 4) Kostja 1 sõlmis hagejaga 26.02.2008 kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, mille kohaselt kostja võlgnevusest 238 824,99 intress summas 140 368,71 annuleeritakse ja kostja 1 sai täiendavat krediiti summas 9488,08, mis tasaarvestati kostja 1 rahaliste kohustustega intressi, viivise ja sissenõudmise kulude osas summas 9488,08 krooni. Uueks intressiks lepiti kokku 26,52 % aastas krediidisumma kohta. 5) M.K. on sõlmitud tarbijakrediidilepingut rikkunud, mille tulemusena hageja oli sunnitud lepingu 29.10.2008 üles ütlema.
7.Kostja 1 on hagi sisuliselt õigeks võtnud ja vaidleb vastu üksnes viivisintressile summas 4722,82 eurot. Kostja 2 sisulisi vastuväiteid hagile ei esitanud ning TsMS §-st 231 lg.4 tulenevalt tuleb lugeda, et hagi on A.G. poolt omaksvõetud.
9.VÕS § 401 lg.1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidleping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Maakohus on seisukohal, et kostjate omaksvõtuga on tõendatud hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu rikkumine.
10.Vaidlus viivisintressi suuruse osas VÕS § 113 lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS-i §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitanud ja hagejal on õigus nõuda viivitusintressi. M.K. vaidlustab viivisintressi suurust ja leiab, et viivisintressi arvestamine hagis toodud suuruses on põhjendamatu, sest kostja 1 on püüdnud aktiivselt leida lahendusi võlgnevuse tasumiseks.. Maakohus leiab, et kostja 1 vastuväide ei ole piisav nõude rahuldamata jätmiseks viivisintressi osas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ütles hageja lepingu üles 29.10.2008, kuid kostja üks on asunud hageja võlgnevuse tasumise osas läbi rääkima alles alates 30 juunist 2011. Hagi esitati kohtule 30.09.2011.
11.Maakohus on seisukohal, et hagi on tervikuna põhjendatud ja tõendatud ning tuleb täies ulatuses rahuldada. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 162 lg.1 hagi rahuldamise korral kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Maakohus on seisukohal, et seoses hagi rahuldamisega, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
13.TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.