Tsiviilasja number
2-10-15018
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.02.2012, Tallinn
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
MV Halduse OÜ hagi AS Inges Kindlustus vastu hüvitise väljamõistmiseks Harju Maakohtu 02.11.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MV Halduse OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3962,52 eurot
Istugi toimumise aeg
30.01.2012
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MV Halduse OÜ (endine ärinimi Multivara Haldus OÜ, 10569634, Ehitaja 5-27, Tõrva), lepinguline esindaja Rainis Nagel Kostja AS Inges Kindlustus (10089395, Raua 35, Tallinn), esindaja Elar Tamme
Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu 02.11.2011 otsus lõppjäreldustes muutmata, arvestades ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja MV Halduse OÜ kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 13.06.2009 toimis liiklusavarii, milles sai kannatada AS Swedbank Liising sõiduk Toyota Land Cruiser 120 reg.nr xxxxxx. Hageja ja AS Swedbank Liising vahel on sõlmitud sõiduki kasutamise liisingleping. Õnnetuse põhjustas Fiat Bravo reg.nr xxxxx xxx juht, kelle tsiviilvastutus oli kindlustatud Inges Kindlustus AS-s. Kostja otsuse 10.08.2009 järgi on sõiduki avariieelne maksumus 330 000 krooni. Hageja sellega ei nõustunud. Sõiduki avariieelne väärtus Amserv Auto AS hinnangu kohaselt oli 410 000 krooni (sisaldab käibemaksu 18%), OÜ Autoeksperdi Grupp eksperthinnangu kohaselt Toyota turuväärtus oli 430 000 - 450 000 krooni (sisaldab käibemaksu 20%). Kindlustusandja on tasunud 348 000 krooni (tasumisel on maha arvestatud käibemaksu osa 18%). Hageja palus kostjalt välja mõista 62 000 krooni (Amserv Auto AS hinnangu järgi auto turuväärtus 410 000 krooni – tasutud osa 348 000 krooni). Kindlustushüvitise osa tuleb välja mõista hagejale, kuna nõue on talle üle läinud liisinglepingu üldtingimuste p 6.5.6 alusel. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Amserv Auto AS hinnangu järgi oli kahjustada saanud sõiduki juhtumieelne turuväärtus koos käibemaksuga (18%) 410 000 krooni. Kostja on AS-le Swedbank Liising hüvitanud kokku 348 000 krooni. Kui arvestada sellele juurde käibemaks 18% (juhtumi ajal kehtinud määr), siis on sõiduki turuväärtus vastavat 410 640 krooni, mis vastab Amserv Auto AS hinnapakkumisele. Seega on kostja hüvitanud kannatanule AS-le Swebank Liising hüvitise õiges ulatuses. Kostja võis arvestada käibemaksu osa maha, kuna kannatanu oli käibemaksukohustuslane. Kostja ei ole kohustatud hüvitama kahju hagejale, kuna hageja ei ole kannatanu. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudus vaidlus, et liiklusõnnetuse ajal oli sõiduki omanik AS Swedbank Liising. Seega on temale kuuluvale sõidukile kui omandile tekkinud kahju puhul tegemist varakahjuga ning kannatanuks on asja omanik ehk AS Swedbank Liising. Kostjal tekkis AS Swedbank Liising kui kannatanu ees kahju hüvitamise kohustus LKS § 7 lg-e 1, § 34 lg-te 1, 2, § 44 lg 1, 2 järgi, kuivõrd liikluskahju põhjustanud Fiat Bravo juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures. Kohtule esitatud liisingulepingu üldtingimuste p 6.5.6 järgi esindab hageja küll liisinguandjat kahjujuhtumite korral suhetes kindlustusandjaga, ent sellest ei nähtu, et tal oleks õigus enda nimel kahju hüvitist ka endale nõuda. Esitatud liisingulepingust, üldtingimustest ega lepingu lõpetamise aktist ei nähtu, et AS Swedbank Liising oleks loovutanud oma kahjunõude kas osaliselt või täielikult hagejale. Esitatud liisinglepingu lõpetamise aktist ei nähtu, et hageja oleks ka sõiduki omanik. Seega ei ole MV Halduse OÜ isik, kes oleks kannatanu LKS § 44 lg 1 tähenduses, kelle ees oleks kindlustusandja ehk kostja kohustatud hüvitama liiklusavariis tekkinud varakahju. Samuti ei ole hageja tõendanud, et AS Swedbank Liising oleks kahjunõude kas osaliselt või täielikult kostja vastu hagejale loovutatud vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 ning millisel juhul saaks hageja asuda AS Swedbank Liisingu asemele kui uus võlausaldaja kooskõlas VÕS § 164 lg-ga 2. Eeltoodu tõttu ei ole tegemist kohase hagejaga ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
Sõltumata eeltoodud hagi rahuldamata jätmise põhjendustustest, analüüsis kohus õigusrahu huvides ka kahju hüvitamisega seonduvat. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et sõiduki avariieelne turuväärtus ehk kohalik müügihind oli 410 000 krooni vastavalt Amserv Auto AS pakkumisele, mis sisaldas ka käibemaksu 18%. Seega 410 000 krooni oli asja turuväärtus TsÜS § 65 ja LKS § 34 lg 2 lause esimese poole järgi. Kostja on hüvitanud AS-le Swedbank Liising 348 000 krooni, mis ei sisalda käibemaksu. VÕS 24. peatüki sätete kohaselt hüvitatakse vastutuskindlustuse puhul tekkinud kahju (VÕS § 476 lg 1, § 510, § 520, § 521). LKS § 7 lg 1 järgi on kindlustusandja kohustus hüvitada tekitatud liikluskahju. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kannatanu asetada võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esitanud. VÕS § 132 lg 1 järgi hõlmab asja hävimise korral hüvitis samaväärse asja soetamise mõistlikke kulusid. Seega vastab LKS § 34 lg-s 2 ja § 44 lg-s 4 sätestatu VÕS § 132 lg-s 1 sätestatule ehk kahjuhüvis hõlmab antud sõiduki turuväärtust ehk ostu-müügihinda, mille eest saaks sarnast asja soetada. LKS-st ega VÕS-st ei tulene, et asja hävimise korral asja turuväärtuse, kahju suuruse kindlakstegemisel ning kahju hüvitamisel LKS § 34 lg 2, § 44 lg 4 , VÕS § 127 lg 1, § 132 lg 1 järgi võiks kindlustusandja vähendada väljamakstavat hüvitist maksude võrra. Eeltoodu alusel ei olnud kostjal õigus vähendada väljamaksutud hüvitist 62 000 krooni võrra. Apellatsioonkaebus MV Halduse OÜ palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja ebaseaduslikult vähem makstud kindlustushüvitis 3962,52 eurot (62 000 krooni). Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohtu hinnangul ei olnud hageja kannatanuks LKS § 44 lg 1 tähenduses, kelle ees oleks kindlustusandja ehk kostja kohustatud hüvitama liiklusavariis tekkinud varakahju. Samuti, et tõendatud ei ole, et kannatanu ehk AS Swedbank Liising oleks kahjunõude kas osaliselt või täielikult kostja vastu hagejale loovutanud vastavalt VÕS § 164 lg-le 1. Samas esitas hageja nõude loovutamise kokkuleppe kohtule 26.09.2011, s.o enne kohtult taotletud tähtaja lõppu. Arusaamatuks jääb, miks kohus ei rahuldanud hageja taotlust anda täiendav tähtaeg nõude loovutamise kokkuleppe esitamiseks ega põhjendanud seda ka otsuses. Õige ega põhjendatud ei ole maakohtu tõlgendus liisingulepingu üldtingimuste punkti
Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 02.11.2011 otsus on lõppjäreldustes õige, kuid põhjenduste hulgast tuleb välja jätta maakohtu poolt esitatud hinnang kahjunõudele. Maakohus leidis otsuses põhjendatult, et liiklusõnnetuse ajal oli sõiduki omanik AS Swedbank Liising. Seega on temale kuuluvale sõidukile kui omandile tekkinud kahju puhul tegemist varakahjuga ning kannatanuks on asja omanik ehk AS Swedbank Liising. Kostjal tekkis AS Swedbank Liisingu kui kannatanu ees kahju hüvitamise kohustus LKS § 7 lg 1, § 34 lg-te 1, 2, § 44 lg-te 1, 2 järgi, kuivõrd liikluskahju põhjustanud Fiat Bravo juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures. Kohtule esitatud liisingulepingu üldtingimuste p 6.5.6 järgi esindab hageja küll liisinguandjat kahjujuhtumite korral suhetes kindlustusandjaga, ent sellest ei nähtu, et tal oleks õigus enda nimel kahju hüvitist ka endale nõuda. Kolleegium leiab, et kuna ülaltoodu alusel hagejal nõudeõigus puudub, siis puudus maakohtul vajadus anda hinnangut nõudele. Maakohtu sellekohased põhjendused tuleb otsusest välja jätta. Vaidlus puudub ka selles, et kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju on hüvitatud kannatanule AS-ile Swedbank Liising, kes ei ole mingeid pretensioone kostjale esitanud. Apellatsioonkaebuses on hageja leidnud, et maakohus ei andnud hagejale tähtaega täiendava tõendi esitamiseks. Selline väide ei ole põhjendatud. Maakohus on 08.11.2010 eelistungil selgitanud hagejale, et viimasel tuleb tõendada, et talle on nõudeõigus üle läinud. Tõndid tuli esitada 20.12.2010 (t.l.94). Hageja ei esitanud nimetatud tähtajaks nõude üleminekut tõendavaid dokumente. Samuti ei esitanud neid enne 21.09.2011 toimuvat kohtuistungit. TsMS § 237 lg 1 kohaselt annab kohus menetlusosalisele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331 sätestatut järgides. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödusmist esitab tõendi, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja ei ole maakohtule ega ringkonnakohtule esitanud selliseid mõjuvaid põhjuseid. Hageja ei ole esitanud 21.09.2011 toimunud istungil taotlust istungi edasilükkamiseks, vaid istungi protokollist nähtub, et pooled on nõustunud asja lõpuni arutama (t.l.135). Hageja ei ole esitanud ka TsMS § 333 lg 1 kohaselt vastuväidet kohtu tegevusele. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.