Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

AA AS pakkumine, OÜ

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 13.06.2009 toimis liiklusavarii, milles sai kannatada AS Swedbank Liisingu sõiduk Toyota Cruiser 120 reg.m. XXX. Hageja ja AS Swedbank Liising vahel oli avarii toimumise ajal sõlmitud sõiduki kasutamise liisingleping. Õnnetuse põhjustas Fiat Bravot reg.m XXX juht, kelle tsiviilvastutus oli kindlustatud IKAS-is. AA AS hinnangu järgi oli kahjustada saanud sõiduki juhtumieelne turuväärtus koos käibemaksuga (18%) 410 000 krooni. Kostja on AS-ile Swedbank Liising hüvitanud kokku 348 000 krooni. Kui arvestada sellele juurde käibemaks 18% (juhtumi ajal kehtinud määr), siis on sõiduki turuväärtus vastavat 410 640 krooni

(348000 x 1,18), mis vastab AA AS-i hinnapakkumisele, millele tugines ka hageja. Seega on kostja hüvitanud kannatanule AS-ile Swebank Liising hüvitise õiges ulatuses. Kostja võis arvestada käibemaksu osa maha, kuna kannatanu oli käibemaksukohustuslane. Istungil 08.11.2010 tugines sellele, et ei ole kohustatud hüvitama kahju hagejale, kuna hageja ei ole kannatanu; kannatanu oli AS Swedbank Liising. 29.08.2011 esitatud avalduses muutis oma vastuväiteid osaliselt ja märkis, et hageja saanuks osta samaväärse sõiduki 348 000 krooni eest e. selle summa eest, mille kostja on AS-ile Swedbank Liising faktiliselt välja maksnud. Kostja hinnangul oli sarnaste sõidukite turuväärtus enne õnnetust 329 000-375 000 krooni, mille kohta on esitatud vastavad Auto24.ee väljavõtted internetist. Tõendid: tugineb hageja esitatud AA AS hinnangule 10.08.2009, auto24.ee väljavõttele Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • 13.06.2009 toimis liiklusavarii, milles sai kahjustusi sõiduk Toyota Cruiser 120 reg.m. XXX, • sõiduk Toyota Cruiser 120 reg.m XXX kuulub AS-ile Swedbank Liising, • hageja ja AS Swedbank Liising vahel oli avarii toimumise ajal sõiduki kasutamise liisingleping, • liikluskahju põhjustas Fiat Bravo reg.m XXX juht, kelle tsiviilvastutus oli kindlustatud IKAS-is, • sõiduki Toyota Cruiser 120 reg.m XXX juhtumieelne turuväärtus oli 410 000 krooni, • IKAS on hüvitanud Swedbank Liising AS-ile 348 00 krooni, • hüvitis 348 000 krooni ei sisalda käibemaksu, koos käibemaksuga oleks sõiduki turuväärtus vastavat 410 640 krooni (348 000 x 1,18), • AS Swedbank Liising oli/on ja hageja on/oli käibemaksukohustuslane. • sõiduk hävis ja kindlustusandja otsustas hüvitada sõiduki juhtumieelse väärtuse (vt otsus 10.08.2009, vaidluskomisjoni toimik). LKS § 44 järgi on kannatanu on isik, kellel seoses liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tekkinud isiku- või varakahju. Surmaga lõppenud liiklusõnnetuse korral on kannatanuks hukkunu. Kannatanuga võrdsustatakse vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusandja, kellele on kannatanu nõudeõigus käesoleva seaduse § 8 lõikes 7 sätestatud juhul üle läinud. LKS § 44 g 2 järgi hüvitatakse kannatanule ning käesoleva seaduse § 27 ja § 32 lõikes 1 nimetatud isikutele. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et liiklusõnnetuse ajal oli sõiduki omanik AS Swedbank Liising, siis on temale kuuluvale sõidukile kui omandile tekkinud kahju puhul tegemist varakahjuga ning kannatanuks on seega asja omanik AS Swedbank Liising. Kostjal tekkis AS-i Swedbank Liising kui kannatanu ees kahju hüvitamise kohustus LKS § 7 lg 1 (kindlustusandja on kohustatud hüvitama kindlustatu tekitatud kahju), § 34 lg 1, 2, § 44 lg 1, 2 järgi, kuivõrd liikluskahju põhjustanud Fiat Bravot reg.m XXX juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures. Hageja leidis, et talle on läinud üle liisinguandja kahju hüvitamise nõue kostja vastu lepingu tingimuste p 6.5.6 järgi. Kostja sellega ei nõustunud. Esitatud

liisingulepingu üldtingimuste p 6.5.6 järgi esindab hageja küll liisinguandjat kahjujuhtumite korral suhetes kindlustusandjaga, ent sellest ei nähtu, et tal oleks õigus enda nimel kahju hüvitist ka endale nõuda. Esitatud liisingulepingust, üldtingimustest ega lepingu lõpetamise aktist ei nähtu, et AS Swedbank Liising oleks loovutanud oma kahjunõude kas osaliselt või täielikult hagejale. Esitatud liisinglepingu lõpetamise aktist ei nähtu, et hageja oleks ka sõiduki omanik. Seega ei ole OÜ MH isik, kes oleks kannatanu LKS § 44 lg 1 tähenduses, kelle ees oleks kindlustusandja ehk kostja kohustatud hüvitama liiklusavariis tekkinud varakahju ning samas ei ole hageja tõendanud, et kannatanu e. AS Swedbank Liising oleks kahjunõue kas osaliselt või täielikult kostja vastu hagejale loovutatud vastavalt VÕS § 164 lg 1 järgi ning millisel juhul saaks hageja asuda AS Swedbank Liisingu asemele kui uus võlausaldaja kooskõlas VÕS § 164 lg 2. Eeltoodu tõttu ei ole tegemist kohase hagejaga ning hagi jääb rahuldamata. Sõltumata eeltoodud hagi rahuldamata jätmise põhjendustustest, peab kohus õigusrahu huvides vajalikuks analüüsida ka kahju hüvitamise endaga seotud väiteid, vastuväiteid ja tõendeid. Tsܧ 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). TsÜS § 65 mõtte kohaselt tähendab turuhind eelkõige asja lõplikku hinda, millega asja on võimalik müüa, mis sisaldab seega ka kõiki maksusid, sh käibemaksukohustuslaste puhul müügilt kui käibelt arvestatavat käibemaksu. LKS § 34 järgi loetakse asi hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud ning lg 2 järgi koosneb asja hävimisest tulenev kahju asja harilikust väärtusest (tõenäolisest müügihinnast) vahetult enne kindlustusjuhtumit, asja liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning asja jäänuste utiliseerimise põhjendatud kuludest. Sõiduki hävimise kahju suuruse hindamisel lähtutakse § 44 lg 4 järgi sõiduki põhilise kasutamise koha või registreerimise riigi hindadest ja tariifidest. Vaidlust ei ole selles, et sõiduki avariieelne turuväärtus e. kohalik müügihind oli 410 000 krooni vastavalt AS AA pakkumisele (sellel tugines hageja, sellele tugines ka kostja). Kostja esitatud AA AS M. Nõmmiku e- kirjast 08.02.2010 kostjale (vt vaidluskomisjoni toimik, lk nr toimikus märkimata) nähtub, et viidatud pakkumine 410 000 krooni sisaldas ka käibemaksu 18%, mis tähendab, et 410 000 krooni oli asja turuväärtus TsÜS § 65 ja LKS § 34 lg 2 lause I poole järgi. Eeltoodu tõttu puudub vajadus anda hinnangut teistele poolte poolt esitatud sarnaste sõiduki turuväärtust kajastavatele tõenditele (väljavõte Auto24.ee interneti leheküljelt, A. L arvamus, EA pakkumised, OÜ AG ekspert K. L hinnang). Kostja on hüvitanud AS-ile Swedbank Liising 348 000 krooni, mis ei sisalda käibemaksu, koos käibemaksuga oleks sõiduki turuväärtus kokku 410 640 krooni (348 000 x 1,18). Liikluskindlustus kui vastutuskindlustus on VÕS 24. peatüki 3. jao 2. jaotise järgi üks kahjukindlustuse alaliik. Viidatud 24. peatüki sätete kohaselt hüvitatakse vastutuskindlustuse puhul tekkinud kahju (VÕS § 476 lg 1, § 510, § 520, § 521). LKS § 7 lg 1 järgi on kindlustusandja kohustus hüvitada tekitatud liikluskahju. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju

hüvitamise eesmärgiks kannatanu asetada võimalikult lähedal olukorrale, milleks ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse lauseks olevat asjaolu ei oleks esitanud. Seega ei tohi VÕS § 127 lg 1 mõtte kohaselt kannatanu kahju hüvitise kaudu rikastuda ning teisipidi tuleb kahju võimalikult õiglaselt hüvitada. VÕS § 132 lg 1 järgi hõlmab asja hävimise korral hüvitis samaväärse asja soetamise mõistlikke kulusid. Seega vastab LKS § -s 34 lg 2 ja §-s 44 lg 4 sätestatu VÕS § 132 lg 1 sätestatule e. kahjuhüvis hõlmab antud sõiduki turuväärtust ehk ostu-müügihinda, mille eest saaks sarnast asja soetada. Nii on võlaõigusseaduse kahju ulatust reguleerivad sätted kohaldatavad ka liikluskindlustuses. Küll aga ei tulene LKS-ist ega VÕSist, et asja hävimise korral asja turuväärtuse, kahju suuruse kindlakstegemisel ning kahju hüvitamisel LKS § 34 lg 2, § 44 lg 4 , VÕS § 127 lg 1, § 132 lg 1 järgi võiks kindlustusandja vähendada väljamakstavat hüvitist maksude võrra. Eeltoodu alusel ei olnud kostjal õigus vähendada väljamaksutud hüvitist 62 000 krooni võrra. Kostja leidis, et makstud hüvitise, s.o 348 000 krooni eest saaks hageja soetada sarnase sõiduki, sarnaste sõidukite turuväärtus enne õnnetust oli 329 000-375 000 krooni. Selle kohta on esitatud tõendina vastavad väljavõtted internetist (tsiv.t lk 115-117). Hageja leidis, et sõiduk oli heas korras, hästi hoitud ja viidatud hindadega poleks saanud sarnast sõidukit, mis hävis, osta. Kohus ei nõustu kostja väidetega. Nimelt ei olnud vaidluse all asjaolu, et vaidlusaluse konkreetse sõiduki Toyota Cruiser 120 reg.m XXX turuväärtus e. kohalik keskmine müügihind oli 410 000 krooni (käibemaksuga) ning sisuliselt sellest lähtuvalt hüvitas kostja ka sõiduki turuväärtuse LKS § 34 lg 2 ja § 44 lg 2 järgi, kuid arvestas maha käibemaksu osa. Alles kohtumenetluses esitatud viimases menetlusdokumendis 29.08.2011 on kostja sisustanud tasutud hüvitise suuruse sellega, et hageja saaks sõiduki soetada väljamakstud 348 000 krooni eest, sõltumata sellest, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus oli vaieldamatult (pooled ju ei vaielnud) 410 000 krooni. Kohus leiab, et kostja ei ole oma sõiduki väärtuse ja hüvitise suuruse määramisel/otsustamisel olnud järjekindel. Kuivõrd pooled ise ei vaielnud selle üle, et konkreetse sõiduki turuväärtus oli enne juhtumit 410 000 krooni ja et kostja oli hüvitanud sisuliselt märgitud turuväärtuse vaid käibemaksu osa võrra vähemas ulatuses (käibemaksuga summa oleks kostja enda andmeil 410 640 krooni e. tähendas sisuliselt kostja arvates turuväärtust 410 640 krooni), siis kuulubki hüvitamisele LKS § 34 lg 2, § 44 lg 2 ja VÕS § 127 lg 1, § 132 lg 1 järgi sõiduki turuväärtus 410 000 krooni ulatuses. Võlasuhtes oleva poole ootamatu käitumine teise poole suhtes ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas VÕS § 6 lg 1. Nii leiab kohus, et alles kohtumenetluse lõpu poole toodud kostja väide sõiduki turuväärtusest, mis oleks nagu hüvitatud 348 000 krooni tasumisega ja millega võiks hageja osta sarnase sõiduki, on kostja poolt oma varasemast teistsugusest arvamusest ja hüvitamispõhimõttest ootamatu taganemine ning on seetõttu vastuolus VÕS § 6 lg 1 tuleneva hea usu põhimõttega. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja esitatud internetilehekülgede väljavõtted sarnaste sõidukite turuväärtusest 329 900-375 000 krooni, ei oma vaidluses seetõttu tähtsust ning leiab, et 62 000 krooni võrra hüvitise vähendamine käibemaksu võrra oli alusetu. Menetluskulude jaotus, vaidluse hind Tsiviilasja hind on hagetav 3 962,52 eurot (62 000 krooni) vastavalt TsMS § 122 lg 1, 2, § 124 lg 1.

TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda esimese astme kohtult kulude rahalise suuruse kindlaksmäämist 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Kostja on tasunud lõivu 8500 krooni (30.03.2010 m/k 10499). Kostjal on õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1, 4, 6 sätestatud tähtaega ja korda järgides. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.