Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on eelmainitud hagi. Hagiavalduse kohaselt nõue tuleneb hageja ja OÜ EK vahel 11.02.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX ning hageja ja GH vahel 11.02.2008 sõlmitud

käenduslepingust nr XXXKL, millest tulenevad kohustused on kostjad jätnud täitmata. Hageja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlg 3 142,37 eurot, intressivõlg 13,02 eurot, kindlustusmaksete võlg 24,95 eurot, viivis 15.12.2011 seisuga 3 142,37 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.12.2011 kuni põhiosa täieliku tasumiseni. GH’lt palub hageja välja mõista kokku mitte enam kui 5 115 eurot. Menetluskulud 479,33 eurot palub hageja jätta kostjate kanda ja välja mõista viivise menetluskuludelt. Oma 07.02.2012 vastuses teatas kostja II (ühtlasi kostja I juhatuse liige), kostjad võtavad õigeks ja tunnistavad nende vastu suunatud nõudeid. Kuivõrd kostja I, OÜ EK, oli äriregistrist kustutatud 24.01.2012, lõpetas kohus menetluse OÜ EK suhtes 15.02.2012 määrusega. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 231 lg 2 ja 4 järgi on kostja II hageja väited omaks võtnud. Kohus peab võimalikuks lahendada asi õigeksvõtul põhineva otsusega. Hageja ja OÜ EK ning hageja ja GH vahel 11.02.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja käenduslepingust nr XXX KL nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 ja 3 ning § 145 lg 2 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, kuid käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga. Hageja kuivõrd hageja nõuded ületavad kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära 5 115 eurot ning hageja on palunud käendajalt välja mõista summad üksnes piirmäära ulatuses, mõistab kohus GH’lt AS-i Parex banka kasuks välja 5 115 eurot. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 1 ja § 168 lg 6 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja II GH kanda. Kostja ei ole tõendanud või väitnud, et ta ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja pikka aega viivitanud oma kohustuste täitmisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagiavalduses on hageja enda menetluskuluks märkinud riigilõivu 479,33 eurot, mis tuleb kostjal hagejale tasuda. TsMS § 177 lg 2 järgi tuleb kuludelt tasuda viivist. Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.