Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (8)

Menetlusosaline võib nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt 09.05.2007.a. sõlmisid AS Swedbank ja kostja I.P. laenulepingu 07085121- VL summas 53 000 krooni intressimääraga 16 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.05.2011.a. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12.kuupäeval. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 12.12.2009.a.Alates 12.12.2009.a. kuni 12.06.2010.a. kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud olles viivituses 7 üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määras. 26.03.2010 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 14.04.2010.a. ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. 15.06.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 30.05.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 1 842.60eurot s.h. põhiosa 1464.48 EUR, intress 143.95 eurot ajavahemiku 12.12.200915.06.2010 eest ja põhiosa viivis 234.17 eurot ajavahemiku 29.12.2009- 30.05.2011. 25.06.2008 sõlmisid Swedbank AS ja I.P. püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu , mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi nr 4797246001014792 krediidilimiidiga 18 000,00 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 1104093954. Vastavalt lepingu punktile 3.1. krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks on lepingu järgi 18%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Lepingu punkti 6.6. alusel kohustus kostja igal maksepäeval (so iga kuu 15. kuupäeval) lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 720 Eesti krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole (lepingu punkt 6.7.). Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu punktis 6.6. toodud maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine (lepingu punkt 6.9). Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 1 061.54 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu punkte 6.1. ja 6.6. Seoses võlgnevusega hagejale saatis hageja 26.03.2010 kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 10.04.2010. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Vaatamata

2 (8)

hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu üles öelduks 16.06.2010. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Vastavalt VOS § 113 lõikele 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustusega viivitamise eest. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 1 061.54 eurot. Kostja lepingu ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat 1 061.54 eurot hagejale ei tagastanud. Tulenevalt sellest arvestas hageja kohustusega viivitamise eest viivist (VOS § 113 lõikes 1 sätestatud määra alusel). 30.05.2011 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1143.29 EUR, millest põhiosa 1 061.54 eurot, intress 1.06 eurot, viivis 80.69 eurot. Kostja võlgnevus hageja ees 2 lepingu järgi kokku 2 985.89 EUR s.h. põhiosa 2 526.02 EUR, intress 145.01 EUR ja põhiosa viivis 234.17 EUR. Hageja palub välja mõista kostjalt Swedbank AS kasuks 2 985.89 EUR; välja mõista kostjalt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (2 526.02 EUR) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS §113 lg.1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); kõik menetluskulud jätta kostja kanda; välja mõista kostjalt SwedbankAS kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. Kostja väitel murdis ta käeluu 03.07.09 ja oli haiguslehel 04.07.09-28.07.09 s.o. 25 päeva ja kokku oli eemal töölt 44 päeva. Tööandja võttis tagasi puhkuseraha summas 26 564.05 ja vähendas töötasu. Esitas nõude Põhja Tallinna Töövaidesse, mida venitati veebruarist2010-kuni detsembrini 2010 ,mille otsus oli ,et nõue on aegunud. Kostja ei olnud rahul ja pöördus kohtusse. Enne käeluu murdumist mais 2009 soovis kostja swedpangalt oma laenu Kagu-Invest hüpoteeklaenu ,mis skeemilt näeb välja nii, et swedpank annab laenu AS Kagu Investile, kes laenuks saadud raha laenab koheselt liigkasuvõtlikel eesmärkidel edasi. Kostjat kasutati, kui AS Kagu Investi tuluallikat .Kostja soovis maikuus 2009 swedpangalt refinantseerimist, kuid laenu ei antud, kuna AS Kagu Invest poolt oli kostja maksehäire registrisse kantud. Ta kirjutas kaebuse , kuid sellele ei vastatud. Maksepuhkusest ja kokkuleppest keelduti. Võeti ära kaart ja ei lubatud isegi internetipanka kasutada. Kui ta Rävala puiestee pangas käis ,siis ühildati väikelaen koos krediitkaardiga , kokku menetlustasu võeti 50.00 krooni. Siis pidi kostja tasuma kokku 16 000 krooni. 30.märts 2011 ja enne ei soovitud kokkulepet ,aga kasvatati viiviseid ja intresse. Kostja ei ole nõus maksma meeletuid viiviseid ja menetlustasusid ning soovib ,et kohus kinnitaks maksegraafiku võla tasumiseks. Lepingu ülesütlemise sai kätte 09.06.2011.a. Ta ei ole saanud 53 000 krooni väikelaenu. 30.05.2011 lepingu ülesütlemisest sai kostja teada alles kohtu toimikust. Püsimakse krediitkaardi võlgnevus ühildati väikelaenuga 07.06.09.a. Kostja soovib ligipääsu oma kontole, sest peab juurdepääsu keelamist põhiseadusevastaseks. Kostja palub lubada ligipääs oma kontole swedpanga internetipangas, et saada faktilisi väiteid tõendamiseks, tunnistada viivise ja viivisintressi suurus heade kommetega vastuolus olevaks ja arvestada, et võlgnik käis isiklikult swedpangas ja teavitas kohustuste täitmist takistavast asjaolust selle mõjust, kuid pank ei tulnud vastu ei kokkuleppe sõlmimisega ega makse puhkuse andmisega. Kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses kostja vastuse kohta leidis, et hageja ja kostja sõlmisid 09.05.2007 laenulepingu , mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 53 000 Eesti

3 (8)

krooni, so 3 387.32 eurot. 25.06.2008 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu limiidiga 18 000 Eesti krooni. Hagejale jääb arusaamatuks väide Kagu Invest hüpoteeklaen –mida kostja sellega öelda tahab, ei saa kahjuks hageja aru. Kui kostja süüdistab hagejat laenu mitte andmisel, kuna eelnevalt on kostja olnud maksehäireregistris üleval, siis hageja selgitab, et mitte ükski finantseerimisasutus ei anna laenu isikule, kellel on võlad teiste laenuandjate ees. Hageja selgitab, et kui klient jääb võlgnevusse, siis sulguvad kõik internetipanga teenused ning klient ei saa oma kontot kasutada. Kliendil on õigus saada konto väljavõte pangakontorist. Konto väljatrükk on tasuline, kui kliendil ei ole kontol piisavalt vahendeid või siis sularaha, et teenuse eest tasuda, siis loomulikult väljatrükki ei tehta. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 14.4 sätestab, et lepinguga seotud teated saadetakse kirjaga teise poole aadressil. Teatis, mille üks pool on teisele poolele saatnud kirjaga lepingus või hilisemas teatises tähendatud aadressil, loetakse kättesaaduks, kui teatise postitamisest on möödunud 5 (viis) pangapäeva. Kui laenusaaja on sõlminud pangaga teleteenuste kasutamise lepingu, on pooltel õigus edastada lepingu järgsed kirjalikud teated ja taotlused teineteisele Hanza.neti või Panga poolt aktsepteeritud teise elektroonilise kanali kaudu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 114 lg 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Hageja on hagiavaldusele lisanud kostjale 26.03.2010 tähitult saadetud kirja, milles hageja andis tuginedes laenulepingu punktile 13.2. kostjale täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja märkis, et kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 10.04.2010, loeb hageja laenulepingu ennetähtaegselt lõppenuks. Hageja edastas nimetatud kirja kostjale tema enda poolt avaldatud aadressil xxxxxxxx küla, xxxxxx vald. Kostja sai vastava kirja kätte 31.03.2010, mille on allkirjastanud kostja poeg. Samuti on samasisuline kiri saadetud hageja e-posti aadressile xxxxxxxxxxxxx, millele kostja ka vastas. Seega kostja väited, et sai lepingu ülesütlemisest teada 09.06.2011 ja teine väide, et 26.03.2010 kirja ei ole talle saadetud ning kolmas variant, et lepingu ülesütlemisest sai teada alles kohtutoimikust, on väär. Hageja esitas vastavad väljavõtted nii e-kirja vahetusest, kui ka väljastusteate kirja kättesaamise kohta. Kostja oli teadlik, et hagejal on õigus lepingud lõpetada ühepoolselt, kui kostja on jäänud võlgnevusse. Laenuhaldur teatas, et ei lõpeta kirjas märgitud kuupäeval lepinguid. Kuna kostjalt teadet võlgnevuse tasumise kohta ei tulnud, lõpetati lepingud 2 ja poole kuu pärast. Kostja väitel ei võimaldanud tema palk saada laenu 53 000 Eesti krooni. Ometi on pooled sellise summaga lepingu sõlminud. Samuti on hageja esitanud tõendi, millest nähtuvalt on hageja kostjale summa üle kandnud, ning kostja on seda kasutama asunud. Kostja väitel ühildati laenuleping ja püsimaksega krediitkaardi leping. Kahjuks hagejal selline leping puudub. Hageja selgitab veelkord, et kostjal tuleb oma väiteid tõendada. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingud on hageja poolt korrektselt üles öeldud, kogu nõue on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on õigus kohtu kaudu nõuda võlasumma tasumist. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama igakuiste maksetena iga kuu 12. kuupäeval (s.o laenusumma tagasimaksete ja intressi maksete tähtpäev). Kostja kohustus tagama vastavate summade tähtaegse olemasolu oma arvelduskontol. Nagu nähtub võlgnevuse arvestusest, siis põhiosa maksetega jäi kostja võlgnevusse alates 12.12.2009. Samas nähtub võlgnevuse arvestusest, et kostja ei tasunud laenu osamakseid maksetähtpäevadel, vaid hilinemisega ja väiksemas osas. Kostja ei täitnud korrektselt ka intressi maksmise kohustust. Nimelt oli laenu tagastamise graafiku kohaselt intressi maksete alguskuupäevaks kokku lepitud 12.06.2007. Poolte vahel sõlmitud lepingu ütles hageja üles, kui kostja jäi intressi maksetega võlgnevusse juba pikaajaliselt. Kostja ei

4 (8)

tasunud kohaselt perioodil 12.12.2009 – 15.06.2010 tasumisele kuuluvaid intressimakseid. Kostjal on hagejale tänaseni tasumata perioodi 12.12.2009 kuni 15.06.2010 intress summas 143.95 EUR. Kostja on sõlminud laenulepingu, nõustudes intressiga 16% aastas, kinnitades seda lepingut allkirjastades. Lepingu üldtingimuste punkti 10.1 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt, kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamine algas eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud viivise määra alusel, milleks on VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määr. Seega ei ole viivisemäär vastuolus heade kommetega. Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada. 15.11.2011.a. nõude täpsustuses hageja märkis, et kostja konto väljavõttest nähtub,et hageja kandis kostja kontole 09.05.2007.a. 53 000 krooni, millisest summast 11 940.53 krooni läks hageja ja kostja vahelise käenduseta väikelaenulepingu nr.05-140027-VL ennetähtaegseks lõpetamiseks. 30.05.2011.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 2985.71 eurot, millest laenulepingust 07-085121-VL tulenev võlgnevus kokku 1842.60 eurot s.h. põhivõlg 1464.48 eurot, intress ajavahemiku 12.12.2009- 15.06.2010.a. eest 143,95 eurot, viivis ajavahemiku 29.12.2009-30.05.2011.a. eest 234.17 eurot. Püsimaksega krediitkaardi lepingust nr.08-086434-EG tulenev võlgnevus kokku 1143.11 eurot s.h. põhivõlg 1061.54 eurot, intress ajavahemiku 15-16.06.2010.a. eest 1,06 eurot ja viivis ajavahemiku 16.06.201030.05.2011.a. eest 80,51 eurot. 25.01.2012.a. kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. 25.01.2012.a. kohuistungil kostja tunnistas, et on võlgu, kuid ei osanud öelda mis summas ja leidis, et eelnevalt tuleb võlgnevuse summa selgitada. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära hageja ja kostja, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja AS Swedbank ja kostja I.P.`i vahel sõlmiti 09.05.2007.a. käenduseta väikelaenuleping 07-085121-VL summas 53 000 krooni, intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.05.2011.a. Laenulepingu eritingimus- laenusummast kustutatakse panga ja laenusaaja vahel sõlmitud 04.07.2005.a. lepingu nr. 05- 140027- VL järgne võlgnevus (tl.3336). Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et 09.05.2007.a. kanti kostja arvele pangas 53 000 krooni ja samal päeval võeti arvelt 11 940.53 krooni laenulepingu 05-140027-VL lõpetamiseks ja võlgnevuse tasumiseks (tl.103). Kostja on väikelaenulepingu allkirjastanud ja sellega nõustunud. Vastavalt kostja pangakonto väljavõttele , mis on kinnitatud hageja poolt tasus kostja laenu põhiosa tagasimakseid perioodil mai 2007.a. – detsember 2010.a. kokku summas 30 085.86 krooni e. 1922.84 eurot + makse 07.06.2011.a. 4,75 eurot (tl.103-111). Laenu tagasimaksmist summas 4,75 eurot ei ole hageja arvestanud, kuigi kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et antud summa on samuti laenu 07-085121-VL tagastamine (tl.111). Seega on kostja tasunud laenu põhiosa makseid kokku 1927.59 eurot ja tagastamata laenujääk 3387.32 – 1927.59 = 1459.73 eurot. VÕS § 396 lg.1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma v. asendatava asja (laen) , laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma v. tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

5 (8)

VÕS § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping , millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab v. kohustub andma tarbijale krediiti v. laenu. VÕS § 397 lg.1 järgi majandus- v. kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 94 lg.1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi , on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab tasumata intressi perioodi 12.12.2009.a. kuni laenulepingu ülesütlemiseni 15.06.2011.a.eest summas 143.95 eurot. Vastavalt lepingule pidi kostja tasuma intressi 16 % tagastamata laenusummalt aastas e. 0,044 % päevas (16: päevade arvuga aastas 360 vastavalt lepingu p.-le 7.1).Intressiarvestus kohtule esitatud ja kostja ei ole seda vaidlustanud (tl.38-40, 91). Väikelaenuleping nr. 07-085121-VL kooskõlas VÕS § 404 ja seaduses nimetatud kohustuslikud andmed lepingus märgitud. Hagejal on õigus nõuda intressi laenu kasutamise eest kuni lepingu ülesütlemiseni. Kogu laenulepingu perioodil pidi kostja tasuma intressi kokku 19 535.19 krooni, mis nähtub ka laenulepingus märgitud laenu brutosummast ja laenulepingu lisaks olevalt laenu tagastamise maksegraafikult (tl.35- 36). Kohus leiab, et intressi suurus ei ole ülemäära suur arvestades, et hageja puhul on tegemist krediidiasutusega ja ka seadusjärgse intressi suurus on 7% aastas. Kohtu arvates intressi suurus 16 % aastas on mõistlik. 25.06.2008.a. on hageja ja kostja vahel sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping, mille kohaselt hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi nr.4797246001014792 krediidilimiidiga 18 000 krooni ja seotud arvelduskontoga 1104093954 (tl.42-43). Vastavalt lepingu p.-le 3.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast ja lepingu p.6.1 järgi kohustus laenusaaja s.t. kostja tasuma krediidilimiidi kasutamise eest pangale intressi ja teenustasusid. Intressimäär 18 % aastas ja 0,05 % päevas (18: päevade arvuga aastas 360 vastavalt lepingu p.-le 6.2). Lepingu p.6.6. järgi tuli iga kuu 15 kuupäeval lepingus määratud püsimakse summas 720 krooni , hagejale tagasi maksta. Püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping on kooskõlas VÕS §-ga 407. Kostja jättis hagejale tasumata krediitkaardiga tehtud tehinguid summas 16 609.49 krooni s.o. 1061.54 eurot (tl.45-46). Samuti on hagejal õigus nõuda intressi kuni lepingu ülesütlemiseni s.o. kuni 16.06.2010.a. Hageja poolt esitatud arvestusest ja hageja esindaja seletusest kohtuistungil nähtub, et tasumata on intress 1 päeva eest s.t. summas 0,53 eurot (0,05% tasumata põhivõlalt 1061.54 EUR) (tl.45-48, 121). VÕS § 416 lg.1 järgi krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult v. osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega , et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Väikelaenulepingu p.6.1 järgi laenusaaja maksab laenusumma tagasi igakuiste annuiteedimaksetena lepingus toodud tingimuste kohaselt. Pank võtab laenusumma tagasimaksete tasumise tähtpäevadel graafikus näidatud summad arvelduskontolt maha. Laenusaaja tagab , et vastav summa on tähtaegselt arvelduskontol olemas. Kui arvelduskontol ei ole vastaval tähtpäeval makse tasumiseks vajalikku summat, võtab pank vastavad summad maha koheselt pärast nende laekumist arvelduskontole. Lepingu p. 13.1 järgi pangal on õigus leping üles öelda ja nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist ,

6 (8)

teatades sellest laenusaajale kirjalikult , kui laenusaaja on täielikult v. osaliselt viivituses 3 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist pangalt vastavasisulise nõude saamist. Kuna kostjal tekkis võlgnevus alates 12.12.2009.a. ja 26.03.2010.a. oli laenu põhiosa võlgnevus 4150.33krooni (üle 3 kuu) ja intressivõlgnevus 1257.77 krooni (üle 3 kuu) saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja ja andis tähtaja võlgnevuste tasumiseks hiljemalt 10.04.2010.a.ning hoiatuse, et kui võlgnevusi tähtajaks ei tasuta öeldakse leping üles (tl.41). Sama teatega 26.03.2010.a. teatati ka , et püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus püsimaksete näol on 2880 krooni (4 kuu võlgnevus) ja anti tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 10.04.2010 ja hoiatuse, et kui võlgnevust ei tasuta öeldakse leping üles (tl.41). Antud teade saadetud kostjale lepingus märgitud aadressil xxxxxxxx küla, xxxxxx vald,xxxxx maakond ja teade vastu võetud pereliikme A.P.` i poolt (tl.69). Samuti teade saadetud kostja e-posti aadressil xxxxxxxxxxxx millele kostja ka vastas (tl.70-71). Seega on tõendatud, et kostja on lepingu ülesütlemise hoiatusteate kätte saanud. Väikelaenuleping lõpetati 15.06.2011.a.ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping lõpetati 16.06.2011.a. kuna kostja võlgnevust vastavalt pooltevahelisele e-kirjavahetusele 26-30.03.2010.a. (seoses kostja lubadusega võlgnevus tasuda kuu v. pooleteise pärast ei lõpetatud lepingut koheselt ) ei tasunud. Seega on väikelaenulepingu ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu ülesütlemine hageja poolt kooskõlas seadusega ja väikelaenuleping on lõppenud 15.06.2011.a. ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping on lõppenud 16.06.2011.a. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär , millele lisandub 7% aastas . Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt poolte vahel sõlmitud väikelaenulepingu 07-085121-VL p.-le 10.1 kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a. intress) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses , on pangal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel (tl.34). Panga hinnakirjas on määratletud viivis seadusjärgses määras s.t. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit + 7% aastas- VÕS § 113 lg.1 ja viivis pärast laenu tagastamise lõpptähtpäeva saabumist (s.h pärast lepingu pangapoolset ülesütlemist lepingujärgne intressimäär aastas s.o. 16% (tl.92). 2010 aastal VÕS § 94 lg.1 nimetatud intressimäär 1 %, millele lisandub 7%, seega viivis 8% aastas. Alates 01.07.2011.a. VÕS § 94 lg.1 nimetatud intressimäär 1,25%, millele lisandub 7% aastas, seega viivis 8,25 % aastas. Hagejal õigus nõuda viivist väikelaenulepingu järgi perioodi eest enne lepingu ülesütlemist 12.12.2009 – 15.06.2010.a. seadusjärgses määras kokku summas 149.82 krooni e. 9,58 eurot. Viivisearvestus esitatud ja seda ei ole kostja vaidlustanud (tl.91). Alates 16.06.2010.a.- hagi esitamiseni 30.05.2011.a. hageja viivisenõue lepingujärgses määras 16% aastas s.o. 0,044 % s.o. 0,64 eurot päevas (0,044% 1459,73-st). Seega perioodi 16.06.2010.a. – 30.05.2011.a. eest s.o. 350 päeva x 0,64 =224 eurot. Alates hagi esitamisest hageja nõue seadusjärgses viivisemääras (8% v. 8,25% aastas) s.t. 0,022 % e. 0,32 eurot päevas. Perioodi 31.05.2011kohtuotsuse tegemiseni 14.02.2012.a. s.o. 260 päeva x 0,32 =83.20 eurot. Seega viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga kokku 9,58 + 224 + 83,20 =316.78 eurot Hagejal õigus nõuda viivist püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu järgi VÕS § 113 lg.1 järgi perioodil 17.06.2010.a. – 31.12.2010.a. 197 päeva eest x 0,23 = 45,31 eurot

7 (8)

(tasumata põhivõlgnevus 1061.54 eurot, viivis 8% aastas s.o. 0,022 % päevas e. 0,23 eurot päevas ). Perioodil 01.01.2011- 31.06.2011.a. s.o. 181 päeva x 0,23 eurot päevas = 41,63 eurot, perioodil 01.07.2011.a.- kohtuotsuse tegemise kuupäev 14.02.2012.a. s.o. 229 päeva x 0,23 = 52.67 eurot (tasumata põhivõlgnevus 1061.54 eurot, viivis 8,25% aastas s.o. 0,022% päevas e. 0,23 eurot päevas). Seega viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga kokku 45,31+ 41,63+52.67 = 139.61 eurot. Viivise arvestust ei ole kostja vaidlustanud, viivis ei ületa põhinõuet, viivis on osaliselt seadusjärgses määras (käesoleval ajal 8,25% aastas) ja osaliselt ühe lepingu järgi 16% aastas , mis ei ole kohtu arvates ülemäära suur. Kostja väited laenude ühildamise kohta ei ole tõendatud. Kostja ei ole sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud ja hageja esindaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt laenude ühildamise lepingut hagejal ei ole (tl.121). Kostja kohtuistungil tunnistas, et on hagejale võlgu, kuid ei esitanud omapoolset arvestust , mis summas on põhivõlgnevus, intressi ja viivisevõlgnevus ja ei esitanud tõendeid , et ta oleks hagejale tasunud rohkem kui hageja oma arvestustes on välja toonud. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttes 09.05.2007.a. – 27.10.2011.a. (kinnitatud hageja poolt) kajastatud makseid on kohus arvestanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus väikelaenulepingu 07085121- VL järgi 1459.73 eurot, intress 143.95 eurot ja viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 316.78 eurot ning püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu 08- 086434-EG järgi põhivõlgnevus 1061.54 eurot, intress 0,53 eurot ja viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 139.61 eurot ning alates 15.02.2012.a. viivis TsMS § 367 järgi VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg.1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Ivika Sillaots Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.