Asjaõigus › Omandiasjad

Edasikaebe kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg 41. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui menetlusosaline

teatab kaja esitamise tähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele kaja, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg 42. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kohustada SF ́it (isikukood XXX) võõrandama talle omandiõiguse alusel kuuluv Tallinnas XXX(registriosa nr. XXX) asuv korter täitemenetluse korras, andes kostjale võõrandamiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks 2 kuud ning juhul, kui kostja SF ei ole korteriomandit aadressil Tallinn XXX(registriosa nr. XXX) kohtu määratud ajaks võõrandanud, võõrandada korteriomand täitemenetluse korras enampakkumise teel. Menetluskulud palub hageja kostjalt välja mõista. Kostja SF on Tallinnas XXXasuva korteriomandi (registiosa nr XXX, üldpind 69,9 m2) omanik. Elamu valitsemiseks on moodustatud korteriühistu XXX. Kuna üle kolme aasta ei ole kostja tasunud majandamiskulude ja muude talle osutatud teenuste eest, otsustasid XXX korteriomanikud 28.10.2010.a. üldkoosolekul kohustada kostjat võõrandama talle kuuluv korter ühe kuu jooksul. Keeldumise korral volitati korteriühistu juhatust esitama hagi kohtusse. Otsuse vastuvõtmisel lähtus üldkoosolek sellest, et kostja rikkus korduvalt oma kohustusi teiste korteriomanike suhtes, mistõttu üldkoosolek ei pidanud kostja kuulumist ühistusse enam võimalikuks. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja korteri võõrandamiseks. Kostja ei ole korteriomanike otsust vaidlustanud ega korterit võõrandanud. 30.11.2010.a. seisuga moodustas kostja võlg hagejale 75 351,58 krooni. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele ei ole kostja võla kustutamisele asunud tänaseni. Hageja on seisukohal, et kostja on korduvalt rikkunud teiste korteriomanike suhtes oma kohustusi. Sellega rikutakse jämedalt teiste korteriomanike õigusi, sest olukorras, kus kostja ei tasu tema tarbitud teenuste eest on teised korteriomanikud sunnitud katma need kulud enda isiklike vahenditega. Kostja seisukohad Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kohtu põhjendused Kohus on kostjale SF’ile kohtukutse kättetoimetanud allkirja vastu 30.10.2011.a. (t/l 69). Kostja 13.02.2012.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 2 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on KOS § 12 lg 2 p 2, § 14 lg 1 ja 5. Kohus arvestab seejuures ka Riigikohtu lahenditega nr. 3-2-1-107-06 ja nr. 3-2-1-110-07. Arvestades eeltoodut ning asja materjale kohustada SF ́it (isikukood XXX) võõrandama talle omandiõiguse alusel kuuluv Tallinnas XXX(registriosa nr. XXX) asuv korter täitemenetluse korras, andes kostjale võõrandamiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks 2 kuud ja juhul, kui kostja SF ei ole

korteriomandit aadressil Tallinn XXX(registriosa nr. XXX) kohtu määratud ajaks võõrandanud, võõrandada korteriomand täitemenetluse korras enampakkumise teel. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 319,55 eurot ja õigusabikulu 329,77 eurot. Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulu summas 200 eurot. Arvestades eeltoodut, kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu kokku summas 519,55 eurot, millest riigilõiv kokku 319,55 eurot ja õigusabikulu 200 eurot. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.