Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
13.veebruar 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-4757
Tsiviilasi
A. S. K. S. D. põhivõlgnevuse, summas 2550 krooni ja viivise, summas 2549 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
143,80 eurot (2550 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A. S. K. , registrikood xxxxxxxxx xxx xx.xx xxxxx xxxxxxx Esindaja: S. E. , postiaadress J. I. O. , xxx xx.xx xxxxx xxxxxxx E-post: Kostja: S. D. , isikukood xxxxxxxxxxxx teadaolev elukoht xxx tn.xx-xx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx, registrisse kantud elukoht Eestis puudub
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada A. S. K. S. D. . 2.Välja mõista S. D. A. S. K. 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot 88 senti laenulepingust tuleneva võla katteks (sealhulgas tagastamata laenusumma 127,82 eurot, lepingu sõlmimise tasu 35,15 eurot ja viivis 162,91 eurot).
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.02.2008 laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu summas 2000 krooni, mille hageja kandis 27.02.2008 kostja pangakontole. Laenulepingu tingimuste p 7.3 kohaselt oli kostja kohustatud laenu koos lepingu sõlmimise tasuga hagejale tagastama 28.03.2008. Kostja ei ole oma lepingujärgset kohustust laenusumma tagastamiseks täitnud, ta ei ole reageerinud ka hageja poolt saadetud võlateatisele ega hagihoiatusele. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole. Hageja taotleb kostjalt 5099 krooni väljamõistmist, sealhulgas tagastamata laenusumma 2000 krooni, lepingu sõlmimise tasu 550 krooni ja viivis 2549 krooni (0,5% tagastamata summalt kalendripäevas). Nõuet esitades on hageja toetunud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 396 lg 1. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2).
2 (5)
Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.11.2011 (tl.32), kuid kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigete 1 ja 6 alusel rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist lepingus sätestatud määras ehk 0,5% päevas, arvestatuna põhivõlgnevuselt. Seejuures taotleb hageja viivise väljamõistmist põhivõlast väiksemas ulatuses summas 2549 krooni. Kostja võlgneb hagejale seega 5099 krooni, sealhulgas põhivõlg 2000 krooni, lepingu sõlmimise tasu 550 krooni ja viivis hageja nõutud suuruses 2549 krooni. Hageja ei ole taotlenud viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud väljamõistmist TsMS § 367 alusel. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga ning hageja võlg kostja ees on 325,88 eurot.
3 (5)
Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja (tl 6), seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka S. D. hüvitatavad A. S. K. . Menetluskuludena taotleb hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1000 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni ning esindaja õigusabitasu, summas 1500 krooni väljamõistmist. Hagi esitamisel riigilõivu tasumist tõendab maksekorraldus (tl 13). Maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu tasumise kohta ei ole tõendit esitatud. Kohtute infosüsteemi andmetel on Krediidikassa AS avaldus S. D. 5012,25 krooni väljamõistmiseks (tsiviilasi nr. 2-08-47708) jäetud 10.detsembril 2009.a. maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud juhul, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on hagi esitatud 01.02.2010.a., seega hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu, mistõttu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei saa arvata menetluskulude hulka. Seetõttu saab kohus rahuldada vaid taotluse hagilt tasutud riigilõivu väljamõistmiseks kostjalt. Õigusabikulude tõendamiseks on hageja esitanud J. I. O. arve 27.01.2010.a., summas 1500 krooni (tl 7). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. I. O. 27.01.2010.a. arvest nähtub, et 1500 krooni on nõutud tasuna esindamise eest kohtumenetluses võlglase S. D. . TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 2550 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu jääb lubatud piirmäära sisse. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2500 (1000+1500) krooni, so 159,78 eurot. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise tasumist kuni menetluskulude tasumiseni.
4 (5)
TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile ning kohtule ja hagejale ei ole teada ka kostja asukoht, mida ei ole olnud õnnestunud kõiki võimalikke vahendeid kasutades välja selgitada. Seetõttu on hagiavaldus koos lisadega kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka käesolev kohtuotsus tuleb kostjale avalikult kätte toimetada. Vastavalt TsMS § 317 lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.