Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt kohus tuvastas, et hageja ja veel 11 isiku ning AS Tallinna Pank vahel oli 30.06.1997 sõlmitud pandileping, millega hageja ja teised lepingu sõlminud isikud tagasid korteriühistu Suur 7 (likvideerimisel) ja kostja vahel 30.06.1997 sõlmitud laenulepingust nr 002-8117 tulenevate korteriühistu Suur 7 (likvideerimisel) kohustuste täitmist. Laenu summa moodustas 505 000 krooni intressiga 12,2% aastas laenu jäägilt. Pandi esemeks olid hageja ja veel 11 isiku korteriomandid. Nõude suurus, mida pandilepinguga tagati, moodustas 505 000 krooni. Hageja korter, asukohaga XXX, kanti kinnisasjana kinnistusraamatusse 16.08.2002. Kooskõlas pandilepingu p-ga 4.5. seati 10.05.2007 hageja korteriomandile ühishüpoteek summas 505 000 krooni kostja kasuks. Vastavalt AS Tallinna Pank ja AS Eesti Ühispank vahel sõlmitud ühinemislepingule läksid laenulepingust ja pandilepingust tulenevad nõudeõigused üle AS-le Eesti Ühispank, praeguse nimega AS SEB Pank ehk kostjale. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Maakohus leidis, et korteriühistul Suur 7 (likvideerimisel) on laenulepingust tulenev võlgnevus kostja ees. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks korteriühistu asemel täitnud kostja ees korteriühistu ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse. Seega ei saa lugeda, et korteriühistu kohustus kostja ees, mille tagamiseks oli poolte vahel 30.06.1997 sõlmitud pandileping, oleks täidetud. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et poolte vahel 30.06.1997 sõlmitud pandileping on kehtiv ja hageja nõue tunnistada 30.06 1997 pandileping hageja suhtes lõpetatuks seoses hageja poolt põhikohustuse täitmisega tuleb jätta rahuldamata. Kohus leidis, et kuna hüpoteegiga tagatud nõue ei ole täidetud, siis ei ole hagejal õigust nõuda hüpoteegi kustutamist. Samuti ei ole pandilepingu p 4.5 vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus leidis, et hageja nõudeks oli tunnistada 30.06.1997 pandileping hageja suhtes lõpetatuks seoses hageja poolt põhikohustuse täitmisega ning kustutada hageja korteriomandile kostja kasuks seatud hüpoteek summas 505 000 krooni. TsMS § 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagihind tuleb määrata hagi esitamise aja, s.o 06.07.2007, seisuga. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 126 lg 3 kohaselt nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind nõude suurusega. Kui pandieseme väärtus on nõude väärtusest väiksem, lähtutakse eseme väärtusest. Vastavalt 30.06.2006 pandilepingu p-le 1.1 on pandiga tagatud nõude suuruseks 505 000 krooni. Hagihind on seega 505 000 krooni (32 275,38 eurot). Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Maakohus tuvastas, et hagiavalduse esitamisel on riigilõivu tasutud vähem kui seaduses sätestatud. Hagihind moodustab 505 000 krooni, hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 56 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Vastavalt RLS lisale 1 tuli hagilt hinnaga kuni 550 000 krooni tasuda riigilõivu 24 250 krooni. Hageja tasus riigilõivu 1 000 krooni, s.o 23 250 krooni vähem kui seaduses sätestatud. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Maakohus otsustas, et ta lahendab tasumata riigilõivu riigi kasuks väljamõistmise määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus leidnud, et hagihind moodustab 505 000 krooni ja hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni, s.o 23 250 krooni vähema seaduses sätestatust. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1 000 krooni kooskõlas Viru Maakohtu 18.10.2007 määrusega, mille kohaselt on hageja nõude puhul tegemist mittevaralise nõudega. Maakohus on oma määruses viidanud TsMS § 132 lg-le 1 ja määras hagininna summaks 15 000 krooni ning lähtuvalt riigilõivuseadusest tuli tasuda riigilõivu 1 000 krooni. Viru Maakohtu 18.10.2007 määrus on jõustunud ja kohtumenetluse käigus ei ole maakohus tõstatanud küsimust riigilõivu juurdemaksmise või hagihinna muutumise kohta; 2) on TsMS § 2 kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kui hagi esitamisel oleks kohus kohustanud hagejat tasuma riigilõivu summas 24 250 krooni, siis hageja ei oleks kohtuvaidlust pidanud. Otsustades, et hageja peab pärast kaevatava kohtuotsuse jõustumist tasuma riigilõivu rohkem kui hagi esitamisel, käitus maakohus ebaõiglaselt. Hageja ei ole Viru Maakohtu 18.10.2007 määruse seaduslikkuses kahelnud ja täitis selle heauskselt. Samuti ei ole menetluse käigus tekkinud uusi asjaolusid, mis võiksid mõjutada riigilõivu suurust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Nähtuvalt asja materjalidest esitas hageja hagiavalduse AS SEB Pank vastu pandilepingu tingimuste muutmiseks ja hüpoteegi seadmise tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 126 lg-le 3 nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind nõude suurusega. Kui pandieseme väärtus on nõude väärtusest väiksem, lähtutakse eseme väärtuses. Antud juhul on nõude väärtuseks 505 000 krooni, kuid hageja poolt panditud korteriomandi väärtus on asja materjalide kohaselt 55 000 krooni (tl 3-6). Seega lähtudes TsMS § 126 lg-st 3 tuli hagihinna suuruse määramisel aluseks võtta panditud korteriomandi väärtus 55 000 krooni. Hagihinna 55 000 krooni korral tuli hagiavalduse esitamise ajal maksta RLS lisa 1 kohaselt 8 500 krooni. Lähtudes eeltoodust on iseenesest õige maakohtu seisukoht, et hagiavalduse esitamisel on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, kuid vähemmakse ei ole maakohtu poolt tuvastatud suuruses.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.