Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1(8)

2-07-21630 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja väited Hageja eelistungil loobus 06. juunil 2007 (t.l.-1) ja 07. detsembril 2007 (t.l.-24) esitatud hagiavaldustes märgitud nõuetest ja põhjendustest ning palus lugeda hagiavalduseks ja hageja nõudeks 24. juulil 2008 esitatud hagiavaldust ja selles märgitud nõuded (t.l.-58). Hagiavalduse kohaselt oli 30. juunil 1997 kostja õiguseellase AS Tallinna Pank ja hageja ning veel 11 erineva korteri omanike vahel sõlmitud pandileping. Pandilepingu esemeks oli hageja vallasasi, korter, asukohaga XXX, ja veel 11 erinevate isikute korterit vallasasjana. Vastavalt lepingule olid pandilepingu poolteks olevad korteriomanikud kohustatud ehitise muutumisel kinnisasjaks seadma kinnisasjale hüpoteek pandipidaja kasuks esimesele järjekohale. Hageja korteriomandile seati kostja kasuks hüpoteek 10. mail 2007. Hageja väitel on ta seisuga 20. oktoober 2005 täitnud kõik kohustused korteriühistu (KÜ) Suur 7 (likvideerimisel) ees, kusjuures mõned pandilepingu sõlminud korteriomanikest ei ole võlgnevust KÜ Suur 7 (likvideerimisel) ees tasunud. Hageja leiab, et hüpoteegi summa 505 000 krooni on juba kaetud pahameelsete laenusaajate korterite väärtusega. Kuna hageja ei ole võlgnik panga või KÜ Suur 7 (likvideerimisel) ees, on hüpoteegi seadmine hageja korteriomandile mõistetu ja ebaõiglane. Hageja väitel tekitab pandilepingu p 4.5. sätestatud tingimus hagejale ebamõistlikult kahju ja sellega rikutakse lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu hageja kahjuks. Hageja palub tunnistada 30. juuni 1997 pandileping hageja suhtes lõpetatuks seoses hageja poolt põhikohustuse täitmisega ning kustutada hageja korteriomandile, asukohaga XXX Narva, 10. mail 2007 seatud hüpoteek. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: pandileping (t.l.-3-6); täiteteade (t.l.-7); maksekorraldus (t.l.-8); kinnistusraamatu väljavõte 8t.l.-9). Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et vastavalt AS Tallinna Pank ja KÜ Suur 7 (likvideerimisel) vahel 30. juunil 1997 sõlmitud laenulepingule nr 002-8117 sai KÜ Suur 7 (likvideerimisel) laenu 505 000 krooni intressiga 12,2% laenujäägilt aastas tagastamistähtajaga 01. juuli 2012 ning muudel laenulepingus ning selle lisakokkulepetes sätestatud tingimustel. Hageja pantis 30. juunil 1997 sõlmitud pandilepinguga AS Tallinna Pank kasuks hagejale kuuluva korteri asukohaga XXX Narva AS 2(8)

2-07-21630 Tallinna Pank ja KÜ Suur 7 (likvideerimisel) vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Vastavalt pandilepingu p 4.5. seati 10. mail 2007 hageja korteriomandile hüpoteek. Vastavalt AS Tallinna Pank ja AS Eesti Ühispank vahel sõlmitud ühinemislepingule läksid laenulepingust ja pandilepingust tulenevad nõudeõigused üle AS-le Eesti Ühispank, praeguse nimega AS SEB Pank ehk kostjale. Kostja väitel puuduvad hageja ja kostja vahel pandiga tagatud võlasuhted ning seega ei saa hageja väita, et hageja on kostja ees täitnud lepingust tulenevad kohustused; võlasuhte poolteks on kostja ja KÜ Suur 7 (likvideerimisel). Hageja väite osas, et hageja on 30. juuni 1997 pandilepingust tuleneva nõude täitnud täies ulatuses, leiab kostja, et hageja väide ei ole põhjendatud ega asjassepuutuv. Hageja esitatud maksekorralduse kohaselt on Valentina Pahhomova tasunud KÜ-le Suur 7 (likvideerimisel) akende paigaldamise eest 12 806,35 krooni. Et võlasuhe, mis oli tagatud pandilepinguga, tekkis KÜ Suur 7 (likvideerimisel) ja kostja vahel, siis jääb kostjale arusaamatuks, mis põhjusel loeb hageja pandiga tagatud kohustuse täitmise tõendatuks. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: kohtuotsus (t.l.-45-50); panga väljatrükk (t.l.-81,82).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on tunnistada 30. juuni 1997 pandileping hageja suhtes lõpetatuks seoses hageja poolt põhikohustuse täitmisega ning kustutada hageja korteriomandile, asukohaga XXX Narva,

2-07-21630 üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Tühistamise ja lõpetamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. Hüpoteek on hageja korteriomandile seatud 10. mail 2007. Hüpoteegi kustutamise osas kohaldub käesoleval ajal kehtiv seadus. Pandilepingu lõpetamine Hageja nõudeks on tunnistada 30. juuni 1997 pandileping hageja suhtes lõpetatuks seoses hageja poolt põhikohustuse täitmisega. Hageja väitel on ta 20. oktoobril 2005, mil hageja abikaasa maksis KÜ arvele viimase makse 12 806,35 krooni, tasunud oma osa võlgnevusest KÜ-le Suur 7 (likvideerimisel) ning seetõttu ei ole hageja võlgnik ei kostja ega KÜ ees. Kostja esitas vastuväite, et kuna laenulepingu poolteks on kostja ja KÜ Suur 7 (likvideerimisel) ning hageja ja kostja vahel puuduvad pandiga tagatud võlasuhted, on põhjendamatud hageja väited, et hageja on kostja ees täitnud lepingust tulenevad kohustused. Hageja on tasunud võlgnevuse KÜ-le, kusjuures võlgnevus KÜ-le ei ole selle laenulepingu esemeks, mille tagamiseks oli sõlmitud pandileping. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 351 lg 3 kohaselt, hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, võib esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 233 lg 1 kohaselt, nõuetekohaselt teostatud täitmine lõpetab kohustise. Poolte vahel 30. juunil 1997 sõlmitud pandilepingu p 1.1. (t.l.-3) kohaselt on pandiga tagatavaks nõudeks kostja ja KÜ Suur 7 (likvideerimisel) vahel sõlmitud laenulepingust nr 002-8117 tulenevad kohustused väärtuses 505 000 krooni. Kostja esitatud panga väljatrükist (t.l.-81,82) selgub, et KÜ-l Suur 7 (likvideerimisel) on laenulepingust tulenev võlgnevus kostjale summas 17 031,55 krooni. Hageja esitatud maksekorraldusest (t.l.-8) selgub, et hageja abikaasa on 20. oktoobril 2005 maksnud KÜ-le Suur 7 (likvideerimisel) akende eest 12 806,35 krooni. Kohus järeldab, et kostja vastuväide on tõendatud. Nimetatud tõenditest selgub, et KÜ Suur 7 (likvideerimisel) kohustused kostja ees, mille tagamiseks oli hageja ja kostja vahel sõlmitud pandileping, on osaliselt täitmata. Hageja on tasunud 12 806,35 krooni hageja ja KÜ vahelise võlasuhte katteks. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks KÜ asemel täitnud kostja ees KÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse. Seega ei saa lugeda, et KÜ kohustus kostja ees, mille tagamiseks oli poolte vahel 30. juunil 1997 sõlmitud pandileping, oleks täidetud. Muid TsK 20 peatükis märgitud kohustise lõppemise aluseid kohtule esitatud ei ole. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et poolte vahel 30. juunil 1997 sõlmitud pandileping on kehtiv. Kohus leiab, et hageja nõue, tunnistada 30. juuni 1997 pandileping hageja suhtes lõpetatuks seoses hageja poolt põhikohustuse täitmisega, tuleb jätta rahuldamata. 4(8)

2-07-21630 Hüpoteegi kustutamine Hageja nõudeks on kustutada hageja korteriomandile, asukohaga XXX Narva, 10. mail 2007 kostja kasuks seatud hüpoteek summas 505 000 krooni. Hageja väitel hüpoteegi summa 505 000 krooni on juba kaetud pahameelsete laenusaajate korterite väärtusega. Kuna hageja ei ole võlgnik panga või KÜ Suur 7 (likvideerimisel) ees, on hüpoteegi seadmine hageja korteriomandile mõistetu ja ebaõiglane. Hageja väitel tekitab pandilepingu p 4.5. sätestatud tingimus hagejale ebamõistlikult kahju ja sellega rikutakse lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu hageja kahjuks. Hageja leiab, et on rikutud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet. Kostja hageja väitega ei nõustunud. Kohus ei nõustu hageja väitega. Lähtuvalt AÕS § 349 lg 1, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti ning AÕS § 642 kohaselt, kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. Kohus tuvastas, et hüpoteegiga tagatud nõue, kostja ja KÜ Suur 7 (likvideerimisel) vahel sõlmitud laenulepingust nr 002-8117 tulenevad kohustused, ei ole täidetud. Seega ei ole hagejale õigus nõuda hüpoteegi kustutamist (hüpoteegi kustutamiseks kostja kui hüpoteegipidaja tahteavalduse tuvastamist). Hageja väitel on pandilepingu p 4.5. vastuolus hea usu põhimõttega. Pandilepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg 1 kohaselt, tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24. mai 2001 lahendis nr 3-2-1-76-01 leidnud, et „heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke. Kui leping oli sõlmimise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi lepingu heade kommete vastasust“. Kohus on seisukohal, et kaaludes pandilepingu hea usu põhimõtte vastasust tagatise andja huvide võimaliku kahjustamise tõttu, tuleb kõrvuti pantija ettekujutustele, ajenditele ja eesmärkidele hinnata ka pandipidaja eesmärke lepingu sõlmimisel. Pandilepingu p 4.5. kohaselt pantija on kohustatud pandi esemeks olevate ehitiste muutumisel kinnisasja või hoonestusõiguse osaks seadma viivitamatult kinnisasjale hüpoteegi pandipidaja kasuks esimesele järjekohale ulatuses, mis tagab pandipidaja kõigi varaliste nõuete rahuldamise vähemalt samaväärselt pandilepinguga. Kohus järeldab, et pandilepingu p 4.5. ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Pandileping on sõlmitud poolte vabal tahtel selge eesmärgiga tagada korteriühistu laenu, mis oli võetud elumaja akende vahetamiseks. Leping on sõlmitud notari juuresolekul, lepingule on alla kirjutanud kõik lepinguosalised isiklikult, notar on lepingu teksti tõlkinud lepinguosalistele vene keelde ja tekst on 5(8)

2-07-21630 notari poolt ette loetud ning notar on veendunud, et leping vastab poolte tahtele (t.l.-6). Lepingut enne hagiavalduse esitamist 06. juunil 2007 vaidlustatud ei ole. Hagi on esitatud peale seda, kui kohtutäitur on esitanud 22. septembril 2003 hagejale täitmisteate täitemenetluse algatamiseks pandiga tagatud 409 883,46 krooni nõude rahuldamiseks (t.l.-7). Kohus leiab, et lepingu sõlmimine vastas lepinguosaliste tahtele. Lepinguosalised olid teadlikud sellest, et vastavalt lepingu p 5. tekib pandipidajal müügiõigus pandieseme suhtes lepingus sätestatud tingimustel, eelkõige juhul, kui pandiga tagatud nõuet, s.o kostja ja KÜ Suur 7 (likvideerimisel) vahel sõlmitud laenulepingust tulenevat kohustust ei täideta laenulepingu tingimustele vastavalt. Pandilepingu osalised olid teadlikud riskidest, mida nad võtavad endale pandi seadmisega, s.o et nendele kuuluv korter kui pant võõrandatakse kui korteriühistu jätab täitmata laenulepingust tulenevad kohustused. Asjaolude hilisema muutumise tõttu ei muutu leping või selle osa heade kommete vastaseks. Hageja väide, et hüpoteegi summa 505 000 krooni on juba kaetud pahameelsete laenusaajate korterite väärtusega ei ole põhjendatud. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele (t.l.-9) on hageja korteriomandile seatud hüpoteek ühishüpoteek. AÕS § 359 lg 1 kohaselt, ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest ning kooskõlas AÕS § 360 lg 1, hüpoteegipidajal on õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Kostjal on õigus valida, kelle kinnisasja arvelt ta hüpoteegiga tagatud nõude rahuldab. Pantija, kelle kinnisasja arvelt nõue rahuldati, õiguste kaitse tagab AÕS § 361 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt, kui ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik rahuldab hüpoteegipidaja nõude, võib ta nõuda tema kinnisasja koormava ühishüpoteegi enda nimele kandmist. Ühishüpoteegid teistel kinnisasjadel tuleb kustutada. Kui kinnisasja omanik, kes hüpoteegipidaja nõude rahuldas, võib nõuda teiste ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikelt hüvitist, võib ta ka nõuda hüvitise ulatuses teisi kinnisasju koormavate ühishüpoteekide enda nimele kandmist. Lisaks tekib pantijal, kelle kinnisasja arvelt nõue rahuldati, tagasinõude õigus korteriühistu vastu VÕS § 78 lg 3 ja lg 4 alusel ning kui korteriühistul puudub vara nõude rahuldamiseks, on pantijal, kelle kinnisasja arvelt nõue rahuldati, õigus nõuda teiste kinnisasjade omanikelt nõude rahuldamist nende kinnisasja arvelt. Kinnisasja omaniku poolt hüpoteegipidaja nõude rahuldamine ei pea tingimata toimuma hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümise teel. Kinnisasja omanikul on õigus ka muul viisil hüpoteegipidaja nõue rahuldada, s.o hagejal on õigus maksta kostjale korteriühistu poolt võlgnetav summa. Täitemenetlus hageja suhtes lõpetatakse peale võlgnetava summa tasumist ning kinnisasja ei sundvõõrandata. Kohus lähtub ka hüpoteegipidaja kui võlausaldaja huvidest, kellele peab olema tagatud nõude rahuldamine seaduses sätestatud viisil. Arvestades asjaolu, et lepinguosaliste esialgse tahte kohaselt on pandilepingu sõlmimisel tagatiseks panditud mitme korteriomaniku omand, on põhjendamatu asjaolude muutumisel kohustada võlausaldajat esitama oma nõude konkreetse isiku vastu, kui seadus ja pandileping annavad võlausaldajale valikuvõimaluse. Valikuvõimaluse välistamine raskendaks oluliselt võlausaldaja nõude rahuldamise saavutamist, mis omakorda kahjustaks juba võlausaldaja huve.

6(8)

2-07-21630 Kohus jõuab järeldusele, et hüpoteegi seadmine hageja kinnisasjale ei riku hea usu põhimõtet ega ka proportsionaalsust poolte võlasuhtes. Kohus ei nõustu hageja väitega, et pandilepingu p 4.5. on tüüptingimus ning kuna see kahjustab hagejat kui tarbijat ebamõistlikult, on pandilepingu p 4.5. tühine. Vaidlust ei ole, et hageja on tarbija ja kostja sõlmis pandilepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Lepingu tühisusele kohaldatakse lepingu sõlmimise aja seadust. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadus ei näinud ette tehingu või selle osa tühisust ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse tõttu. Lisaks märgib kohus, et pandilepingu p 4.5. osas puuduvad tüüptingimusele omased tunnused. Pandileping on sõlmitud notari juuresolekul ja seega võib eeldada, et lepinguosalistel oli võimalus kõik lepingu tingimused läbi rääkida ja sealjuures mõjutada lepingu sisu. Hageja ei ole tõendanud, et selliseid lepinguid samas sõnastuses oleks panga poolt kasutatud ka tüüplepinguna. Kohus leiab, et hagejal puudub õigus nõuda poolte vahel 30. juunil 1997 sõlmitud pandilepingu alusel hageja kinnisasjale kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamist (hüpoteegi kustutamiseks kostja kui hüpoteegipidaja tahteavalduse tuvastamist). Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi hind Hageja nõudeks on tunnistada 30. juuni 1997 pandileping hageja suhtes lõpetatuks seoses hageja poolt põhikohustuse täitmisega ning kustutada hageja korteriomandile, asukohaga XXX Narva,

7(8)

2-07-21630 Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulud riigi kasuks Kohus tuvastas, et hagiavalduse esitamisel on riigilõivu tasutud vähem kui seaduses sätestatud. Hagihind moodustab 505 000 krooni, hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1000 krooni (t.l.-23). Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Vastavalt RLS lisale 1 tuli hagilt hinnaga kuni 550 000 krooni tasuda riigilõivu 24 250 krooni. Hageja tasus riigilõivu 1000 krooni, s.o 23 250 krooni vähem kui seaduses sätestatud. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1 Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus lahendab tasumata riigilõivu riigi kasuks väljamõistmise kohtumäärusega peale kohtuotsuse jõustumist. Hagi tagamine Viru Maakohtu 17. oktoobri 2007 kohtumäärusega (t.l.-12) rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja peatas täiteasja nr 167/2003/2665 menetluse. Lähtuvalt TsMS § 386 lg 4, kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus jättis hagi rahuldamata ja seega tuleb hagi tagamise abinõu, täiteasja nr 167/2003/2665 menetluse peatamine, tühistada. Kohus ei edasta kohtuotsust kohtutäiturile.

Aarne Lõhmus Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.