Erika Piirsalu hagi OÜ Inoversal vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.10.2011 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
11 139,80 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Erika Piirsalu apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Erika Piirsalu: (ik: xxxxxxxxxxxx), tehinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kostja OÜ Inoversal (rk: 10656641), tehinguline esindaja Deivi Vaht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 27.10.2011 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.Erika Piirsalu (hageja) esitas 31.12.2010 Harju Maakohtule hagi OÜ Inoversal (kostja) vastu 174 300 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Andree Erik Laurus 16.04.2009 laenulepingu, millega kostja andis laenusaajale 1 282 600 krooni laenu. Laenu tagatiseks oli hagejale kuuluv kinnistu asukohaga Rapla 11 Tallinn, mis koormati hüpoteegiga summas 1 500 000 krooni vastavalt Tallinna notar Maive Ottase poolt 16.aprillil 2009 tõestatud kinnistu võlaõigusliku müügilepingule, hüpoteegi järjekoha loovutamise, hüpoteegiga koormamise lepingule ja asjaõiguslepingule (notari ametitoimingute raamatu registri number 1095). Kostja esitas 22.07.2009 Tallinna kohtutäitur Mati Kadakule avalduse täitemenetluse algatamiseks lepingu täitmiseks. Kohtutäitur alustas täitemenetlust täiteasjas nr 008/2009/5501 võlgnevuse 1 284 139,10 krooni ja viivise sissenõudmiseks hagejalt kostja kasuks. Võlaõiguslik nõue tulenes kostja ja laenusaaja vahel 16.04.2009 sõlmitud laenulepingust. Tallinna notar Liivi Laos tõestas 14.09.2010 hüpoteekide kustutamise kokkulepped ja kinnistamisavalduse keelumärke kustutamiseks, kinnistu müügilepingu, kinnistamisavaldused ja asjaõiguslepingu (notari ametitegevuse raamatu registri nr 1796). Müügilepinguga müüs hageja kostja kasuks hüpoteegiga koormatud ja tema nõude katteks arestitud (sh keelumärkega koormatud) kinnistu (asukohaga Rapla 11 Tallinn) kohtutäituri kontrolli all täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seoses alustatud täitemenetlusega ja sissenõude pööramise objektiks oleva kinnistu müügiga kohtutäituri kontrolli all, moodustas kohtutäituri tasu (sh lisatasu) kokku summaliselt 174 300 krooni (müügilepingu punkt 3.8). Hageja tasus nimetatud summa vastavalt müügilepingu p-le 4.2.3. notari deposiitarve vahendusel. Kostja on hea usu põhimõtteid rikkudes tekitanud hagejale kahju vähemalt 174 300 krooni ulatuses. Nähtuvalt 16.04.2009 laenulepingust muutus kohustus sissenõutavaks 16.07.2009 Kostja jättis hagejale nõude ülesütlemisest ja sissenõutavaks muutumisest teatamata. Kuna kostja ei ole hagejat teavitanud kavatsusest esitada tema kui kinnisasja omaniku vastu avaldus sundtäitmise läbiviimiseks laenusaaja laenuvõla sissenõudmiseks, siis teavitamiskohustuse täitmata jätmisega tekitas kostja hagejale kahju vähemalt tasutud kohtutäituri tasu ulatuses. Hea usu põhimõtte rikkumine toob kaasa kostja kohustuse hüvitada hagejale tekkinud kahju, kuna kostja on hüpoteegi seadmise lepingust tulenevat õigust (nõuda kinnisasja omanikult tema kohustust alluda kohesele sundtäitmisele) kuritarvitanud. Kuna hageja on põhivõlgniku kohustuse kostja ees täitnud ajal, mil oli alustatud täitemenetlust, siis tekkis hagejal kohustus kohtutäituri ees kohtutäituri tasu maksmise näol. Hagejal puudus seadusest tulenev alus vaidlustada kohtutäituri poolt hageja suhtes täitemenetluse alustamist, kuna kohtutäituri tegevus on olnud õiguspärane. Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista kahju summas 174 300 kasuks ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 15.09.2010 kuni kohustuse täitmiseni, menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esindaja kohtus enne kohtutäituri poole pöördumist hagejaga ja selgitas talle tekkinud olukorda ning seda, et kostjal ei ole õigust nõuda laenulepingu järgset kohustuse täitmist hagejalt, küll aga peab hageja tulenevalt 16.04.2009 hüpoteegi seadmise lepingu p 8.1 kohaselt alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kostja esindaja teatas hagejale, et koos intresside ja viivisega on nõude suurus ligi 1 300 000 krooni ja kostja on sunnitud pöörduma nõude rahuldamiseks kohtutäituri poole, kui hageja võlga ei tasu. Hageja ei teinud 2(6)
kostja esindajale pakkumist võlgnevuse tasumiseks ega pakkunud mingisugust varianti tekkinud olukorra lahendamiseks. Hageja kohustus tasuda kohtutäituri tasu ei tulene 14.09.2010 notariaalsest lepingust, vaid seaduse kohaselt kohtutäituri tasu otsusest. Hageja poolt kohtule tõenditena esitatud dokumentidest ei tulene, et kohtutäitur oleks teinud tasu otsuse summas 174 300 krooni. Hageja on ise vabatahtlikult kokkuleppel kohtutäituriga 14.09.2010 sõlmitud müügilepingu kohaselt tasunud kohtutäituri tasu summas 174 300 krooni. Kostjal puudus võimalus sekkuda hageja ja kohtutäituri vahelistesse kokkulepetesse. Hageja ei ole omalt poolt midagi ette võtnud kahju ärahoidmiseks. Täitmisteates märgitakse numbritega kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga ning vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv pool põhitasust koos käibemaksuga. Kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda menetluse põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Seega oli hagejal võimalus nõude vabatahtlikul rahuldamisel tasuda pool kohtutäituri tasust ja sellega vähemalt pooles ulatuses kahju tekkimist ära hoida. Juhul, kui hageja vajanuks vabatahtlikuks täitmiseks pikemat tähtaega kui 10 päeva, olnuks hagejal võimalus taotleda kohtutäiturilt tähtaja pikendamist 30 päevani vastavalt seadusele. Kostjale teadaolevalt jättis hageja vaidlustamata kohtutäituri lisatasu nõude, ehk ei teinud midagi ka sellises ulatuses kahju ära hoidmiseks. Täitemenetluse algatamise põhjustas laenuvõtja, kes rikkus laenulepingu tingimusi. Kostja ei ole oma käitumisega põhjustanud kahju tekkimist hagejale. Kostja ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud. Hageja ei ole viidanud ühelegi lepingu punktile, mida kostja on rikkunud. Hageja on oma nõudes viidanud üksnes seaduse analoogiale VÕS § 145 lg 2 kaudu, mis ei ole antud vaidluses asjakohaseks viiteks. Hageja puhul ei olnud tegemist käendajaga. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 27.10.2011 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus nõustus hagejaga selles, et tulenevalt AÕS § 351 lg 3 (2009 juulis kehtinud redaktsioonis) oli hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul, kes ei ole võlgnik, üldjuhul õigus esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid nagu käendajal, sealhulgas VÕS § 145 lg 2 alusel ka selle kohta, et põhivõlgnikult võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab hüpoteegiga koormatud kinnistu omanik analoogiliselt käendajaga juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja poolt hageja teavitamist hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutumisest vahetult enne kohtutäituri poole pöördumist võib pidada ebamõistlikult lühikeseks. Sellele vaatamata kohus ei nõustunud, et kostja oleks pidanud andma hagejale enne kohtutäituri poole pöördumist võimaluse hüpoteegiga tagatud kinnistu vabakäeliseks realiseerimiseks. Asjas on väljaspool vaidlust, et kostja nõue kolmanda isiku vastu oli tagatud hageja kinnistule kostja kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteegiga. AÕS § 352 lg 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja sõlmisid 16.04.2009 notariaalselt tõestatud kokkuleppe, millega hageja kohustus kostja kasuks hüpoteegiga
3(6)
koormatud kinnistu omanikuna alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (I kd, tl 13-28). Kohus leidis, et sellest kokkuleppest tulenevalt oli kostjal õigus nõuda kohe pärast hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutumist hüpoteegi sundtäitmist ja hagejal oli kohustus alluda kohesele sundtäitmisele täitemenetluse korras. Kohus nõustus kostjaga, et hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-8-09, mis käsitleb pandipidaja kohustust eelnevalt teavitada pantijat täitemenetluse alustamise kavatsusest, oleks asjas kohaldatav, kui pooled oleksid hüpoteegikokkuleppe sõlmimisel kokku leppinud ka võimalikus kinnistu vabatahtlikus realiseerimises. Et sellist kokkulepet ei ole sõlmitud, vaid pooled sõlmisid notariaalses vormis täitedokumendiks oleva hüpoteegi sundtäitmise kokkuleppe, puudus kostjal kohustus võimaldada hagejal enne kohtutäituri poole pöördumist võimaldada kinnistu vabatahtlikult realiseerida, mistõttu kostja tegevust ei saa pidada hea usu põhimõttele mittevastavaks või oma õigusi kuritarvitavaks käitumiseks, st õigusvastaseks käitumiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt on võlgniku poolt kahju hüvitamise eelduseks võlgnikupoolse õigusliku kohustuse rikkumine võlausaldaja suhtes. Kuivõrd kostja käitumine hüpoteegi koheseks sundrealiseerimiseks täitemenetluse kaudu oli kohtu hinnangul õiguspärane ja kooskõlas poolte vahel sõlmitud hüpoteegilepinguga, ei saa kostja ka vastutada hagejale täitekulude tasumisest tekkinud kahju eest. TMS § 38 lg 1 kohaselt täitekulud kannab võlgnik. Hageja hinnangul oli kohtutäituri tegevus õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt puudub hagi rahuldamiseks õiguslik alus ja sellega seonduvalt vajadus analüüsida kostja poolt hagile esitatud muid vastuväited ning hageja vastavaid seisukohti. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 27.10.2011 otsuse (apellatsioonis ekslikult Tartu Maakohtu 15.09.2011 otsus) ja teha uus otsus asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Vaidluse all ei ole, et hageja ja kostja sõlmisid 16.04.2009 notariaalselt tõestatud kokkuleppe, millega hageja kohustus kostja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistu omanikuna alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ning et antud asjas oli hagejal õigus esitada kostja vastu vastuväiteid VÕS § 145 lg 2 alusel. Vaieldamatult on täitemenetluses kantud kulud võla sissenõudmisega seotud kuluks. Seaduse tekstist nähtuvalt vastutab käendaja nimetatud kulude hüvitamise eest ainult siis, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegselt teada. Antud juhul teavitas kostja hagejat hüpoteegiga tagatava nõude sissenõutavaks muutumisest 22.07.2009. Samal kuupäeval alustati hageja suhtes ka täitemenetlust. Otsuses on kohus leidnud, et kostja poolt hageja teavitamist hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutumisest vahetult enne kohtutäituri poole pöördumist võib pidada ebamõistlikuks lühikeseks. Samas on kohus otsuses asunud seisukohale, et hagiavaldus ei kuulu siiski rahuldamisele. Otsuse kujundamisel osundas maakohus hagejate poolt viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-8-09, mis käsitleb pandipidaja kohustust eelnevalt teavitada pantijat täitemenetluse alustamisest. Kohus leidis, et nimetatud kohtulahend ei ole asjas kohaldatav, kuna pooled ei ole hüpoteegikokkuleppe sõlmimisel kokku leppinud ka kinnistu võimalikus vabatahtlikus realiseerimises. Seega leidis kohus, et antud juhul ei oleks kostja pidanud andma hagejale enne kohtutäituri poole pöördumist võimalust hüpoteegiga tagatud kinnistu vabatahtlikuks realiseerimiseks. Tulenevalt eelnevast leidis kohus, et kostja ei vastuta hageja ees täitekulude tasumisest tekkinud kahju eest. Kohus on küll leidnud, et kostja poolt hageja teavitamine nõude sissenõutavaks muutumisest vahetult enne kohtutäituri poole pöördumist on ebamõistlikult lühike, kuid kohus on jätnud lahendamata küsimuse, kas kostja on teavitanud hagejat oma kavatsusest alustada sissenõudmist ning juhul, kui kostja seda tegi, siis kas teavitamine oli õigeaegne või mitte.
4(6)
Nimetatud eelduse kontrollimine ongi VÕS § 145 lg 2 teise lause kohaldamise eeldusteks. Tulenevalt asja materjalidest on kostja ise kinnitanud, et ta ei pidanud vajalikuks teavitada hagejat täitemenetluse alustamisest. Apellant leiab, et antud juhul ei ole oluline, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus oli kokkuleppe kinnistu realiseerimiseks muul moel, kui ainult sundtäitmine. Seega on kohus jätnud tuvastamata hageja poolt esitanud nõude aluseks oleva VÕS § 145 lg 2 teises lauses toodud eelduse olemasolu ning on selle asemel lahendanud küsimust, kas kostja oleks pidanud andma hagejale nõusoleku kinnistu vabatahtlikuks müügiks. Nimetatud asjaolu ei ole aga VÕS § 145 lg 2 kohaldamise eelduseks. Tulenevalt eelnevast leiab apellant, et kohus on rikkunud sellega menetlusõiguse norme ning see on viinud omakorda materiaalõigusnormi ebaõigele kohaldamisele kohtu poolt. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist ega materiaalõigusnormide ebaõiget kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lgst 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Samuti võtab kohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlust ei ole selles, et kostja nõue kolmanda isiku vastu oli tagatud hageja kinnistule kostja kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteegiga. Vaidlusalune hüpoteegiga koormatud kinnistu võõrandati 14.09.2010 kohtutäituri kontrolli all täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Saadud vahenditest tasus hageja kolmanda isiku so laenusaaja võlgnevuse. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kui hüpoteegipidaja rikkus hea usu põhimõtet ja teavitamiskohustust sellega, et jättis hageja teavitamata hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutumisest ega andnud hagejale võimalust hüpoteegiga koormatud kinnistu vabatahtlikuks realiseerimiseks. Veel on vaidluse all, kas kostja tekitas hagejale sellise tegevusega täitekulude kandmisest tekkinud kahju 174 300 krooni (11 139,80 eurot). Apellant leiab, et pantija vastutab täitekulude hüvitamise eest ainult siis, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegselt teada ning ei ole oluline, kas poolte vahel oli eelnev kokkulepe kinnistu realiseerimiseks muul moel, kui ainult sundtäitmine. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja üldjuhul tõendama kohustuse rikkumise, oma kahju ja põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Täitekulu oleks pantija kahju juhul, kui pantija, kes sai asja müügist täitemenetluses teada hilinemisega, oleks sellele vaatamata suutnud võla tasuda ning sellega vältida asja müüki täitemenetluses. Ainuüksi asjaolu, et pantija sai täitemenetluse algatamise kavatsusest teada ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul, kahju hüvitamise nõude aluseks ei ole. Käesoleval juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule, et tal oleks olnud võimalus nõude sissenõutavaks muutumisest ja täitemenetluse alustamisest õigeaegselt teada saades laenusaaja võlg tasuda muul moel, kui hüpoteegiga koormatud kinnistu arvel, vaid on seisukohal, et kahju täitekulude näol tekkis talle põhjusel, et kostja ei võimaldanud talle panditud kinnistu vabamüüki.
5(6)
Maakohus tuvastas otsuses, et kostja teavitas hagejat täitmisavalduse esitamisest 22.07.2009, samuti asus maakohus seisukohale, et etteteatamise tähtaeg oli ebamõistlikult lühike. Seega ei ole õige apellandi seisukoht, et maakohus on jätnud lahendamata küsimuse, kas kostja on teavitanud hagejat oma kavatsusest alustada sissenõudmist ning juhul, kui kostja seda tegi, siis kas teavitamine oli õigeaegne või mitte. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole ei toonud lühike tähtaeg täituri poole pöördumise kavatsusest teatamisel kaasa hagejale väidetava kahju tekkimist. Hüpoteegi seadmise eesmärgiks on rahalise nõude tagamine. Hüpoteegipidajal on õigus hüpoteegiga tagatud nõude vabatahtliku mitterahuldamise korral nõuda võlgnetava summa tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimisest saadava rahasumma arvel. Maakohus on antud asjas õigesti tuvastanud, et kostjal puudus lepingust tulenev kohustus võimaldada hagejal kinnistu realiseerimist vabatahtlikult väljaspool täitemenetlust. Ka seadus ei kohusta hüpoteegipidajat võimaldama hüpoteegiga koormatud kinnistu võõrandamist vabatahtlikult väljaspool täitemenetlust. AÕS § 352 lg 1 järgi kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kuivõrd laenusaaja hüpoteegiga tagatud nõuet ei täitnud ning hageja oli 16.04.2009 sõlminud kostjaga kokkuleppe, millega ta võttis endale kohustuse alluda hüpoteegiga kostja kasuks koormatud kinnistu omanikuna kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks, oli kostja õigustatud oma nõude sundtäitmiseks pöörduma kohtutäituri poole. Õiguspärane tegevus ei saa kaasa tuua kahju tekkimist. Kuivõrd maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole käesoleval juhul oma kohustusi rikkunud, puudus kohtul vajadus hinnata teisi poolte seisukohti ja vastuväiteid. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Mare Merimaa
Tiit Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.