Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(6)

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

kostja esindajale pakkumist võlgnevuse tasumiseks ega pakkunud mingisugust varianti tekkinud olukorra lahendamiseks. Hageja kohustus tasuda kohtutäituri tasu ei tulene 14.09.2010 notariaalsest lepingust, vaid seaduse kohaselt kohtutäituri tasu otsusest. Hageja poolt kohtule tõenditena esitatud dokumentidest ei tulene, et kohtutäitur oleks teinud tasu otsuse summas 174 300 krooni. Hageja on ise vabatahtlikult kokkuleppel kohtutäituriga 14.09.2010 sõlmitud müügilepingu kohaselt tasunud kohtutäituri tasu summas 174 300 krooni. Kostjal puudus võimalus sekkuda hageja ja kohtutäituri vahelistesse kokkulepetesse. Hageja ei ole omalt poolt midagi ette võtnud kahju ärahoidmiseks. Täitmisteates märgitakse numbritega kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga ning vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv pool põhitasust koos käibemaksuga. Kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda menetluse põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Seega oli hagejal võimalus nõude vabatahtlikul rahuldamisel tasuda pool kohtutäituri tasust ja sellega vähemalt pooles ulatuses kahju tekkimist ära hoida. Juhul, kui hageja vajanuks vabatahtlikuks täitmiseks pikemat tähtaega kui 10 päeva, olnuks hagejal võimalus taotleda kohtutäiturilt tähtaja pikendamist 30 päevani vastavalt seadusele. Kostjale teadaolevalt jättis hageja vaidlustamata kohtutäituri lisatasu nõude, ehk ei teinud midagi ka sellises ulatuses kahju ära hoidmiseks. Täitemenetluse algatamise põhjustas laenuvõtja, kes rikkus laenulepingu tingimusi. Kostja ei ole oma käitumisega põhjustanud kahju tekkimist hagejale. Kostja ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud. Hageja ei ole viidanud ühelegi lepingu punktile, mida kostja on rikkunud. Hageja on oma nõudes viidanud üksnes seaduse analoogiale VÕS § 145 lg 2 kaudu, mis ei ole antud vaidluses asjakohaseks viiteks. Hageja puhul ei olnud tegemist käendajaga. Maakohtu otsus

3(6)

koormatud kinnistu omanikuna alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (I kd, tl 13-28). Kohus leidis, et sellest kokkuleppest tulenevalt oli kostjal õigus nõuda kohe pärast hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutumist hüpoteegi sundtäitmist ja hagejal oli kohustus alluda kohesele sundtäitmisele täitemenetluse korras. Kohus nõustus kostjaga, et hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-8-09, mis käsitleb pandipidaja kohustust eelnevalt teavitada pantijat täitemenetluse alustamise kavatsusest, oleks asjas kohaldatav, kui pooled oleksid hüpoteegikokkuleppe sõlmimisel kokku leppinud ka võimalikus kinnistu vabatahtlikus realiseerimises. Et sellist kokkulepet ei ole sõlmitud, vaid pooled sõlmisid notariaalses vormis täitedokumendiks oleva hüpoteegi sundtäitmise kokkuleppe, puudus kostjal kohustus võimaldada hagejal enne kohtutäituri poole pöördumist võimaldada kinnistu vabatahtlikult realiseerida, mistõttu kostja tegevust ei saa pidada hea usu põhimõttele mittevastavaks või oma õigusi kuritarvitavaks käitumiseks, st õigusvastaseks käitumiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt on võlgniku poolt kahju hüvitamise eelduseks võlgnikupoolse õigusliku kohustuse rikkumine võlausaldaja suhtes. Kuivõrd kostja käitumine hüpoteegi koheseks sundrealiseerimiseks täitemenetluse kaudu oli kohtu hinnangul õiguspärane ja kooskõlas poolte vahel sõlmitud hüpoteegilepinguga, ei saa kostja ka vastutada hagejale täitekulude tasumisest tekkinud kahju eest. TMS § 38 lg 1 kohaselt täitekulud kannab võlgnik. Hageja hinnangul oli kohtutäituri tegevus õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt puudub hagi rahuldamiseks õiguslik alus ja sellega seonduvalt vajadus analüüsida kostja poolt hagile esitatud muid vastuväited ning hageja vastavaid seisukohti. Apellatsioonkaebus

4(6)

Nimetatud eelduse kontrollimine ongi VÕS § 145 lg 2 teise lause kohaldamise eeldusteks. Tulenevalt asja materjalidest on kostja ise kinnitanud, et ta ei pidanud vajalikuks teavitada hagejat täitemenetluse alustamisest. Apellant leiab, et antud juhul ei ole oluline, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus oli kokkuleppe kinnistu realiseerimiseks muul moel, kui ainult sundtäitmine. Seega on kohus jätnud tuvastamata hageja poolt esitanud nõude aluseks oleva VÕS § 145 lg 2 teises lauses toodud eelduse olemasolu ning on selle asemel lahendanud küsimust, kas kostja oleks pidanud andma hagejale nõusoleku kinnistu vabatahtlikuks müügiks. Nimetatud asjaolu ei ole aga VÕS § 145 lg 2 kohaldamise eelduseks. Tulenevalt eelnevast leiab apellant, et kohus on rikkunud sellega menetlusõiguse norme ning see on viinud omakorda materiaalõigusnormi ebaõigele kohaldamisele kohtu poolt. Vastustaja seisukoht

5(6)

Maakohus tuvastas otsuses, et kostja teavitas hagejat täitmisavalduse esitamisest 22.07.2009, samuti asus maakohus seisukohale, et etteteatamise tähtaeg oli ebamõistlikult lühike. Seega ei ole õige apellandi seisukoht, et maakohus on jätnud lahendamata küsimuse, kas kostja on teavitanud hagejat oma kavatsusest alustada sissenõudmist ning juhul, kui kostja seda tegi, siis kas teavitamine oli õigeaegne või mitte. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole ei toonud lühike tähtaeg täituri poole pöördumise kavatsusest teatamisel kaasa hagejale väidetava kahju tekkimist. Hüpoteegi seadmise eesmärgiks on rahalise nõude tagamine. Hüpoteegipidajal on õigus hüpoteegiga tagatud nõude vabatahtliku mitterahuldamise korral nõuda võlgnetava summa tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimisest saadava rahasumma arvel. Maakohus on antud asjas õigesti tuvastanud, et kostjal puudus lepingust tulenev kohustus võimaldada hagejal kinnistu realiseerimist vabatahtlikult väljaspool täitemenetlust. Ka seadus ei kohusta hüpoteegipidajat võimaldama hüpoteegiga koormatud kinnistu võõrandamist vabatahtlikult väljaspool täitemenetlust. AÕS § 352 lg 1 järgi kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kuivõrd laenusaaja hüpoteegiga tagatud nõuet ei täitnud ning hageja oli 16.04.2009 sõlminud kostjaga kokkuleppe, millega ta võttis endale kohustuse alluda hüpoteegiga kostja kasuks koormatud kinnistu omanikuna kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks, oli kostja õigustatud oma nõude sundtäitmiseks pöörduma kohtutäituri poole. Õiguspärane tegevus ei saa kaasa tuua kahju tekkimist. Kuivõrd maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole käesoleval juhul oma kohustusi rikkunud, puudus kohtul vajadus hinnata teisi poolte seisukohti ja vastuväiteid. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.