Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ja tõendid

2-10-67347 Hagiavalduse kohaselt kostja ja AEL(edaspidi laenusaaja) sõlmisid 16.04.2009 laenulepingu, millega kostja andis laenusaajale 1 282 600 krooni laenu. Laenu tagatiseks oli hagejale kuuluv kinnistu asukohaga XXX Tallinn, mis koormati hüpoteegiga summas 1 500 000 krooni vastavalt Tallinna notar Maive Ottas poolt 16.aprillil 2009 tõestatud kinnistu võla-õigusliku müügilepingule, hüpoteegi järjekoha loovutamise, hüpoteegiga koormamise lepingule ja asjaõiguslepinguile (notari ametitoimingute raamatu registri number XXX; edaspidi Leping). Kostja esitas 22.07.2009 Tallinna kohtutäitur Mati Kadak’le avalduse täitemenetluse algatamiseks Lepingu täitmiseks. Kohtutäitur alustas täitemenetlust täiteasjas nr XXXsumma 1 284 139,10 krooni + viivised sissenõudmisel hagejalt kostja kasuks. Võlaõiguslik nõue tulenes kostja ja laenusaaja vahel 16.04.2009 sõlmitud laenulepingust. Tallinna notar Liivi Laos tõestas 14.09.2010 hüpoteekide kustutamise kokkulepped ja kinnistamisavaldus keelumärke kustutamiseks, kinnistu müügilepingu, kinnistamisavaldused ja asjaõiguslepingu (notari ameti-tegevuse raamatu registri nr XXX; edaspidi müügileping). Müügilepinguga müüs hageja kostja kasuks hüpoteegiga koormatud ja tema nõude katteks arestitud (sh keelumärkega koormatud) kinnistu (asukohaga XXXTallinn) kohtutäituri kontrolli all täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras. Seoses alustatud täitemenetlusega ja sissenõude pööramise objektiks oleva kinnistu müügiga kohtutäituri kontrolli all, moodustas kohtutäituri tasu (sh lisatasu) kokku summaliselt 174 300 krooni (müügilepingu punkt 3.8). Hageja tasus nimetatud summa vastavalt müügilepingu p-le 4.2.3. notari deposiitarve vahendusel. Hageja leiab, et kostja on hea usu põhimõtteid rikkudes tekitanud talle kahju vähemalt summa 174 300 krooni ulatuses. Nähtuvalt 16.04.2009 laenulepingust muutus kohustus sissenõutavaks 16.07.2009. Kostja jättis hagejale nõude ülesütlemisest ja sissenõutavaks muutumisest teatamata. Kuna kostja ei ole hagejat teavitanud kavatsusest esitada tema kui kinnisasja omaniku vastu avaldus sundtäitmise läbiviimiseks laenusaaja laenuvõla sissenõudmiseks, siis teavitamiskohustuse täitmata jätmisega tekitas kostja hagejale kahju vähemalt tasutud kohtutäituri tasu ulatuses. Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on takistada õiguste kuritarvitamist. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõtte rikkumine toob kaasa kostja kohustuse hüvitada hagejale tekkinud kahju, kuna kostja on hüpoteegi seadmise lepingust tulenevat õigust (nõuda kinnisasja omanikult tema kohustust alluda kohesele sundtäitmisele) kuritarvitanud. Kuna hageja on põhivõlgniku kohustuse kostja ees täitnud ajal, mil oli alustatud täitemenetlust, siis tekkis hagejal kohustus kohtutäituri ees kohtutäituri tasu maksmise näol. Hagejal puudus seadusest tulenev alus vaidlustada kohtutäituri poolt hageja suhtes täitemenetluse alustamist, kuna kohtutäituri tegevus on olnud õiguspärane, sest täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Seega oli kohtutäituril õigus alustada täitemenetlust kostja avalduse ja hüpoteegi seadmise lepingu alusel hageja ja tema abikaasa suhtes, kuna kohtutäitur ei pidanud kontrollima, kas hagejat, kui kinnisasja omanikku, on eelnevalt teavitatud nõude sissenõutavaks muutumisest ning talle on antud võimalus täita võlausaldaja kohustus põhivõlgniku eest, et välistada kinnisasjale sissenõude pööramist sundtäitmise korras. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista kahju summas 174 300 kasuks ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 15.09.2010 kuni kohustuse täitmiseni.

2-10-67347 Müügilepingu p-st 3.8. nähtuvad otseselt, millistest summadest kohtutäituri tasu koosneb ning fakt, et alles kohtutäituri tasu maksmise järel annab kohtutäitur nõusoleku käsutamise keelumärke kustutamiseks TMS § 77 lg 5 alusel. Kuna kohtutäituri tasu maksmise kohustus kuulub täitmisele koos sissenõudmisele kuuluva summaga, siis tekkis hagejal koheselt kostjale võlgnetava summa tasumisega kohustus tasuda kohtutäiturile kohtutäituri tasu. Kostja on ekslikul arusaamisel, nagu tema kui sissenõudja, ei oma mingit puutumust tema avalduse alusel alustatud täiteasja menetluses. Täitemenetlus alustatakse TMS § 23 lg 1 kohaselt sissenõudja poolt esitatud täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel ning üksnes sissenõudja avalduse alusel saab sissenõuet pöörata võlgniku kinnisasjale. Seega ei eksisteeri täitemenetlust võlgniku suhtes ilma sissenõudja tahteta. Sissenõudja mõjusfääris on otsustada, millal sundtäitmist alustada, millele pöörata sissenõue ning kui suur on võlgnetav summa, millest arvestatakse kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu määr. Hageja suhtes alustatud täiteasjas nr XXXon kohtutäitur koostanud täitemenetluse alustamisel 22.07.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega kuulus hagejal tasumisele täitemenetluse alustamise tasu summas 300 krooni ja põhitasu summas 123 277, 35 krooni. Kohtutäituri tasu arvestamise aluseks oli sissenõudja poolt 22.07.2009 esitatud täitmisavalduses märgitud võlasumma 1 284 139,10 krooni. Müügilepingu p-st 3.2.1. nähtub, et kostja avaldas ja kinnitas, et tema nõue moodustub põhivõlast summas 1 284 139,10 krooni ja viivistest 215 860,90, kokku 1 500 000 krooni. Seega on sissenõudja oma nõuet täitemenetluses suurendanud, millest tulenevalt suurenes ka kohtutäituri tasu, millest teavitati hagejat samaaegselt tehingu sõlmimisega (14.09.2010). Kuna kohtutäituri tasu suurus sõltub otseselt sissenõudmisele kuuluvast summast (KTS § 35 lg 1), siis on põhjendamatu kostja väide, nagu hageja kui võlgnik oleks sõlminud kohtutäituriga tasu suuruse ja maksmise osas mingeid muid omavahelisi kokkuleppeid. Väär on ka kostja arusaamine kohtutäituri lisatasu tasumise kohustuse tekkimise alustest. Hüpoteegiga tagatud nõude täitmise korral, mil täitedokumendiks on hüpoteegi seadmise leping, saab sissenõuet pöörata üksnes koormatud kinnisasjale. Kinnisasjale on võimalik sissenõuet pöörata enampakkumise või sundvalitsemise teel. Kostja soovis kinnisasja realiseerimist enampakkumise teel. Enampakkumise korraldamine ja läbiviimine oleks hageja jaoks olnud tunduvalt kulukam, kui TMS §-s 102 sätestatud müük kohtutäituri kontrolli all, kuna kohtutäituri lisatasu määr enampakkumise läbiviimise korral on KTS § 45 lg 1 esimese kohaselt kuni 3% vara müügihinnast. Kuid tulenevalt KTS §-st 45 vara müügi eest muul täitemenetluse seadustikus lubatud viisil on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 1% vara müügihinnast. Tasuda kohtutäiturile koos käibemaksuga 45 000 krooni või 15 000 krooni, on hageja jaoks suur vahe. Kostja ei ole põhjendanud, millest tulenevalt oleks hageja saanud vaidlustada kohtutäituri lisatasu. Olukorras, kus peale hagi tagamise tühistamist Harju Maakohtu 03.09.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-41781 ohustas hagejat kinnistu realiseerimine enampakkumise teel, mille vältimiseks leidis hageja koheselt varale ostja ning soovis selle realiseerimist täitemenetluses muul viisil, ei andnud hagejale võimalust jätta kohtutäituri lisatasu maksmata, kuna vastasel korral poleks kohtutäitur ilmunud tehingusse ning soovitud müüki poleks toimunud. Samuti ei näe hageja õigusliku alust kohtutäituri lisatasu vaidlustamiseks, ehk sellistel alustel kaebuste rahuldamist pole toimunud. Tegemist on kohtutäituri diskretsiooniotsusega.. Olukorras, kus KTS § 46 annab kohtutäiturile expressis verbis õiguse nõuda lisatasu kuni 1% vara müügihinnast vara müümisel muul viisil, on kaalutlusotsuste vaidlustamine suhteliselt teoreetiline võimalus, kuna õiguslik alus tasule on olemas. Käesolevas asjas poleks vaidlustamise korral tehingut toimunud, hageja oleks kaotanud kinnistu ostja, mis omakorda oleks teinud võimatuks kostjale võla tasumise. Alusetud on kostja väited, et hageja ei ole midagi teinud selleks, et kahju ära hoida. Hagejal ei olnud võimalik täitemenetluse alustamise korral midagi muuta, kuna kohtutäituri tasu muutub

2-10-67347 sissenõutavaks alates täitmisteate kättetoimetamisest. Hageja sai täitmisteate kätte 23.07.2009. Hagejale kuuluvale ja kostja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasjale seati 22.07.2009 kohtutäituri avalduse alusel käsutamise keelumärge, mis on TMS § 64 lg 1 kohaselt samane arestimisega. Juba 12.08.2009 koostas kohtutäitur kostja lepingulise esindaja juuresolekul kinnisasja arestimise akti ja kohe samal päeval kuulutati väljaandes ametlikud teadaanded enampakkumine arestitud kinnistule. Sellise kiirusega täitemenetluse läbiviimisel, ei olnud hagejal mingit reaalset võimalust peatada oma vara müümine, va kohtumääruse alusel sundtäitmise hagi esitamisel, millist võimalust ka hageja kasutas. Kostja väite puhul, et hagejal oli võimalus kahju vähendada poole võrra tasudes 10 päeva jooksul vabatahtlikult nõutud summa, oli kostjale teada, et hagejal puuduvad koheselt vastavad vahendid ning kolmanda isiku võla tasumiseks tulnuks tal realiseerida koormatud kinnistu. Kostja, jättes hagejat mõistliku aja jooksul teavitamata oma kavatusest esitada kohtutäiturile avaldus, tekitas hagejale olukorra, kus täitmisavalduse esitamise päeval 22.07.2009, tehti kohtutäituri käsutamise keelumärkega võimatuks kinnistu vabakäeline realiseerimine ja seega ka võimalus tasuda kolmanda isiku võlgnevus sundtäitmise väliselt ilma täiendavate kulutustega kohtutäituri tasule. Vastab tegelikkusele, et hageja kohtus enne täitemenetluse alustamist 22.07.2009 kell 11.00 hommikul kostja lepingulise esindajaga DV Riversen kinnisvarabüroos Narva mnt 10. Hageja küsimusele, kui suures summas on ostja laenu võtnud, vastati, et ei ole volitusi seda ütelda. DV väitis, et laen on antud ostjale ainult Rapla tn.11 arendamiseks. Hageja palus D.V , et ta korraldaks talle kokkusaamise MP, et arutada tekkinud olukorda ja, et mõistlikult sellele mingi lahendus leida. Selle peale vastas Vaht, et võtab P ühendust ja helistab kohe hagejale, kui midagi teada saab. Laenulepingut keeldus ta hagejale näitamast, ütles vaid, et maksetähtaeg oli 16.07.2009 ja dokumendid on juba kohtutäiturile antud aga ametlik käik on veel andmata. Hageja arvates ei saa sellist kostja käitumist pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks. Tsiviilasja nr 2-09-41781 menetluses kinnitas kostja seaduslik esindaja vande all, et enne kohtutäituri poole pöördumist nad ei pidanud vajalikuks Piirsalule teada anda. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja teavitas hagejat kavatsusest täitemenetlust alustada, siis ei saa pidada mõne tunnist tähtaega mõistlikuks. Hageja tegi 15.10.2010 kostjale ettepaneku kahju hüvitamiseks, millele kostja vastas 19.10.2010 eitavalt.

2-10-67347 suurus ligi 1 300 000 krooni ja et kostja on sunnitud pöörduma nõude rahuldamiseks kohtutäituri poole kui hageja võlga ei tasu. Hageja ei teinud kostja esindajale pakkumist võlgnevuse tasumiseks ega pakkunud mitte mingisugust varianti tekkinud olukorra lahendamiseks. Kostja esindaja ja hageja vaheline kohtumine toimus XXX, Tallinn OÜ R bürooruumides. Hageja kohustus tasuda kohtutäituri tasu ei tulene mitte 14.09.2010 a. notariaalsest lepingust, vaid seaduse kohaselt kohtutäituri tasu otsusest. Hageja poolt kohtule tõenditena esitatud dokumentidest ei tulene, et kohtutäitur oleks teinud tasu otsuse summas 174 300 krooni. Hageja on ise vabatahtlikult kokkuleppel kohtutäituriga 14.09.2011a. sõlmitud müügilepingu kohaselt tasunud kohtutäituri tasu summas 174 300 krooni. Hageja ja kohtutäituri vahel kokku lepitud kohtutäituri tasu ei tulnud hagejale üllatuslikult, hageja on ise antud kokkuleppe osapooleks, seega olid talle teada kõik tehingu tegemise asjaolud. Kostjal puudus võimalus sekkuda hageja ja kohtutäituri vahelistesse kokkulepetesse. Hageja ei ole omalt poolt mitte midagi ette võtnud kahju ära hoidmiseks. Tulenevalt KTS § 32 lgst 4 rahalise nõude täitmisel selgitatakse täitmisteates võlgnikule, et kui ta täidab täitedokumendi enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, siis peab ta maksma põhitasu üksnes pooles ulatuses. Täitmisteates märgitakse numbritega kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga ning vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv pool põhitasust koos käibemaksuga. Kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda menetluse põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Seega oli hagejal võimalus nõude vabatahtlikul rahuldamisel tasuda pool kohtutäituri tasust ja sellega vähemalt pooles ulatuses kahju tekkimist ära hoida. Juhul, kui hageja vajanuks vabatahtlikuks täitmiseks pikemat tähtaega kui 10 päeva, olnuks hagejal võimalus taotleda kohtutäiturilt tähtaja pikendamist 30 päevani vastavalt seadusele. Kostjal puuduvad andmed et hageja oleks esitanud kohtutäiturile avalduse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks. Kostjale teadaolevalt jättis hageja vaidlustamata kohtutäituri lisatasu nõude, ehk ei teinud midagi ka sellises ulatuses kahju ära hoidmiseks. Kostja leiab, et kohtutäituri lisatasu nõue on alusetu ja hageja oleks pidanud sellele vastu vaidlema, sest lisatasu saamise eeldused ei ole täidetud. Kinnistu müük väljaspool täitemenetlust ei ole keerukas ega ajaliselt kulukas, seepärast oleks hageja pidanud lisatasu vaidlustama ja sel teel ära hoidma kahju edasist suurenemist. Hageja enda soov oli kinnistu müük väljaspool täitemenetlust, mille alusel tegi kohtutäitur lisatasu otsuse. Täitemenetluse algatamise põhjustas laenuvõtja, kes rikkus laenulepingu tingimusi. Kostja ei ole oma käitumisega põhjustanud kahju tekkimist hagejale. Kostja ei ole omapoolseid lepingulisi kohustusi rikkunud, seega ei saa kostja vastutada lepingulise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eest. Hageja ei ole viidanud mitte ühelegi lepingu punktile mida kostja on rikkunud. Hageja nõudel puudub materiaalõiguslik alus. Hageja on kahju hüvitamise nõude põhjusena toonud välja asjaolu, et kostjal justkui oleks olnud kohustus teavitada hagejat kinnisasja sundtäitmise kavatsusest. Hageja ei ole esile toonud mitte ühtegi materiaalõigusnormi ega poolte vahel sõlmitud kokkulepet, millest selline kohustus kostjale oleks võinud tulla. Samamoodi ei sätesta seadus ega pole poolte vahel kokkulepet mis oleks sätestanud tähtaja, mille jooksul oleks kostja pidanud hagejale kolmanda isiku lepinguliste kohustuste rikkumisest teatama ning ka seda, kui pika tähtaja oleks kostja pidanud hagejale nõude vabatahtlikuks täitmiseks andma. Seega pidanuks kostja teavitamiskohustus mingist õiguslikust alusest tulenema, ei saa väita paljasõnaliselt, et kostjal lihtsalt oli see kohustus olemas. Kostja vastupidiselt kohustuse puudumisele teavitas hagejat täitemenetluse algatamise kavatsusest. Hageja ettepanekut võlgnevuse tasumiseks või kinnistu uuesti müüki panemisest ei esitanud. Seega on põhjustas hageja tegevusetus paraku olukorra kus kostja oli sunnitud oma subjektiivsete õiguste kaitseks algatama täitemenetluse.

2-10-67347 Hageja oma nõudes viidanud üksnes seaduse analoogiale võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 2 kaudu, mis aga ei ole antud vaidluses asjakohaseks viiteks. Hageja puhul ei olnud tegemist käendajaga. Hageja ja kostja vahel oli kokku lepitud laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral ainult kohesele sundtäitmisele allutamise kokkulepe. Mitte mingeid muid kokkuleppeid ei sõlmitud, seega ei ole asjakohane hageja viide sellele, et õiguskaitsevahendi kasutamise formaalsed eeldused ei oleks olnud täidetud. Kostjal ei olnud tulenevalt hüpoteegi seadmise lepingust kohustust teavitada hüpoteegi seadjat vara müümise kavatsusest täitemenetluses ja vaatamata kohustuse puudumisele teavitati sellest hagejat ja ta ise ei soovinud nõuet täita, mistõttu pöörduti kohtutäituri poolde. Polnud kohustust ega põhjust enam oodata. Kostja käitumist ei saa lugeda hea usu põhimõtte vastaseks, kostja ei ole oma õigusi kuritarvitanud. Teatud seaduses sätestatud õiguste teostamise tõkestamiseks hea usu põhimõtte alusel peavad esinema erandlikud asjaolud. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, miks peaks kostja subjektiivsete õiguste realiseerimist käsitlema õiguse kuritarvitamisena. Kostja esindaja teavitas hagejat kavatsusest algatada täitemenetlus. Hageja ei ole tõendanud, et tal olid vahendid ja võimalused rahuldada kostja nõue väljaspool täitemenetlust. Hageja ei pakkunud kostjale mitte mingit tähtaega, mille jooksul ta oleks valmis olnud kostja nõude rahuldama.

2-10-67347 Võlaõiguses on kasutuses hea usu põhimõte objektiivses tähenduses, mille all mõistetakse eelkõige objektiivset käitumist. 16. 04. 2009 a. lepingu täitmise rikkumine algas kui A.E L ei teinud esimest osamakset summas 150 000 krooni tulenevalt lepingu p. 3.3 s.o 15. 05. 2009 a. Alates sellest asjast pidi hagejal tekkima põhjendatud kahtlus, et A.E L ei täida oma kohustusi ka kostja ees. Alates sellest ajast näitas hageja üles põhimõttelisest hooletust võlasuhtes ning ei kindlustanud seda, et lepingust tulenev võlasuhe laheneks majanduslikult efektiivselt. Mõistlik isik jälgib iga tehingu tegemisel eelkõige oma majanduslikke huvisid, mis aga ei tähenda, et ta võiks teise poole suhtes olla ebaaus. Kostja ei ole käitunud hageja suhtes viisil, mida saaks pidada ebaausaks või hea usu põhimõtte vastaseks. Kostja esindaja teatas hagejale, et võlgnevus läheneb 1 300 000 kroonile. Laenuleping ei saanud loomulikult olla kostja esindaja käes vaid oli hr. MP käes, seega ei oleks saanud kostja esindaja ka parima tahtmise juures Laenulepingut hagejale näidata ning hagejat ei huvitanud mitte niivõrd Laenuleping kui laenusumma, mille suurus sai hagejale ka teatatud ning laenu tagastamise tähtaeg, mille peale ütles EEP, et temal sellist raha ei ole. Kostja leiab, et hageja olles hüpoteegi seadmise lepingu pooleks teadis lepingu p. 8.1 tingimust, mille kohaselt hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohustub ta alluma kohesele sundtäitmisele. Seega hageja teadis, et kostjal on õigus täitemenetluse alustamiseks ja kostja poolne täitemenetluse algatamine ei saanud tulla hagejale üllatuslikult kuna hageja teatas võimatusest rahuldada kostja nõue. Seega eelkõige hageja oleks pidanud kostjale tegema avalduse täitemenetluse algatamata jätmiseks. Hageja rahaliste võimaluste puudumine nõude tasumiseks ja mitte mingi ettepaneku tegemine võlgnevuse tasumiseks tõi kaasa täitemenetluse algatamise mida aga mitte mingil juhul ei saa käsitleda hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks. Hageja ei ole ka märkinud missugune oleks olnud kostja poolne mõistlik käitumine mida hageja temalt ootas. Täitemenetluse mõtteks ja eesmärgiks on võlausaldaja nõude võimalikult kiire rahuldamine seejuures liigselt võlgnikku koormamata. Kohtutäitur arestis kinnistu ja määras alghinnaks 3 250 000 krooni ehk müüki oleks alustatud turuhinnaga. Hageja ei teinud midagi kahju vähendamiseks läbi kohtutäituri lisatasu maksmise. KTS § 28 kohaselt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Antud võimalus ei ole hüpoteetiline vaid seadusega tagatud võlgniku õiguste kaitse ja see, et hageja pidas tasu vaidlustamist üksnes teoreetiliseks võimaluseks on hageja enda riisiko, millega ta suurendas kahju tekkimist ja on vastutav ka tagajärje eest. KTS § 252o annab kohtutäiturile võimaluse üksnes õiguslikult keeruliste või tehniliselt kulukate toimingute eest lisatasu nõuda. Antud juhul puudus kohtutäituril igasugune õiguslik põhjendus lisatasu võtmiseks ja puudub ka sellekohane otsus. On üldteada, et kohtutäiturid ei võta kinnisvara müügi puhul enampakkumisel või täitemenetluse väliselt lisatasu. Ka peale kohtutäiturile tasu maksmist oleks hageja võinud kohtutäituri tasu 10 päeva jooksul vaidlustada, mida ta ei teinud. Tulenevalt KTS § 222 lg-st 1 on kohtutäituri tasu sissenõudmise alus tema tehtud kohtutäituri tasu otsus. Hageja viide 14. 09. 2010 a. sõlmitud notariaalse lepingu p.-le 3.8 ei ole asjakohane, sest antud punktis puudub viide kohtutäituri tasu otsusele, tegemist on tasu kokkuleppega hageja ja kohtutäituri vahel, millesse sekkumiseks puudus kostjal õigus ja alus. Ka asjaolu, et kohtutäitur alles tasu maksmise järel annab nõusoleku käsutamise keelumärke kustutamiseks ei olnud mingil määral seotud hageja kohustusega tasuda ilma kohtutäituri tasu otsuseta ja ebaõige kohtutäituri tasu. Kostja arvates on kohtutäituri tasu arvestatud ebaõigesti ka seepärast, et kohtutäituri tasu määr arvestatakse põhinõudelt nii nagu analoogselt arvestatakse hagiavalduselt tasumisele kuuluvat riigilõivu põhinõudelt. Samuti tuleb arvesse võtta seda, et nõude rahuldamine toimus väljapool täitemenetlust. Juhul, kui kohtutäituri tasu suureneks proportsionaalselt viivistega tekiks absurdne ja KTS mõttele mittevastav olukord, kus kohtutäitur võiks iga päev kuni nõude rahuldamiseni teha võlgnikule uue kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.

2-10-67347

Kohtu seisukoht ja põhjendused

2-10-67347 täitekuludega 1345927,78 krooni. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus koos täitekuludega 1407716,45 krooni (tl 12); - Kohtutäitur Mati Kadaku 22.07.2009. otsusega täiteasjas XXXotsustas kohtutäitur nõuda hagejalt kui võlgnikult sisse täitemenetluse alustamise tasu summas 300 krooni koos käibemaksuga, kohtutäituri põhitasu summas 123277,35 krooni koos käibemaksuga (tl 162); - Kohtutäitur Mati Kadak arestis täiteasjas XXX12.08.2009 aktiga kostjale võlgnetava summa 1407716,45 krooni sissenõudmiseks hagejale kuuluva kinnistu XXXTallinn (tl 159-150); - 12.08.2009 avaldas kohtutäitur Mati Kadak enampakkumisteate 22.09.2009 kell 10:00 toimuval enampakkumisel hageja omandis oleva kinnistu XXXmüügi kohta alghinnaga 3250000 krooni (tl 161); - Hageja kui müüja, JPI OÜ kui ostja, kostja ja AS C banka kui hüpoteegipidajad ning kohtutäitur Mati Kadak sõlmisid 14.09.2010 notariaalselt tõestatud hüpoteekide kustutamise kokkulepped, kinnistamisavalduse keelumärke kustutamiseks, kinnistu müügilepingu, kinnistamis-avaldused ja asjaõiguslepingu kinnistu XXX Tallinn kohta. Lepingu p 1.1.kohaselt oli 22.07.2009 kohtutäitur Mati Kadaku avalduse alusel sisse kantud 27.07.2009 kinnistu keelumärge käsutamise keelamiseks kostja kasuks. Lepingu p 3.3. kohaselt hageja kui müüja ja kostja kui hüpoteegipidaja leppisid kokku, et müüja kohustub 1500 000 krooni üle kandma kostja kontole. Lepingu p 3.7 kohaselt kohtutäitur kinnitab, et tema menetluses on täiteasi XXX(võlgnik EP). Lepingu p. 3.8 kohaselt kohtutäitur avaldab ja kinnitab, et 174300 krooni (mis moodustab kohtutäituri põhitasust summas 144000 krooni, menetluse alustamise tasust 300 krooni ja kohtutäituri lisatasust vara müügil muul täitemenetluse seadustikus ettenähtud viisil summas 30000 krooni) tasumisega kohtutäituri ametialasele kontole, annab kohtutäitur nõusoleku kustutada täitemenetluse seadustiku § 77 lg 5 alusel keelumärke kinnistu käsutamise keelamiseks kohtutäitur Mati Kadak OÜ I kasuks. Lepingu p 3.9 kohaselt 174300 krooni kohustub müüja üle kandma kohtutäituri ametialasele kontole selgitusega täiteasi nr XXX(tl 29-37); - Kohtutäitur Mati Kadaku 14.09.2010 otsusega täiteasjas XXXotsustas kohtutäitur nõuda hagejalt kui võlgnikult kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 20722,65 krooni (märkused: kohtutäituri tasu suurenemine sissenõudja nõude suurenemiselt 123 277,35 krooni) tl 134-135); - Kohtutäitur Mati Kadaku 14.09.2010 otsusega täiteasjas XXXotsustas kohtutäitur nõuda hagejalt kui võlgnikult kohtutäituri lisatasu 25000 krooni, millele lisandub käibemaks 5000 krooni, kokku 30000 krooni (märkused: vara müügi eest muul täitemenetluse seadustikus lubatud viisil on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 1% vara müügihinnast. Vara müügihind on 2 500 000 krooni ) tl 132-133); - Harju Maakohtu määrusega 03.09.2010 tsiviilasjas 2-09-41781 tühistati Harju Maakohtu 21.09.2009 hagi tagamise määrusega seatud abinõu: peatada täitemenetlus täiteasjas XXX(tl 168169) - 15.10.2010 pöördus hageja kostja poole ettepanekuga kahju hüvitamiseks 174 300 krooni (tl 168169)

2-10-67347 sissenõutavaks muutnud nõude rahuldamiseks hüpoteegiga koormatud kinnistu vabakäelise realiseerimise teel, vältimaks kostjale täitekulude kandmisest tekkinud kahju 174300 krooni.

Menetluskulude jaotus

2-10-67347 TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.