Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud menetluskulud solidaarselt täielikult kostjate kostjate kanda ning kostjate kostjate menetluskulud menetluskulud kostjate kostjate endi endi kanda.

Välja mõista N D`lt D`lt ja A D`ilt D`ilt solidaarselt BIGBANK ASAS-i menetluskulude katteks kokku summas 575.20 eurot. eurot.

kasuks hageja kantud

Edasikaebe asikaebe kord Ed Kostjate Kostjatel tel on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui nende tegevusetus, mis oli Kaja jale tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Ka jale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Otsusele Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 17.05.2011 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N D ja A D`i vastu 5500.04 euro nõudes. Kohtu koostatud makseettepanekule esitasid võlgnikud vastuväite. Kompromiss ebaõnnestus, mistõttu TsMS § 486 lg 1 tulenevalt anti nõue üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.11.2011 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtule hagi N D ja A D`i vastu solidaarselt võlgnevuse ja kõrvalnõuete, kokku summas 4966.42 eurot nõudes ja N D vastu veel võlgnevuse summas 359.34 eurot nõudes, samuti lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja N D on sõlminud 10.08.2006 tarbijakrediidilepingu nr.0600782/45kt, mille raames on hiljem sõlmitud neli kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Viimasena sõlmitud kokkuleppe nr 4 põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule üle 2825.58 eurot, mis oli lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 44 210.72 Eesti krooniga. Lepingu järgi oli põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 25,73 % krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis 10.08.2006 kostja A D`iga käenduslepingu ja hiljem kaks kokkulepet käenduslepingu muutmise kohta. Kostjatel oli kohustus kokkuleppe nr 4 järgi tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.11.2007, kuid kostjad rikkusid nimetatud kohustust korduvalt, mistõttu hageja alustas võla sissenõudemenetlust. Hageja edastas kostjatele meeldetuletuskirjad. Kostjad oma lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud, mistõttu oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Lisaks on hageja ja kostja N D sõlminud 22.08.2008 krediidilepingu nr 0847219/96rk, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja võlgniku käsutusse krediidisumma 191.73 eurot (3000 krooni). Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS krediidilepingute üldtingimusi RK. Kostjal oli kohustus krediidisumma tagastada hiljemalt 20.11.2008, kuid kostja oma kohustusi ei täitnud ja ka kohtueelne menetlus jäi võla sissenõudmisel tulemusteta. 28.11.2008 hoiatas hageja kostjatele saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui nad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja

kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostjad oma kohustusi täitma ei asunud. 18.12.2008 ütles hageja lepingu nr 0600782/45kt põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning nõudis kostjatelt 3424.61 euro tasumist, millest 2568.78 eurot moodustab tagastamata krediidisumma, 261.37 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 513.76 eurot leppetrahv, 78.87 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 1.83 eurot - viivis. Pärast lepingu ülesütlemist on kostjad krediidisumma katteks tasunud 85.56 eurot. Seega on kokkuleppe nr 4 järgi tagastamata krediidisummaks veel 2483.21 eurot, mis tuleb kostjatelt üldtingimuste p 2.1 ja 5.3 ja käenduslepingu ning seaduse alusel solidaarselt välja mõista. Kokkuleppe nr 4 alusel on kostjad kohustatud tasuma hagejale intressi 25,73% krediidisummast ühe aasta kohta. Intressimakseid ei ole kostjad lepingu ülesütlemise järel tasunud; tasumata intresside summaks on 261.37 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kuludeks on lepingu üldtingimuste p 6.6 alusel kohtu-, inkassoja täitemenetlusega seotud kulud, samuti lepingu rikkumisega seoses saadetud teadete saatmise kulud, mis ei sisalda üksnes postikulude maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostjate vastu solidaarselt esitatud võla sissenõudmise kuludeks on (meeldetuletus- ja hoiatuskirjad, ülesütlemisavaldus - summas 78.87 eurot; inkassomenetlusega seotud kulud summas 281.40 eurot) - kokku summas 360.27 eurot. VÕS § 415 lg 1 tulenevalt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-is 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär ehk 25,73% võlgnetavalt summalt aastas. Seisuga 08.11.2011 on lepingu, käenduslepingu ja seaduse alusel sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1895.49 eurot, millest hageja nõuab kostjate poolt solidaarselt hüvitamist osaliselt - summas 1861.57 eurot. Lisaks nõuab hageja TsMS § 367 alusel alates 09.11.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivist 25,73% tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja kostja A D sõlminud käenduslepingu, käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0600782/45kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 8604.21 eurot ning käenduse tähtajaks 01.05. 2014. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lg 2 tulenevalt vastutavad käendavatava kohustuse eest täies ulatuses. Arvestades, et hageja nõue käendaja vastu ei ületa vastutuse rahalist piirmäära, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt solidaarselt välja mõista. 22.08.2008 sõlmitud krediidilepingu nr 0847219/96rk lõppemine. Kuni 01.05.2009 kehtinud VÕS § 403 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt ei kohaldatud lepingule tarbijakrediidilepingu sätteid juhul, kui krediidi netosumma on väiksem 200 eurole vastavast summast või kus tarbija peab krediidi tagasi maksma kuni 3 kuu jooksul. Laenulepingu sõlmimiseks esitas kostja internetiteenuse kaudu laenutaotluse. Hageja väljastas laenusumma 191.73 eurot kostja arveldusarvele. Kostja ei tagastanud laenu ettenähtud tähtajaks, s.o 20.11.2008. Hageja väljastatud kohustuste täitmise nõudekirjale kostja ei reageerinud. Hagi esitamise ajaks on kostjal tasumata krediidisummast 116.78 eurot. Tasumata krediidisummalt on hageja arvestanud viivist laenulepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt 0,25%

tasumisele kuuluvalt summalt päevas. 08.11.2011 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 463.99 eurot, millest hageja nõuab kostjalt tasumist osaliselt – summas 116.78 eurot. Üldtingimuste p 8.4 kohaselt, juhul kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavatele summadele lepingu rikkumisega tekitatud kulude katteks käsitlustasu iga 15 päevase viivituse järel kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja on esitanud kostja vastu võlanõudelt summas 191.73 eurot käsitlustasu nõude summas 77.69 eurot. Hageja tugineb oma nõudes veel AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 415 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hageja taotleb kostjatelt kokku solidaarselt võlgnevuse väljamõistmist summas 4966.42 eurot ning kostjalt N D`lt veel lepingu nr 0847219/96rk järgi võlgnevuse väljamõistmist summas 350.34 eurot. Peale selle palub hageja TsMS § 367 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 09.11. 2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 25,73% tagastamata krediidisummalt (2 483.21 eurolt) aastas. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – 10.08.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu koopia koos maksegraafikuga ja lepingu sõlmimise ajal kehtivate üldtingimustega; koopiad hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud kokkulepetest; koopiad hageja ja käendaja vahel sõlmitud käenduslepingust ja kokkulepetest, samuti võla sissenõudmisega seotud kirjadest lepingu ülesütlemishoiatusest ja ülesütlemisavaldusest; viivise arvestused; koopia krediidilepingust nr 0847219/96rk, koopia hageja hinnakirjast; väljavõte CKE Inkasso OÜ esitatud inkassoarvest nr 90619; koopia Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse esitatud arvest; maksekorraldused riigilõivu tasumisest; hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid – volikiri ja haridust tõendav dokument. II Kostjate Kostjate vastuväited Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjaid esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostjatele väljastatud hagimaterjalid on nende ühises elukohas isiklikult vastu võtnud N D 11.01.2012. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli seega kostjatel 31.01.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seaduses sätestatud tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjaid TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostjad hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest.

Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostjate poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda ja need kostjatelt solidaarselt välja mõista. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja käenduslepingust; samuti kostja N D`l temaga sõlmitud krediidilepingust. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS §-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 415 lg 1 jas 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on põhivõlgnikule võimaldanud krediiti. Poolte vahel on lepitud kokku tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ei ole kostja täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees krediidisummas võlgnevusse. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Põhivõlgnik on rikkunud lepingut, jättes tagastamata laenumaksed lepingus sätestatud summas ja tähtajaks. Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral on käendaja kohustatud VÕS § 142 lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Hageja esitatud tõenditest (meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus) nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgnike poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostjate poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjatelt tarbijakrediidilepingu nr 0600782/45kt järgi esinevalt krediidivõlgnevuselt 2483.21 eurolt solidaarselt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 09.11.2011 määras 25,73% tagastamata krediidisummast (2483.21 eurost) aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 163 lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagi esitamisel kuulus vastavalt antud hagi hinnale (3077.04 eurot) tasumisele riigilõiv summas 479.33 eurot. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid. Riigilõivu tasumist tõendab hagi esitamisel maksekorraldus nr 93363966, 07.11.2011 summas 302.18 eurot; maksekäsu kiirmenetluses on hageja tasunud 16.05.2011 riigilõivu summas 81.28 eurot. Maksekorralduse nr.11466, 14.11.2011 alusel on hageja tasunud OÜ Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus esitatud arve (koondarve nr 313) õigusabikulude eest (antud hagi puhul on vastav summa - 95.87 eurot). Kokku moodustavad hageja menetluskulud summas 479.33 + 95.87 = 575.20 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 – 163; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 13. märtsil märtsil 2012.a Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.