2-11-63573/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-11-63573 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 07.02.2012. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui poolt taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS K. (hageja) ja M. P. ) 12.07.2008 laenulepingu, millega kostja sai hagejalt laenu 191,73 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja laenu tagastama vastavalt lepingu tingimustele hiljemalt 11.08.2008.a. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, nõuab hageja kostjalt 406,41 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg 191,73 eurot, lepingu sõlmimise tasu 11,50 eurot ja viivis 203,18 eurot. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude s.o riigilõivu ja õigusabikulu väljamõistmist ning menetluskuludelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 14.01.2012. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on hagi vastu võtnud kostja isiklikult. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks.

2-11-63573 TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 5-14) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenuna 191,73 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 397 lg 1, 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Hageja nõuab kostjalt ka lepingu tasu 11,50 krooni väljamõistmist. Laenulepingust nähtuvalt (p 7.1) on lepingu tasu 30 päevase 3000 krooni suuruse laenu puhul 180 krooni (so 11,50 eurot). Lepingu tasu näol on kohtu hinnangul sisuliselt tegemist intressiga VÕS § 397 tähenduses, mille kohaselt intress on tasu raha kasutamise eest. Ka laenulepingu punkt 7.1 on sõnastatud vastavalt: „Laenusaaja maksab laenulepingu sõlmimise ja laenu kasutamise eest lepingu tasu“. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu maksmises laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue ka lepingutasu osas põhjendatud. VÕS § 397 lg 1, 76 lg 1, 108 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks lepingutasu 11,50 eurot välja mõista. Hagiavalduses märgitust nähtuvalt on hageja arvestanud viivist nii põhivõlalt kui lepingu sõlmimise tasult. Nagu kohus eespool leidis, on lepingu sõlmimise tasu näol tegemist intressiga. VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud arvestada intressi tasumisega viivitamise korral. Viivise väljamõistmist taotleb hageja põhivõlast ja lepingutasust väiksemas ulatuses summas 203,18 eurot. Kuna kohtu hinnangul hageja ebaõigesti on arvestanud viivist lepingutasult, siis kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja viivise põhivõla so 191,73 euro ulatuses. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 191,73 + 11,50 + 191,73 so 394,96 eurot.

2-11-63573 TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivu suurus sõltub hagi hinnast, mis TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt arvutatakse põhinõude järgi. Kuna hagi põhinõude osas on täielikult rahuldatud, tuleb hageja menetluskuludest riigilõiv jätta täielikult kostja kanda. Kuna kohus hageja nõuet viivise osas on vähendanud väga väikses ulatuses, peab kohus otstarbekaks ka kõik muud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõivu ja õigusabikulu. Hageja on esitanud ka menetluskulude nimekirja (tl 17) ja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 18, 19). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 21.12.2011 riigilõivu 63,91 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 63,91 eurot riigilõivu katteks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 159,78 euro ulatuses. J. O. (tl 18) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale J. OÜ-le õigusabiteenuse osutamise eest 159,78 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 640 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 203,23 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Samas on hageja lepingulise esindaja ülesanded piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning need ei ole olnud eriti keerukad ega töömahukad.