Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-53813
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi TÕOÜ ja MN vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes.
Hagihind
2 912,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinna); Hageja volitatud esindaja Anneli A (XXX); Kostjad: TÕOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); MN(isikukood XXX, elukoht XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
01. veebruar 2012
Kohtuistungil osalesid
Hageja volitatud esindaja Anneli Arusalu
Resolutsioon
menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt TÕOÜ hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista 5 825,66 eurot, millest 4 473,82 eurot solidaarselt MN’ga. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt TÕOÜ hageja Swedbank AS-i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt, s.o 2 912,83 eurolt alates 27.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista. 23.05.2008 sõlmisid hageja ja TÕOÜ määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale sularahalimiiti summas 17 500 krooni kuus ja krediidilimiiti summas 35 000 krooni. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kotjal püsivalt hageja ees võlgnevus. Hageja arvestas tasumata põhisummalt hinnakirjajärgset viivist. 07.12.2009 saatis hageja kostjale teatuse, milles palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda täiendava tähtaja jooksul. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevusi, luges hageja lepingu üles öelduks. Hageja lepingust tulenev nõue seisuga 25.04.2011 on kokku 7 905,85 eurot, millest põhiosa 2 832,99 eurot, teenustasu 73,45 eurot, menetlustasu 6,39 eurot, viivis 4 868,03 eurot ja viivis teenustasult 124,99 eurot. Seoses lepinguga sõlmisid hageja ja MN käenduslepingu nr. XXX. Käenduslepingu kohaselt oli kostja vastutuse maksimum summaks 70 000 krooni ehk 4 473,82 eurot. Kostjate seisukohad Kostjad vaidlevad hagiavaldusele vastu. Kohtu põhjendused Kohus on kostjatele TÕOÜ-le ja MN’le kohtukutse kättetoimetanud 27.09.2011 (t/l 78). Kostjad 01.02.2012.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 2 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette
nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt TÕOÜ hageja Swedbank AS-i kasuks 5 825,66 eurot, millest 4 473,82 eurot solidaarselt MN’ga ja kostjalt TÕOÜ hageja Swedbank AS-i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt, s.o 2 912,83 eurolt alates 27.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 84,99 eurot (1 329,80 krooni) ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 394,34 eurot. Arvestades eeltoodut, kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu kokku summas 479,33 eurot. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.
Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.