Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Maili Tartu
Istungisekretär
Kaidi Kanarbik
tegemise aeg ja koht
06. veebruar 2012.a., kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei
Tsiviilasja number
2-11-22868
Tsiviilasi
Eesti Energia AS hagi AS Tarriks vastu 2622.60 euro ja viivise nõudmiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja Eesti Energia AS, registrikood 10421629, asukoht Laki tn 24, Tallinn, esindaja Erik Salur.
Otsuse avalikult teatavaks
esindajad
Kostja AS Tarriks, registrikood 10004068, asukoht A. Lauteri 169, Tallinn. Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Laretei. Eelistungi toimumise aeg
24. jaanuar 2012.a, Pärnu
Juhindudes TsMS § 442 lg 5, 6, § 444 lg 1, § 445 lg 3, § 456 lg 3, § 410, § 413, § 415 lg 1, 2, § 416 lg 1,2, § 420 lg 1, § 468 lg 1 p 2, § 415 lg 2, § 632 lg 1.
Rahuldada hagi. Välja mõista AS-lt Tarriks põhivõlg 2622.60 eurot ja viivis 498.29 eurot Eesti Energia AS kasuks. Välja mõista AS-lt Tarriks viivis arvestatuna võla põhiosalt s.o. 2622.60 € alates hagiavalduse esitamisest s.o. 13.05.2011.a määras 0,1 % päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa, Eesti Energia AS kasuks. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud AS Tarriks kanda. Välja mõista AS-lt Tarriks menetluskuluna riigilõiv 479.33 eurot Eesti Energia AS kasuks.
Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik. Edasikaebamise kord Hageja võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused. AS Tarriks ja Eesti Energia ASi vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 218681002/1 tarbimiskohal Reiu, Tahkuranna vald, Pärnumaa (lisa 1) võrguteenuse kasutamiseks ja elektrienergia tarbimiseks. Kostja tarbitud elektrienergiat mõõtis tarbimiskohale paigaldatud arvesti. 05.03.2009 kontrollisid Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ töötajad tarbimiskoha mõõtesüsteemi tööülesande nr 09-43969 (lisa 2) alusel. Kontrollimise käigus avastasid mõõteteenuste elektrikud A.E. ja U.U. ning töödejuhataja R.E., et kostja arvestussüsteem oli rikutud, so mõõtetrafod olid sillatud ja koostasid selle kohta olukorra fikseerimise akti nr 058212 (edaspidi nimetatud Akt, lisa 2). Sündmuskohal tehti fotod (lisad 3-5), millelt on näha sillatud mõõtetrafod. Mõõtetrafode sildamine tähendab eriala asjatundjate arvates üheselt seda, et enamus tarbitavast voolust ei läbi arvestussüsteemi. Ka konkreetsel juhul mõõtsid Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ töötajad vahetult enne Akti reaalset koostamist sillatud mõõtetrafode puhul voolu tugevuseks 60 A, mis võrdub tarbimise koormusega 13,2 kW (60 A
2 (5)
x 0,22 kV = 13,2 kW). Reaalselt mõõtis arvestussüsteem 60 A voolu tugevuse korral aga üksnes tarbimise koormusega 2 kW, elik sillatud mõõtetrafodega arvestussüsteem fikseeris tegelikust tarbimisest enam kui kuus korda väiksema tarbimise. Eelviidatud mõõtetulemused on tõendatavad tunnistaja R.E.i ütlustega. Vastavalt lepingu nr 218681002 juurde kuuluvate OÜ Jaotusvõrk võrgulepingu tüüptingimused madalpingel üle 63 A ja keskpingel (edaspidi nimetatud Tüüptingimused, lisa 6) p 8.6 alusel nõuetekohase mõõtesüsteemiga mõõtmata elektrienergia tarbimise korral, mis ei ole tingitud ostjast, lähtuvad pooled elektrienergia ja võrguteenuste koguste määramisel ostja eelnenud või järgnevate analoogsete päevade/tundide mõõtmistulemustest või elektripaigaldisega analoogsete elektripaigaldiste tarbimisest/tarbimis(koormus)graafikust. Kui eelnimetatud andmed puuduvad, lähtuvad pooled elektrienergia ja võrguteenuste koguste arvutamisel nimipingest võrguühendusel, kaitseseadme nimivoolust ja selle kasutustegurist ning elektrienergia tarbimise ajavahemikust, keskpingel eelmisel kuul maksustatud võrguühenduse kasutusvõimsuse korrutamisest ajaperioodiga tundides. Tüüptingimuste punkt p 8.6 kohustab seega tarbitud koguste tagantjärgi määramisel aluseks võtma eelkõige ostja mõõtmistulemused nõuetekohase mõõteseadmega ja p 8.7 sõnastuse kohaselt punktis 8.6. nimetatud viisil edastatud elektrienergia koguste arvestusperioodiks loeb võrguettevõtja perioodi alates võrgulepingu sõlmimise päevast või varasema mõõtesüsteemi kontrollimise päevast, kuid mitte üle 3 aasta tagasiulatuvalt. Ehkki Tüüptingimuste p 8.6 ei kohusta hagejat arvestama väidetavate tegelike oludega (kas tarbija on töötajate arvu, tootmist vähendanud vms), sest need väidetavad asjaolud on reeglina subjektiivsed, paljasõnalised ja hageja kui võrguettevõtja poolt kontrollimatud, loobus hageja esialgsest arvestusperioodi määramise alguskuupäevast 11.06.2008, so päevast, mil Akti koostamisele eelnevalt mõõtesüsteemi kontrolliti ja tuvastati mõõtesüsteemi nõuetele vastavus (asjaolu tõendab olukorra fikseerimise akt nr 058377, lisa 7), võttis hageja arvesse kostja poolt esitatud Tööinspektsiooni 24.07.2008 otsusest nr 8.324/11823-1 (lisa 8) tuleneva teabe, mille kohaselt rahuldati kostja taotlus Tööinspektsiooni nõusolekul 9 töötaja saatmiseks osaliselt tasustatavale puhkusele 06.08.2008 kuni 05.11.2008. Hageja on arvestusperioodi aluseks võtnud korras mõõtesüsteemiga fikseeritud tarbimiseAkti koostamisele eelnenud ja järgnevate analoogsete päevade/tundide mõõtmistulemused kui objektil reaalset tarbimist näitavad andmed ajavahemikus 05.03.2008 kuni 01.06.2010 ning arvestusperioodi aluseks võtnud ajavahemiku alates 05.11.2008 kuni 05.03.2009 (arvestus lisa 9). Hageja peab siinjuures vajalikuks selgitada, et Tüüptingimuste p 8.6 kohaldamine ei eelda kostja süüd mõõtesüsteemi mittenõuetekohaseks muutmisel. Konkreetsel juhul on kostja väitnud, et tal puudus juurdepääs alajaamale ja seega võimalus mõõtetrafode sildamiseks. Ehkki taoline väide on hageja hinnangul vaieldav, suure tõenäosusega edastati alajaama ehitamisel ka kostjale alajaama ja arvestussüsteemile ligipääsu tagav võti, ei näe hageja täna võimalust taolise asjaolu tõendamiseks, küll aga saab hageja tõendada, et mõõtesüsteemi ühendamisel (uute) voolutrafodega 11.06.2008 (töö teostamist tõendab tööülesanne nr 08124302, lisa 10), mil toimus elektritööde teostamise nõuetest tulenevalt voolutrafode sildamine arvesti ümberühendamise ajaks, eemaldati sillad tööde teostamise järgselt. Seetõttu palub hageja tunnistajana üle kuulata Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ mõõteteenuste elektriku A.E., kes oskab anda ütlusi asjaolu kohta, et peale ühendamist arvestiga võeti sillad maha ja kontrolliti töö teostamise järgselt arvestussüsteemi mõõtmise õigsust. Tarbimisanalüüsist (lisa 11) nähtub, et arvestussüsteemi näidatud tarbimine ei olnud kooskõlas tegelikkusega. Vahetult pärast arvestussüsteemi 05.03.2009 kontrollimist ja mõõtetrafodele paigaldatud sildade eemaldamist on tarbimine järsult tõusnud. 15.10.2010 esitati kostjale arve nr 54854632 summas 2790,02 eurot (lisa 12), arvel näidatud rahasumma on vähendatud 167,39 euro võrra tulenevalt arvestuse aluseks oleva ajaperioodi taastuvenergia tasu korrigeerimisest kreeditarvega nr 54854653 (lisa 13). Arve nr 54854632 on käesoleva ajani tasumata. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel osutab võrguettevõtja võrguteenust, müüja müüb elektrienergiat
3 (5)
ning ostja tasub võrguteenuse ja elektrienergia eest. Kuna kostjal on lepinguline kohustus tasuda kogu tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest, siis tuleb tal tasuda ka arvestiga mõõtmata elektrienergia eest sõltumata asjaolust, kas ta on arvesti rikkes süüdi. Juhtudeks, kus tegelikult tarbitud elektrienergia kogus on korrektselt mõõtmata ja sellise tarbimise periood ei ole täpselt tuvastatavad, on pooled näinud ette arvestusliku metoodika. Tulenevalt Tüüptingimuste p 10.1. maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste p 10.3 kohaselt on tarbija kohustatud tasuma viivist 0,1% päevas õigeaegselt tasumata summalt. Eesti Energia AS on elektrienergiat edastanud ja võrguteenust osutanud, esitanud tasumiseks arve, kuid kostja saadud elektrienergia ja võrguteenuse eest tasunud ei ole. Lepingu nr 218681002/1 alusel tekkinud võlgnevus seisuga 10.05.2011 Summa Arve nr Kuupäev Põhivõlg Viivise Viivises Viivise Esitamata Viivis summa päevi % viivis Kokku kokku 54854632 (El) 15.10.10 2622,6 498,29
0,1 498,29
498,29 3120,89
Hageja hinnangul on tõendanud, et kostja vaidlusalusel ajavahemikul tegelikult tarbitud elektrienergia kogus ei vasta arvesti näidule. Hageja on esitanud Akti, millest nähtub, et kostja arvestussüsteem ei vastanud mõõtesüsteemile esitatavatele nõuetele, so mõõtetrafod olid sillatud. Hageja on kostja arvesti 01. mai 2008 kuni 30. juuni 2009 näitude põhjal koostanud tarbimisanalüüsi, millest nähtub, et nii enne arvestussüsteemi mõõtetrafode sildamist kui pärast sildade eemaldamist on kostja elektritarbimine võrreldes varasemaga olnud kordades suurem. Seega nõuab hageja kostjalt ajavahemikus 05. november 2008 kuni 05. märts 2009 enamtarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest 2622,6 euro väljamõistmist. Hageja palub välja mõista ASilt Tarriks Eesti Energia ASi kasuks välja põhivõlgnevus 2622,6 summas (kaks tuhat kakssada kuuskümmend kaks eurot ja kuuskümmend senti) eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 498,29 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv lepinguline (0,1% tasumata summalt päevas) viivis kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulu on hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Kostja 24.01.2012.a. eelistungile ei ilmunud (Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud 27.12.2011.a. ja eelistungile mitteilmumise tagajärjed on kostjale teatavaks tehtud. Kostja ei ole tõendanud seaduslikku takistust eelistungile mitteilmumiseks.). Hageja taotles eelistungil kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist ja kohus rahuldas taotluse. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja teeb hageja kasuks tagaseljaotsuse ning rahuldab nõude, mis põhineb VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, VÕS § 208 lg 3. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
4 (5)
Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174.1 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja poolt asjas kantud menetluskuludeks on riigilõiv summas 479.33 eurot. Riigilõivu osas kuulub hageja nõue rahuldamisele summas 479.33 eurot.
Maili Tartu Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.