Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

summas 6,39 eurot ning lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 150 eurot.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud AS S (edaspidi hageja) ja E I (edaspidi kostja) sõlmisid 11.09.2008. a liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr * ning seadmete kasutamise lepingud nr *. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 1615,52 eurot. Nimetatud summa ulatuses on kostja kasutanud hageja osutatud teenuseid nende eest tasumata. Starmani üldtingimuste p 5.2.1. kohaselt kohustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega kulutused. Kostjale on esitatud järgmised arved, mida pole tähtaegselt tasutud: 01.10.2008 arve nr A11539585 summas 153,57 eurot, 01.11.2008 arve nr A-11721788 summas 1255,31 eurot, 01.12.2008 arve nr A-11786373 summas 14,57 eurot, 01.01.2009 arve nr A-12022298 summas 20,90 eurot, 01.02.2009 arve nr A-12191146 summas 1,76 eurot, 01.03.2009 arve nr A-12336559 summas 10,10 eurot, 05.03.2009 arve nr NA-6479 summas 9,59 eurot, 05.03.2009 arve nr NA6480 summas 95,23 eurot ning 05.03.2009 arve nr NA-6481 summas 63,27 eurot.

Starmani Teenuste kasutamise Üldtingimuste p 8.1 järgi oli poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Viivise arvutamisel on lähtutud valemist: tähtaegselt tasumata summa x viivitatud päevade arv x 0,2%. Hageja on arvestanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 2962,86 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1615,47 eurot. 12.09.2010 esitas hageja AS S Pärnu Maakohtule hagi E I vastu võlgnevuse 1615,52 euro ja viivise 1615,47 euro nõudes. 13.09.2011. a määrusega võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega kätte toimetatud. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväidet esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 12.09.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-6/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 1615,52 eurot ja viivise väljamõistmist summas 1615,47 eurot. Hageja on kohtule esitanud: 11.09.2008. a poolte vahel sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr * /tlk 8/, mille kohaselt on osutatavaks teenuseks K D kolmikpakett; 11.09.2008. a poolte vahel sõlmitud seadme (Digi-TV kaart) kasutamise leping nr * /tlk 9/, 11.09.2008. a poolte vahel sõlmitud seadme (DigiBox) kasutamise leping nr * /tlk 10/; poolte vahel sõlmitud seadme (Modem) kasutamise leping nr * /tlk 11/; AS S Üldtingimused /tlk 12-17/; 01.10.2008. a arve nr A11539585 /tlk 18/; 01.11.2008. a arve nr A-11721788 /tlk 19/; 01.12.2008. a arve nr A-11786373 /tlk 20/; 01.01.2009. a arve nr A-12022298 /tlk 21/; 01.02.2009. a arve nr A-12191146 /tlk 22/; 01.03.2009. a arve nr A-12336559 /tlk 23/; 05.03.2009. a arve nr NA-6479 /tlk 24/; 05.03.2009. a arve nr NA-6480 /tlk 25/; 05.03.2009. a arve nr NA-6481 /tlk 26/; menetluskulude nimekirja /tlk 29/ ja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve AS-le S /tlk 30/.

Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusele lisatud üldtingimuste p 8.1 kohaselt teenuse eest tasumisega viivitamisel võib AS S nõuda kliendilt viivist tähtaegselt laekumata summalt kuni 0,2% kalendripäevas. Hageja vähendab viivisenõuet ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 1615,47 eurot. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt E I’ilt hageja AS S kasuks välja mõista kokku 3230,99 eurot, millest põhivõlgnevus on 1615,52 eurot ja viivis 1615,47 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,2% protsenti põhinõudelt. Eeltoodud sättest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna protsendina tasumata põhinõudelt (1615,52 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,2% päevas.

Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 383,46 eurot ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 511,29 eurot /tlk 29/. Samuti palub hageja 21.11.2011. a esitatud taotluses kostjalt välja mõista väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest tasutud riigilõivu summas 6,39 eurot /tlk 78/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 383,46 eurot /tlk 7/, mille tasumist on kohus kontrollinud 12.09.2011. a /tlk 32/ ning Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõivu summas 6,39 eurot /tlk 80/. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianuse Õigusbüroo OÜ ning hageja esindamise eest on Julianuse Õigusbüroo OÜ esitanud hagejale arve summas 511,29 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 511,29 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades tsiviilasja keerukust ning mahtu, peab kohus põhjendatuks kostja menetluskulusid õigusabile summas 150 eurot. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 383,46 eurot, Ametlike Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv summas 6,39 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 150 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (539,85 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.