Usaldusühing Pariteet-MW hagi Korteriühistu Kangelaste pr 19 vastu dokumentide esitamise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. juuli 2011. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Kangelaste 19 ja Usaldusühing Pariteet-MW määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja I/vastustaja II (kostja): Kangelaste 19 Korteriühistu (registrikood: 80021192; asukoht: Narva XXX, seaduslik esindaja Natalja Heinsaar Määruskaebuse esitaja II/vastustaja I (hageja): Usaldusühing Pariteet-MW (registrikood: 10758057; asukoht: Tallinn Endla 4, seaduslik esindaja Marina Suhnjova
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 26. juuli 2011. a määrus osaliselt.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks Kangelaste 19 KÜ menetluskulud summas 220.49 eurot ja mõista välja Usaldusühingult Pariteet-MW menetluskulud summas 220.49 eurot Kangelaste 19 KÜ kasuks.
3.Rahuldada Usaldusühing Pariteet-MW määruskaebus
osaliselt.
4.Jätta Kangelaste 19 KÜ määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.KÜ Kangelaste 19 esitas 23.11.2009. a Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas 2-07-52080. Avaldus on esitatud samas tsiviilasjas 14.09.2009. a Viru Maakohtus tehtud kohtuotsuse alusel. Kohtuotsuse resolutsioonis märkis kohus, et kostja menetluskulud kannab hageja ehk Usaldusühing Pariteet-MW. Kohtuotsus jõustus 31.10.2009. a. Kostja avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks hageja poolt kantud õigusabikulud kokku summas 10 939 krooni. Menetluskulude nimekiri sisaldub menetluskulude kindlaksmääramise avalduses. Õigusabikulude kohta on avaldusele lisatud arvete/tasumiste ärakirjad. Kostja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas on kokku 10 939 krooni.
2.Kostja esitas seisukoha hageja vastuväidetele. Kostja lisas, et käesolev tsiviilasi oli kohtu menetluses üle kahe aasta ning selle aja jooksul oli kostja sunnitud lepingulise esindaja, kes suundus elama välisriiki, asendama teise lepingulise esindajaga. Kostja viitas, et mõlemad esindajad omavad seaduses sätestatud nõuetele vastavat kvalifikatsiooni. Kostja leidis, et hagejal ei ole käesoleval hetkel seaduslikke aluseid, et esitada antud dokumentide suhtes oma vastuväiteid ning anda neile hinnangut. Hageja väited selle kohta, et juriidilised dokumendid ei olnud koostatud esindajate poolt, kuna need on allkirjastanud seaduslik esindaja, on välja mõeldud ning ei vasta tegelikkusele.
3.Hageja ei olnud nõus kostja avalduses esitatud menetluskulude suurusega ja esitatud tõenditega. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et esimene esindaja Aleksandr Kasikov, samuti teine esindaja FIE Irina Belova on advokaadid või isikud, kes on omandanud riiklikult tunnustatud magistrikraadi. Seega oli hageja seisukohal, et nimetatud isikud pole esindajad vaid nõustajad. TsMS 175 lg 2 järgi nõustaja kulusid ei hüvitata. Hageja leidis, et OÜ Juriidiline Büroo Responsa 31.03.2008. a arve nr 238 summas 944.00 krooni ei ole asjaga seotud ja on täiesti põhjendamatu. Tõendeid selle kohta, et OÜ Juriidiline Büroo Responsa oli kostja lepinguline esindaja esitatud ei ole, puudub volikiri. Arve nr 238 ei ole seotud tsiviilasjaga nr 2-07-52080. Pole võimalik tuvastada, et suuline õigusnõuanne ja vastuse koostamine on olnud antud asjas. Hageja märkis, et OÜ Juriidiline Büroo Responsa 15.05.2008. a arve nr 253 summas 5900 krooni on samuti põhjendamatu. Aleksandr Kazikov osales ainult 24.09.2008. a kohtuistungil, mis kestis 52 minutit (I. köide, tl 110-114). Peale kohtuistungit ei ole Aleksandr Kazikov osutanud kostjale mingeid asjaga seotud teenused. Kostja lisas, et FIE Irina Belova 27.07.2009. a arve nr 10-09 summas 1095 krooni on täiesti põhjendamatu. Kostja andis Irina Belovale volikirja 25.08.2009. a (II. Köide, tl 86), seega ei
koostanud I. Belova kostja esindajana mais 2009. a (150 krooni) esitatud vastust ja juunis 2009. a (450 krooni) esitatud arvamust. Samuti ei ole kostja 15.05.2009. a, 26.06.2009. a, 24.08.2009. a vastustel (II. köide, tl 1, tl 60 ja tl 81) dokumentide koostajaks märgitud I.Belova, vaid dokumendid on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja N. Heinsaar. Arves märgitud tõlkimiskulud üldsummas 495 krooni ei kuulu menetluskulude hulka, mida vastaspoolelt välja mõista. FIE Irina Belova 26.08.2009. a arve nr 11-09 summas 3000 krooni on põhjendamatu. 25.08.2009. a toimunud kohtuistung kestis 1 tund alates 14.08 kuni 15.05-ni (II köide tl 8791). Samuti leidis hageja, et Irina Belova osales protsessis nõustajana, mitte lepingulise esindajana, seega puudub alus teenuste hüvitamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 26.07.2011. a määrusega Kangelaste 19 Korteriühistu avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras Usaldusühing Pariteet-MW menetluskulud summas 280.82 eurot. Kohus mõistis välja Usaldusühingult Pariteet-MW Kangelaste 19 Korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 280.82 eurot. Hageja Usaldusühing Pariteet-MW kanda on jäetud kõik menetluskulud. Kohtuotsus jõustus 31.10.2009. a. Kostja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt TsMS § 174 lg 1 lausele 1, kusjuures kostja kantud menetluskulude sisuks on õigusabikulud summas 10 939 krooni ehk 669.13 eurot. Kostja on avaldusele lisanud menetluskulude nimekirja ning menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtunikuabi märkis, et hagiavaldus kohtule on esitatud 13.12.2007. a ning lisas, et kuni 31.12.2008. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni kohaselt kuulusid hagi rahuldamise korral vastaspoolelt hüvitamisele nii lepingulise esindaja kui ka nõustaja kulud. 01.01.2009. a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsioon seab isiku kohtus esindamisele rangemad piirangud ning hüvitatakse vaid lepingulise esindaja kulud. Kehtiva TsMS § 218 lg 1 kohaselt on lepinguline esindaja advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni EV haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Toimiku materjalidest nähtuvalt on nii hageja esimene esindaja Aleksandr Kazikov, kui ka teine esindaja Irina Belova osalenud menetluses kui kostja lepingulised esindajad, kes vastavad TsMS § 218 lg-s 1 märgitud sätetele ning ka kohus on aktsepteerinud kostja esindajaid lepinguliste esindajatena. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Sama § lg 2 kohaselt ei võta isiklik osavõtt asjast menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. Sama paragrahvi lg 6 ütleb, et esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kohtunikuabi märkis, et õiguslikus mõttes ei oma tähtsust, kes kirjutas dokumentidele alla, kas kostja või kostja esindaja. Kuna pooled vaidlevad õigusabikulude suuruse ja põhjendatuse üle, analüüsis kohtunikuabi järgnevalt kostja esindajate poolt kohtule esitatud õigusabikulude arveid.
OÜ Juriidiline Büroo Responsa poolt on 31.03.2008. a esitatud arve nr 238 suulise õigusnõustamise ja vastuse koostamise eest summas 944 krooni (800 + käibemaks 18%). Tsiviilasja toimikust nähtub, et 31.03.2008. a on koostatud ja 01.04.2008. a kohtule esitatud kostja vastus hagiavaldusele. Kohtunikuabi leidis, et vastuse koostamiseks oli eelnevalt vajalik tutvuda dokumentidega, kuulata esindatava argumente ja analüüsida andmeid kogumis, seega luges kohtunikuabi põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks, mida vastaspoolelt välja mõista arvel märgitud summa 944 krooni ehk 60.33 eurot. Kohtunikuabi lisas, et vaatamata asjaolule, et volitus kostja ja kostja esindaja vahel on allkirjastatud hilisemal kuupäeval kui kohtule arvamuse esitamine, ei ole põhjust kahelda, et kostjale osutati õigusabiteenust. TsMS § 144 p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Seega luges kohtunikuabi nimetatud kulu kohtuväliseks kuluks, mis on kantud seoses käesoleva menetlusega. Lisaks eeltoodule, kuulusid kuni 31.12.2008. a vastaspoolelt väljamõistmisele ka nõustaja kulud. OÜ Juriidiline Büroo Responsa poolt on 15.05.2008. a esitatud arve nr 253 õigusabi eest tsiviilasjas 2-07-52080, summas 5900 krooni (5000 + käibemaks 18%). Kohtunikuabi tegi kindlaks, et peale hagiavaldusele vastuse koostamist 01.04.2008. a on kostja esindaja Aleksandr Kazikov 15.05.2008. a esitanud kohtule vaid taotluse kohtuistungi kuupäeva muutmiseks. Muid toiminguid, mis oleksid tehtud enne käesoleva arve esitamist, toimiku materjalidest ei nähtu. Esitatud arvest ei selgu, milliseid toiminguid tegi kostja esindaja ja mille eest esitas kostjale arve summas 5900 krooni, puudub arve juurde kuuluv spetsifikatsioon. Riigikohus on lahendi 3-2-1-16-11 p-s 15 märkinud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja sellele kulunud aega teadmata. Selleks on vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Seega ei pidanud kohtunikuabi nimetatud ajakulu ja kulukirjet põhjendatuks ega vajalikuks menetluskuluks, mida vastaspoolelt välja mõista. OÜ FIE Irina Belova poolt on 27.07.2009. a esitatud arve nr 10-09 õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-07-52080: ettevalmistamine kostja arvamuse koostamiseks - summa 450 krooni; tõlge eesti keelest, arvamus - summa 160 krooni; tõlge vene keelest, hageja seisukoht, 06.06.2009. a 130 krooni; kostja vastus kohtule 30.04.2009. a, nõudele ettevalmistamine 18 05.2009. a 150 krooni; tõlge eesti keelest, vastus - 110 krooni; tõlge eesti keelest, protokoll 03.04.2009. a - 95 krooni, kokku 1095 krooni. Kohtunikuabi tegi kindlaks, et 26.06.2009. a on kohtule esitatud kostja arvamus (toimik lk 81). Seega leidis kohtunikuabi, et kostja esindaja on nimetatud dokumendi koostamiseks teinud tööd (tutvunud dokumentidega ja kujundanud seisukoha), samuti on küsitud summa teostatud toimingu kohta mõistlik ega ole liiga suur. Eeltoodust tulenevalt luges kohtunikuabi kostja arvamuse koostamisel põhjendatud ja vajalikuks kuluks märgitud summa 450 krooni ehk 28.76 eurot. Kohtunikuabi lisas, et vaatamata asjaolule, et volitus kostja ja kostja esindaja vahel on allkirjastatud 25.08.2009. a, ei ole põhjust kahelda, et kostja ostis õigusabiteenust. Seega luges kohtunikuabi nimetatud kulu kohtuväliseks kuluks, mis on kantud seoses käesoleva menetlusega. Kohtunikuabi märkis, et TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt protokollitakse kohtuistung ja muud menetlustoimingud eesti keeles. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja
läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud. Kohtunikuabi leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustik räägib menetluskulude mõttes tõlgikuludest mitte tõlkekuludest. TsMS § 34 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. TsMS § 151 lg 1 kohaselt makstakse tasu menetluses osalenud tunnistajale, eksperdile ja tõlgile. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui tunnistaja, ekspert või tõlk on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud. Kohtunikuabi asus seisukohale, et hageja jaoks ja tema huvides tehtud tõlkekulud ei ole põhjendatud ega vajalikud, seega ei kuulu arvestamisele menetluskuluna. OÜ FIE Irina Belova poolt on 26.08.2009. a esitatud arve nr 11-09 õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-07-52080: ettevalmistamine kohtuistungiks, ajakulu 3 tundi, summa 1800 krooni; kohtuistungil osalemine 25.08.2009. a Viru Maakohtus, ajakulu 1,5 tundi, summa 1200 krooni, kokku 3000 krooni. Kohtunikuabi märkis, et 25.08.2009. a on käesolevas tsiviilasjas toimunud kohtuistung, mis kestis ca 1 tund (14.08-15.05, protokoll toimikus lk 87-91). Kohtunikuabi leidis, et kuna kostja oli sunnitud vahetama temast mitteolenevatel põhjustel esindajat, tuli uuel esindajal tutvuda käesoleva tsiviilasja dokumentidega, viia end kurssi menetluses toiminud sündmustega, kujundada välja seisukohad. Samuti võib esindaja lisaks kohtuistungil osalemise ajale küsida kulusid, mis tekkisid kohtuistungi toimumise paika jõudmiseks. Kohtunikuabi oli seisukohal, et kostja esindaja ajakulu arves märgitud toimingutele on mõistlik ja optimaalne, ega ole liiga suur. Eeltoodust tulenevalt luges kohtunikuabi põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks, mida vastaspoolelt välja mõista arvel märgitud summa 3000 krooni ehk 191.73 eurot. Kohtunikuabi rahuldas Kangelaste 19 Korteriühistu avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras hagejale Usaldusühing Pariteet-MW menetluskulud (õigusabikulud) summas 280.82 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Kangelaste 19 KÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti välja mõistmata kohtuvälised kulud summas 377.08 eurot 15.05.2008. a arve nr 253 alusel ja uue otsuse tegemist, millega mõista menetluskulud summas 377.08 eurot välja Usaldusühingult Pariteet-MW. Määruskaebuse kohaselt: 1) rikkus maakohus TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud nõudeid. Maakohtu määruses puuduvad järeldused, missugune kulude suurus on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik arve nr 253 osas; 2) ei ole vaja esitada kohtu poolt nõudmata dokumente, mis tõendavad menetluskulusid TsMS § 174 lg 5 järgi.
6.Usaldusühing Pariteet-MW vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohtul diskretsiooniõigus menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 175 lg 1 kohaselt. Maakohus on määruses põhjendanud, miks ei hüvitata kulusid arve nr 253 osas;
2) peab esindusõigust tõendavad dokumendid esitama pool ise ilma kohtu nõudmiseta.
7.Usaldusühing Pariteet-MW esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta kostja avaldus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei kontrollinud esimese astme kohus esindajate esindusõiguse olemasolu, nimelt magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu. Toimiku materjalides tõendid selle kohta puuduvad. Seega on A. Kazikovi ja I. Belova kostja esindajatena aktsepteerimine põhjendamata; 2) on ekslik kohtunikuabi seisukoht, et 14.09.2009. a tehtud kohtuotsuse alusel võib hüvitada kuni 31.12.2008. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni alusel nõustaja kulusid. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtis juba uus redaktsioon, mille järgi nõustaja kulusid ei hüvitata; 3) on ekslik ja põhjendamatu võrdsustada TsMS § 144 lg 2 kulud õigusabiteenustega.
8.Kangelaste 19 KÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebus ebaselge ja ebakorrektne; 2) ei ole kaebaja õigustatud vaidlustama menetluskulude määramise peale esitatud kaebuses esimese astme kohtus tsiviilasja menetlemisega seotud asjaolusid, kuna kohtulahend tsiviilasjas on jõustunud; 3) ei oma tähendust asjaolu, et A. Kazikov ja I. Belova osalesid menetluses nõustajatena.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt.
10.TsMS § 218 lg 1 kohaselt on lepinguline esindaja advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, selle vastava kvalifikatsiooni EV Haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Tsiviilasja toimikus puudusid nii Aleksandr Kazikovi kui ka Irina Belova haridust tõendavad dokumendid. Irina Belova esitas kohtu nõudmisel 19.01.2012. a haridust tõendava dokumendi, mille kohaselt on Irina Belova omandanud kvalifikatsiooni, mis vastab magistrikraadile Eesti kehtivas haridussüsteemis. Järelikult vastab Irina Belova TsMS § 218 lg-s 1 märgitud lepingulise esindaja nõuetele. Kohtul ei õnnestunud haridust tõendava dokumendi esitamise nõuet Aleksandr Kazikovile kätte toimetada, mistõttu loeb kohus, et A. Kazikov ei vasta TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Järelikult esindas A. Kazikov kostjat menetluses nõustajana. 14.09.2009. a kohtuotsus, mis jättis kostja menetluskulud hageja kanda, jõustus 31.10.2009. a. TsMS § 175 lg 2 kohaselt (jõustus 01.01.2009. a) ei hüvitata nõustaja kulusid. Ringkonnakohus leiab, et kuna tsiviilasja toimikus puudub A. Kazikovi haridust tõendav
dokument, osales A. Kazikov menetluses nõustajana, kelle kulusid TsMS § 175 lg 2 kohaselt ei hüvitata. Järelikult ei kuulu hüvitamisele OÜ Juriidiline Büroo Responsa poolt 31.03.2008. a arve nr 238 suulise õigusnõustamise ja vastuse koostamise eest summas 944 krooni ja 15.05.2008. a esitatud arve nr 253 õigusabi eest summas 5 900 krooni.
11.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega (OÜ FIE Irina Belova poolt 27.07.2009. a ja 26.08.2009. a esitatud arvete osas). Põhjendatud on välja mõista 28.76 eurot (450 krooni) kostja arvamuse koostamise eest. Samas ei ole menetlusdokumentide tõlkekulud asja läbivaatamise kulud TsMS § 143 lg 1 kohaselt, mistõttu ei hüvitata menetlusdokumentide tõlkimise kulusid. Ringkonnakohus peab põhjendatuks kuluks 191.73 eurot (3 000 krooni) kohtuistungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise eest. Ringkonnakohus rahuldab Kangelaste 19 KÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab kindlaks menetluskulud summas 220.49 eurot, mis tuleb Usaldusühingult Pariteet-MW välja mõista Kangelaste 19 KÜ kasuks.
12.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.