2-10-63149/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.08.2009 laenulepingu nr 09-061613-VV (edaspidi leping) summas 116 120,06 krooni, intressimääraga 22% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 16.07.2014. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 16.kuupäeval, kuid jäi alates 16.09.2009.tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. 30.11.2009 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes tähtaja tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 15.12.2009 ja hoiatades, et juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Kostja võlgnevust ei likvideerinud ning kuni 16.07.2010 oli kostja viivituses üheteistkümne üksteisele järgneva intressi maksega. 19.07.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Lepingu p.10.1. kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hinnakirja kohaselt on hagejal õigus arvestada viivist põhiosalt määraga EKP intress + 7% aastas (0,022% päevas) kuni lepingu ülesütlemiseni ning pärast lepingu ülesütlemist lepingujärgses intressimääras, s.o. 22% aastas. Seega on viivise määraks alates 20.07.2010 0,061% päevas (22% : 360). 15.12.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 141 378,51 krooni (9 035,73 eurot), s.h. põhiosa 112 632,66 krooni (7 198,54 eurot), intress ajavahemiku 16.09.200919.07.2010 eest 18 436,60 krooni (1 178,31 eurot ) ja põhiosa viivis ajavahemiku 16.02.2010-15.12.2010 eest 10 309,25 krooni (658,88 eurot). Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §-s 367 ja VÕS §-des 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatust, taotleb hageja kostjalt 141 378,51 krooni/ 9 035,73 euro väljamõistmist, viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt (112 632,66 krooni/ 7198,54 eurot) alates 16.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni 0,061% päevas, samuti menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu - 12 500 krooni (798,90 eurot) väljamõistmist. 2 (4)

Kostja vastuväited Kostjale on hagiavalduse koos lisadega ja kohtumäärus isiklikult kätte toimetatud 22.veebruaril 2011.a. (tl.18). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.4 pöördel). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 7-11) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Hagi esitamise aja seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 9 035,73 eurot, s.h põhiosa 7 198,54 eurot, intress 1 178,31 eurot ja põhiosa viivis 658,88 eurot. Lisaks võlale on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates 16.detsembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras - 0,061% päevas põhinõudelt. Kohus arvestab välja viivise hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostja on olnud viivituses laenulepingust tuleneva põhinõude – 7198,54 euro tagastamisega

ajavahemikul 16.12.2010 – 03.02.2012 414 päeva. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingujärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 1817,92 (7198,54x 0,061% x 414) eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista hageja menetluskulud – hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 798,90 eurot (12500 krooni). Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 15.12.2010.a. riigilõivu 12 500 krooni (maksekorralduse koopia tl.16). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 12 500 krooni ehk 798,90 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.