Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsMS § 420 alusel

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (S. õiguseellane) ja K. O. kostja) 28.12.2006 laenulepingu nr 06-248866-VL (edaspidi leping) summas 100000 krooni, intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 19.01.2011. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 19.kuupäevaks. Alates 19.12.2008 jäi kostja laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. 19.12.2008-19.05.2009 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 8 üksteisele järgneva maksega. 15.06.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud võlgnevust kahel korral, kokku 3000 krooni. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus arvestada viivist puudujäävalt summalt VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress+7% aastas). Hageja on püüdnud kostjalt võlga kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid 19.11.2010 on kohus jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 17.12.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 70 258,95 krooni, s.h. põhiosa 57283,27 krooni, intress perioodi 19.12.2008 kuni 15.06.2010 eest 5717,91 krooni ja põhiosa viivis perioodi 19.12.2008 kuni 17.12.2010 eest 7257,77 krooni. Eeltoodust lähtudes ja toetudes TsMS §-le 367 ning VÕS §-des 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatule, taotleb hageja kostjalt 4490,37 euro väljamõistmist ning viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt (3661,07 eurot) alates 18.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), samuti menetluskuluna hagi esitamisel tasutud hagi esitamisel tasutud riigilõivu 653,08 eurot väljamõistmist. Kostja vastuväited 2 (5)

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus 04.aprillil 2011.a. isiklikult kätte toimetatud (tl.31). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl.1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.7 pöördel). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.8-22) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Hagi esitamise aja seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 4490,37 eurot, sellest põhiosa 3361,07 eurot , intress perioodi 19.12.2008 kuni 15.06.2010 eest 365,44 eurot ja põhiosa viivis perioodi 19.12.2008 kuni 17.12.2010 eest 463,86 eurot. Lisaks võlale on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates 18.detsembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli

3 (5)

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0%, millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtis 2010.aasta lõpuni. Alates 01.01.2011 kehtib intressimäär 1,25%, millele lisandub 7% aastas, ning alates 01.juulist 2011 kehtib intressimäär 1,0 %, millele lisandub 7 % aastas. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 18.12.2010 kuni 2010.aasta lõpuni ning alates 01.07.2011 kuni käesoleva ajani on 8% aastas, s.o. 0,022% päevas ning intressimäär alates 01.01.2011 kuni 30.06.2011 oli 8,25% aastas, s.o 0,023% päevas. Kostja on olnud viivituses laenulepingust tuleneva põhinõude – 3361,07 eurot tagastamisega ajavahemikul 18.12.-31.12.2010 14 päeva, 01.01.30.06.2011 181 päeva ja alates 01.07.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni 06.02.2012 221 päeva. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 313,69 eurotkrooni [(3361,07 x 0,022% x 235) + (3361,07 x0.023% x 181)= 313,69).. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 10218,50 krooni (653,08 eurot). Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on S. maksekäsu kiirmenetluse avaldus K. O. (tsiviilasi nr. 2-10-20919) jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 19.11.2010 (tl.13) ning hagi on kohtusse saadetud 18.12.2010, seega esineb alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagi esitamisel on tasutud 17.12.2010.a. riigilõivu 8500 krooni (maksekorralduse koopia tl.5) ja maksekäsu kiirmenetluses 1718,50 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 10218,50 krooni ehk 653,08 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4 (5)

TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.