Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.veebruar 2012. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-10-55353
Tsiviilasi
S. AS hagi V. H. võla, intressi ja viivise, kokku summas 1959,19 eurot ning lisanduva viivise nõudes 1790,10 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S. AS – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxx xx Tallinn Esindaja: S. K. , postiaadress xxxxxxx xx.xx xxxxx xxxxx E-post: Kostja: V. H. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx E-post:
Kirjalik menetlus
1.Mõista V. H. . AS (endine AS Hansapank) kasuks välja 2101 (kaks tuhat ükssada üks) eurot 03 senti, sealhulgas 1790,10 eurot võla katteks, 95,43 eurot intresside katteks, menetlustasu 3,20 eurot ja 212,30 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni 03.02.2012.a. (kaasa arvatud) põhinõuetelt arvestatud viivise katteks. 2.Mõista V. H. . AS (endine AS Hansapank) kasuks välja viivis põhinõuetelt (1790,10 eurot) alates 04.veebruarist 2012.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
TsMS § 420 alusel
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (S. AS õiguseellane) ja V. H. kostja) 08.11.2006 laenulepingu nr 06-209767-VL (edaspidi leping 1) laenusummaga 25000 krooni, intressimääraga 18% aastas. Alates 10.06.2009 jäi kostja laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt alates kohustuse täitmise tähtpäevale järgnevast päevast 19.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07024448-EG (edaspidi leping 2), mille alusel võimaldas hageja kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 25000 krooni ulatuses intressimääraga 18% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine püsimakse 1000 krooni kuus. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p. 8.3. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 07.12.2009 ütles hageja lepingu 1 ennetähtaegselt üles seoses võlgnevusega. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud põhiosa võlgnevust 146,80 eurot. 20.03.2009 ütles hageja lepingu 2 ennetähtaegselt üles seoses võlgnevusega ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 09-023167-KE alla. Hageja on püüdnud võlgnevust kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid 25.01.2011 kohtumääruse kohaselt tuli nõude menetlemist jätkata kostja vastuväite tõttu hagimenetluses. Hagi esitamise seisuga moodustas kostja võlgnevus hageja ees kokku 1959,19 eurot, sealhulgas - lepingust nr 06-209767-VL tulenev võlgnevus kokku 695,30 eurot , sealhulgas põhiosa 548,15 eurot, intress 77,37 eurot ja viivis 14.02.2011 seisuga 69,78 eurot; - lepingust nr 09-023167-KE tulenev võlgnevus kokku 1263,89 eurot , sealhulgas põhiosa 1241,95 eurot, intress 18,06 eurot, menetlustasu 3,20 eurot ja viivis 20.03.2009 seisuga 0,68 eurot. Tuginedes VÕS §-dele 8 lg 2, 23 lg l, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1, taotleb hageja kostjalt võla 1959,19 eurot ja viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel protsendina põhinõudelt (1790,10 eurot) alates 15.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista 2 (4)
menetluskulud 383,46 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määrusega 29.septembril 2011.a. kätte toimetatud (tl.40), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl.1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.16 pöördel). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.22-35) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale 1959,19 eurot, sealhulgas lepingust nr 06-209767-VL tulenev võlgnevus kokku 695,30 eurot (põhiosa 548,15 eurot, intress 77,37 eurot ja viivis 14.02.2011 seisuga 69,78 eurot) ning lepingust nr 09-023167-KE tulenev võlgnevus kokku 1263,89 eurot (põhiosa 1241,95 eurot, intress 18,06 eurot, menetlustasu 3,20 eurot ja viivis 20.03.2009 seisuga 0,68 eurot). Lisaks võlale on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates hagiavalduse esitamisest – 15.02. 2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi
3 (4)
esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,25%, millele lisandub 7% aastas, alates 01.07.2011 on intressimäär 1,00 %, millele lisandub 7 % aastas. Kostja on olnud viivituses hagejaga sõlmitud lepingust tulenevate põhinõuete – kokku 1790,10 eurot tagastamisega ajavahemikul 15.02.2011 kuni 30.06.2011 kohtuotsuse tegemiseni 03..02.2012.a. 354 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 141,84 eurot (1790,10 x 0,023% x 136 =55,99 + 1790,10 x 0.022% x 218 = 85,85). Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 383,46 eurot. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Tulenevalt TsMS §-st 147 lg 5 arvatakse maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv antud juhul kohtukulude hulka. Hagi esitamisel on tasutud 14.02.2011.a. riigilõivu 383,46 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt on tasutud riigilõivu 58,11 eurot (909,18 krooni). Tulenevalt tsiviilasja hinnast tulnuks tasuda riigilõivu kokku 383,46 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 383,46 eurot. Ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu- 58,11 eurot tagastab kohus hagejale vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele määrusega. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.