2-11-37149
tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
02.veebruaril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-11-37149
Hagi ese
AS SEB Pank hagi T. vastu 1 906, 31 euro nõudes 1 569, 74 eurot
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank (registrikood: 10004252, Tornimäe 2, 10145 Tallinn); Hageja esindaja: Kaidi Hinno, Tornimäe 2, Tallinn 15010, e-post: [email protected]; Kostja: T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-x xxxxx xxxx xxxxxxx).
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
2 (4)
täitnud kostja lepingus kokkulepitud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikut, jäädes laenumaksetega võlgnevusse. Sellest tulenevalt saatis hageja 06.07.2011 kostjale teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 25.07.2011. Teatises nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja lepingu üles 26.07.2011. Lepingu punkti 15.5 järgi kohustub kostja lepingu alusel tehtavate tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel tasuma viivist. Lepingu p 4.1 järgi oli intress 18% aastas. Seisuga 06.12.2011 on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees järgmine: põhiosa 1 569, 74 eurot; intressid 213, 87 eurot, põhiosa viivised 122, 70 eurot, kokku seega summas 1 906, 31 eurot. Neil asjaoludel nõuab AS SEB Pank hagis T. vastu välja mõista 1 906, 31 eurot ning viivis määras 18% põhinõudelt (1 569, 74 eurolt) aastas alates 06.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja laenulepingust, laenu maksete aruande, laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, menetlusdokumendi väljastusteatega ja viivise arvestuse ( tl 23-33). Vastavalt VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 100 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 4, 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagi selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
3 (4)
Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 319,55 eurot (tl 43). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale 319,55 eurot.
Heiki Kolk Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.