Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.veebruar 2012. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-10-47533
Tsiviilasi
A. S. S. E. B. L. T. P. võlgnevuse, kokku summas 63863,12 krooni nõudes 4081,25 eurot (63 863,12 krooni)
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. S. S. E. B. L. ärinimega A. S. S. E. B. ) – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx Esindaja: E. J. -post: Kostja: T. P. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx , xxxxx xxxxx xxxxxxx; E-post:
Kirjalik menetlus
1.Mõista T. P. . S. S. E. B. L. ärinimega A. S. S. E. B. ) kasuks välja 4081 (neli tuhat kaheksakümmend üks) eurot 60 senti võlgnevuse katteks. 2.Määrata kindlaks T. P. hagejale nelikümmend kolm) eurot 25 senti.
hüvitatavate menetluskulude suurus 543 (viissada
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 420 alusel
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.11.2007.a. liisingulepingu nr L07114399, mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale tulenevalt lepingu punktidest 6.1.1. ja 6.6. liisingueseme – sõiduki D. L. 1,5dCi kasutamise eest liisingumakseid vastavalt lepingu alusel esitatud arvetele. Kuna kostja kõiki lepingujärgseid makseid hagejale nõuetekohaselt ei tasunud, lõpetas hageja ühepoolselt 15.06.2009.a. lepingu, olles eelnevalt 28.05.2009.a. saatnud kostjale sellekohase teatise. Lepingu punktis 6.13.1. on kokku lepitud, et kui kostja ei ole kõiki lepingu järgi tasumisele kuuluvaid summasid hagejale tasunud 14 päeva jooksul peale lepingu lõppemist, s.o. 30.06.2009, siis on hagejal õigus liisinguese võõrandada. Vastavalt lepingu punktidele 6.13.1. ja
2 (4)
Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on kostja T. P. toimetatud 17.novembril 2010.a. (tl.34) üleandmisega tema elukaaslasele E. V. . Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Tulenevalt TsMS § 444 lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjendusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses (tl.6). TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus vastavalt VÕS § 82 lg 1 täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist, rahalist kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist võib võlausaldaja nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 361järgi kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl. 8-29) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale 28.09.2010.a. seisuga kokku 63 863,12 krooni, sellest osaliselt tasumata rendimakse 2009.a. jaanuarikuu eest 3 438 krooni, tasumata rendimaksed ajavahemiku veebruar kuni juuni 2009 eest kokku 19 678,25 krooni, auto välipesu ja keemiline sisepesu maksumuse 1 322,03 krooni, müügikahjumi 35 774,84 krooni ja müügiteenuse tasu 3 650 krooni.
3 (4)
Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ülaltoodud võla arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 4081,60 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõivu summas 8500 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja poolt on tasutud 24.09.2010 riigilõiv 8500 krooni (tl.30). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 8500 krooni (543,25 eurot) välja mõista. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.