Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
01.veebruar 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-54115
Tsiviilasi
B. I. G. B. A. N. K. AS hagi R. S. T. R. võla summas 34095,52 krooni (2179,10 eurot) ja lisanduva viivise solidaarses nõudes
Tsiviilasja hind
1119,27 eurot (17 512,77 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: B. I. G. B. A. N. K. AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxx xxx xxxxx xxxxx Hageja esindaja: A. M. , postiaadress B. V. S. OÜ, xxxxxx xxx xxxxx xxxxx E-post: Kostjad: 1) R. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx -post: 2) T. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx x.xxx xxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi osaliselt. 2.Välja mõista R. S. ja T. R. solidaarselt B. I. G. B. A. N. K. AS kasuks 2447 (kaks tuhat nelisada nelikümmend seitse) eurot 32 senti tarbijakrediidilepingust tuleneva võla katteks (sealhulgas tagastamata krediidisumma 1115,59 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 212,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1115,59 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulu 3,68 eurot). 3.Jätta rahuldamata hageja nõue R. S. ja T. R. solidaarselt TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmiseks. 4.Määrata kindlaks R. S. T. R. solidaarselt B. I. G. B. A. N. K. AS-ile hüvitatavate
menetluskulude suurus 351 (kolmsada viiskümmend üks) eurot 51 senti. 5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja R. S. 11.06.2007 tarbijakrediidilepingu nr.0705410/95kt, mille alusel andis hageja nimetatud kostjale krediiti summas 30000 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja maksma hagejale intressi 29,33% krediidisummast aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule B. I. P. A. S. üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). 11.06.2007 on sõlmitud eelnimetatud lepingu täitmise tagamiseks T. R. käendusleping. Kostjad ei ole nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi täitnud, mistõttu hageja ütles 14.05.2008 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega ning käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning nõudis kostjatelt 32444,85 krooni tasumist, millest 22955,24 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 3324,32 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4591,05 krooni leppetrahv, 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 174,24 krooni viivis. Pärast lepingu ülesütlemist on tasutud tagastamata krediidisumma katteks 5500 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 13258,43 krooni. Neil asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 100, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1, 6, 108 lg 1, 113 lg 1, taotleb hageja kostjatelt 34095,52 krooni solidaarset väljamõistmist, millest 17455,24 krooni on tagastamata krediidisumma, 3324,32 krooni intress, 57,53 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 13258,43 krooni sisenõutavaks muutunud viivis. 2 (5)
Lisaks taotleb hageja TsMS § 367 alusel kostjatelt välja mõista solidaarselt viivise 29,33% tagastamata krediidisummalt aastas alates 02.11.2010.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kostjate vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2). Kostja R. S. on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 15.12.2010 (tl.61) ja kostja T. R. 20.10.2011, kuid kostjad ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostjad, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Käenduslepinguga kohustub käendaja vastavalt VÕS § 142 lg 1 kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lõigete 1 ja 2 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede , eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 3 (5)
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Kostjad võlgnevad hagejale tagastamata krediidisummana 17455,24 krooni (1115,59 eurot), intressina 3324,32 krooni (212,46 eurot), võla sissenõudmisega seotud kuludena 57,53 krooni (3,68 eurot) ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 19624,19 krooni (1254,21 eurot), s.o viivis kuni hagi esitamiseni 01.11.2010.a. 13258,43 krooni (847,37 eurot) + viivis 02.11.2010 kuni 01.02. 2012.a. 6365,76 krooni (406,85 eurot). Seega kokku oleks hagejal alus nõuda kostjatelt 40146,90 krooni (2565,85 eurot) väljamõistmist ja TsMS § 367 alusel viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades aga hea usu põhimõtet ning väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata krediidisummat), mõistab kohus kostjalt välja küll viivise alates 02.novembrist 2010.a. 29,33% aastas tagastamata krediidisummalt, kuid mitte suuremas summas kui tagastamata krediidisumma, s.o 17455,24 krooni (1115, 59 eurot). Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduse p.4 (tl.4-5). Seetõttu määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate poolt hüvitatavad B. I. G. B. A. N. K. AS menetluskulud. Seoses hagi rahuldamisega hageja poolt hagiavalduses taotletud ulatuses, tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostjate kanda. Kohus leiab, et väljamõistetava viivise piiramine põhinõude suuruseni ei tingi menetluskulude osalist hageja kanda jätmist, kuna TsMS § 367 alusel esitatud nõue ei ole mõjutanud menetluskulude, eelkõige riigilõivu suurust. Hageja poolt on hagi esitamisel tasutud riigilõivuna 4000 krooni (tl.13). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud B. V. S. OÜ töötaja (tl.14). Esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud B. V. S. OÜ arve 04.10.2010.a., summas 1500 krooni (tl.11) ja maksekorralduse arve tasumise kohta (tl.14). 4 (5)
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 50 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu antud asjas 1500 krooni (95,87 euro) ulatuses olnud põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb kostjatelt välja mõista hageja menetluskulude katteks 5500 krooni, s.o. 351,51 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.