Tsiviilasi nr 2-11-23292
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2012.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-23292
Tsiviilasi
KÜ X hagi N. K. vastu võlgnevuse nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: KÜ X (registrikood xxxxxxxx; aadress X, xxxxx) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige I. M. (epost: x ) Kostja: N. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress Xxxxxxxxx)
esindajad
Menetlusvorm
lihtmenetlus.
alusel kohtuotsuse edasikaebamiseks luba.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hageja KÜ X esitanud hagi N. K. kommunaalmaksete ning viiviste nõudes.
vastu halduskulu ja
Kostjale kuulub Valga linnas X-x korteriomand. Majas on moodustatud korteriühistu X. KÜ põhikirja p 3.2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu mõtteliste osade majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Kostja ei ole täitnud seadusest ja KÜ juhtorganite otsustest tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt ning on tasunud kommunaalmakseid ebaregulaarselt ja ebapiisavas mahus. Kostja on perioodil mai 2009.a kuni september 2011.a k.a tasunud arveid ainult osaliselt. Seisuga 27.10.2011.a on maksetähtaja ületanud arvete kogusumma 1070,87 eurot ning viivised 105,10 eurot.
15.11.2011.a kostja esitatud vastusest nähtuvalt puudub hageja esitatud hagiavalduses selge ülevaade võlgnevuse ja viivise arvestamise käigust. Hageja poolt esitatud arved sisaldavad ebaselgeid ning ühistu liikmelisusest mittetulenevaid makseid, seetõttu kostja ei nõustu hageja poolt nimetatud põhivõlgnevuse ja viivissumma suurusega. Lisaks selgitab kostja, et seoses elukorralduslike oluliste muudatustega on kostjal majanduslikud raskused, mis on ka põhjuseks tekkinud maksehäirele. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last ning sissetuleku moodustab vaid miinimumpalga lähedane töötasu, ka laste isa ei täida vabatahtlikult laste ülalpidamiskohustust. Kostja sissetulek katab vaid perekonna hädapäraste vajaduste rahuldamise, mistõttu ei ole kostjal võimalik hagi rahuldamise korral reaalselt kohtuotsust täita. Kostja palub kohtul vabastada end viiviste tasumise kohustusest ning mitte rahuldada hageja taotlust jätkuva viivise väljamõistmiseks, samuti palub kostja kohtul anda võimalus tasuda tekkinud võlgnevus osade kaupa 50 eurot kalendrikuus.
27.11.2011.a ja 27.12.2011.a esitas hageja vastuse, millest nähtuvalt nõustub loobuma viivisnõudest juhul, kui kostja tasub koheselt ja täies ulatuses nii põhivõla kui ka KÜ poolt tasutud riigilõivu hagiavalduse menetlemise eest. Samas ei nõustu kostja ettepanekuga tasuda põhivõlgnevus osade kaupa, kuna peab ebaõiglaselt jätkuvalt kandma kostja majanduslikke raskusi samas, kui kostja üürib oma korteriomandit tulu teenimise eesmärgil. Kostja on tasunud kaheksa kuu vältel vaid kolmel kuul majandamiskulude eest, mistõttu põhivõlg ja
viivis kasvavad jätkuvalt. Taolises olukorras ei pea hageja võimalikuks võlgnevuse kustutamist osadena või viivisarvest loobumist. 12.12.2011.a ja 18.01.2012.a esitas kostja vastuse, millest nähtuvalt on jätkuvalt seisukohal, et esitatud nõudes ei ole selgelt esitatud tõendeid, mis kinnitaksid nõude kujunemise aluseid ja õiguspärasust. Kostja soovib sõlmida hagejaga kompromissi vaidluse lahendamiseks, kuid tulenevalt raskest majanduslikust seisust palub võimalust tasuda võlgnevus osadena 100 eurot kalendrikuus. 24.10.2011.a teatas kohus pooltele, et lahendab asja TsMS § 405 lg 1 alusel seda kohtuistungil arutamata ja andis pooltele tähtaja kuni 18.01.2012.a, mille jooksul oli antud tsiviilasjas veel võimalik esitada avaldusi ja dokumente (tl 68).
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel pudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes: 1) kostja omab korteriomandit X-x; 2) Valga linnas X asuvat elumaja haldab KÜ X; 3) kostja on KÜ X liige. Poolte vahel on vaidlus KÜ poolt nõutava halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse ja viivismäära suuruse üle. TsMS § 405 lg 1 p5 kohaselt võib kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid. Hageja on kohtule tõenditena esitanud ja kohus arvestab tõenditena järgmisi ärakirju: 1) KÜ X põhikiri (tl 33-35); 2) arve nr 1/10 27.10.2011.a summa koos võlgnevusega kokku 1222,29 eurot (tl 37); 3) ülevaade kostja poolt sooritatud maksetest KÜ-le perioodil 02.2011.a kuni 10.2011.a (tl 38); 4) KÜ X liikme N. K. poolt majandamiskulude tasumine jaanuarist 2009.a kuni jaanuarini 2010.a (tl 52); 5) kostjale esitatud arved kululiikide lõikes 2009.a kuni 2011.a (tl 63-64); 6) KÜ X majandamiskava 2010.aastaks (tl 65). Hageja esitas kohtule 23.01.2012.a täiendava seisukoha, mille kohus jätab tähelepanuta. Kohus selgitab, et TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. TsMS § 66 kohaselt juhul, kui menetlustoiming jääb tähtaegselt tegemata ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus tähtaega ei ennista või ei pikenda või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 67 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja üksnes menetlusosalise avalduse alusel. Hageja ei ole kohtule esitanud avaldust menetlustähtaja ennistamiseks. TsMS § 331 lg 1 kohaselt menetleb kohus pärast kohtu määratud tähtaja möödumist avaldust, taotlust, tõendeid
või vastuväiteid üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohtule nähtuvalt ei ole hageja dokumentide esitamise hilinemisel välja toonud mõjuvat põhjust. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kuulub kostjale Valga linnas X-x korteriomand. Majas on moodustatud korteriühistu X. Kostja ei ole täitnud seadusest ja KÜ juhtorganite otsustest tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt ning on tasunud kommunaalmakseid ebaregulaarselt ja ebapiisavas mahus. Kostja on perioodil mai 2009.a kuni september 2011.a k.a tasunud arveid ainult osaliselt. Seisuga 27.10.2011.a on maksetähtaja ületanud arvete kogusumma 1070,87 eurot ning viivised 105,10 eurot. Kohtule nähtuvalt puudub vaidlus osapoolte vahel asjaolus, et kostja on X-x korteriomandi omanik ning KÜ X liige. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Hageja on kohtule tõendina esitanud ärakirja KÜ X põhikirjast, mille p-st 3.2 nähtuvalt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid ning kinni pidama ühistu kodukorrast. Samuti kohustub KÜ liige tasuma põhikirjas sätestatud korras sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Põhikirja p 6 nähtuvalt kannavad elamu majandamise ja hooldamise kulusid ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna osale kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Igakuuliste maksete suuruse arvutamise ja liikmetele makseteatiste väljastamise kord ja tähtajad ning viiviste suurus ja arvutamise kord määratakse kindlaks ühistu kodukorras (tl 3335). Samuti on hageja kohtule esitanud ärakirja KÜ X majandamiskavast 2010.aastaks (tl 65). VÕS § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohtule nähtuvalt tuleneb kostja kohustus tasuda hagejale halduskulu ja kommunaalmaksete eest seadusest ja KÜ põhikirjast. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja seisukohal, et hageja esitatud hagiavalduses puudub selge ülevaade võlgnevuse ja viivise arvestamise käigust. Hageja poolt esitatud arved sisaldavad ebaselgeid (ei sisalda igakuulise arve kululiike) ning ühistu liikmelisusest mittetulenevaid makseid, seetõttu kostja ei nõustu hageja poolt nimetatud põhivõlgnevuse ja viivissumma suurusega.
Kohus ei nõustu kostjaga ja on seisukohal, et hageja on esitanud halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse tõendamiseks kohtule ärakirja arvest nr 1/10 27.10.2011.a summas 1222,29 eurot (tl 37) koos arve aluseks olevate arvandmetega ning selge ülevaate tekkinud võlgnevuse arvestamise käigust (tl 63-64). Kohtule on tõendina esitatud hageja poolt ka ülevaade kostja poolt sooritatud maksetest KÜ-le perioodil 02.2011.a kuni 10.2011.a (tl 38) ning kostja poolt majandamiskulude tasumine jaanuarist 2009.a kuni jaanuarini 2010.a (tl 52). KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ning remondiks ja tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ning ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Lisaks on kostja esitanud vastuväite, millest nähtuvalt sisaldavad hageja poolt esitatud arved ebaselgeid ning ühistu liikmelisusest mittetulenevaid makseid (nt kohtukulu). Kohus selgitab kostjale, et KÜS § 13 lg 1 kohaselt jõustub KÜ liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Antud juhul on hageja selgitanud, et vastavalt 30.08.2011.a KÜ X üldkoosoleku korduskoosoleku otsusele otsustati koguda rahalisi vahendeid tsiviilhagide esitamiseks ühistu võlglaste suhtes (arvel esitatakse märge „kohtukulud“). Samas ei too üldkoosoleku otsuse vastuolu seadusega üldjuhul iseenesest kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust. Kuivõrd korteriühistuseaduses ei ole reguleeritud üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid, tuleb KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldada mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Olukorras, kus korteriühistu üldkoosolek oli vastu võtnud ebaseadusliku otsuse, oli korteriühistu liikmetel KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse otsuse tühistamiseks. Juhul kui üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Hageja on esitanud ka viivise väljamõistmise nõude summas 105,10 eurot. KÜS § 7 lg-st 4 tulenevalt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatust lähtuvalt koosneb hageja nõue muuhulgas tulevikus sissenõutavaks muutuvast viivisest võlgnetavalt põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vaidleb vastu viivise suurusele ning palub vabastada end viiviste maksmisest. Kostja selgitustest nähtuvalt on seoses elukorralduslike muudatustega tekkinud majanduslikud raskused. Kostja sissetulekuks on miinimumpalga lähedane töötasu, mis katab vaid perekonna hädapäraste vajaduste rahuldamise. Kohus selgitab, et viivis on leppetrahvi alaliigiks, mida võlgnik on kohustatud tasuma kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise
korral. Leppetrahvi nõude kaudu saab võlausaldaja esmajoones lihtsama võimaluse kohustuse rikkumisest tuleneva eeldatava kahju hüvitamise nõude realiseerimiseks kokkulepitud suuruses. Viivis on leppetrahv eelkõige rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest, mida arvestatakse protsendina põhivõlalt (intressina). Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg-st 8 tulenevalt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt VÕS § 162 lg 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtu õigused viivise vähendamisel ei ole piiramatud. Kohtulahendist peavad nähtuma ja kontrollitavad olema kohtu motiivid, miks viivist vähendati. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kohus vähendab viivist üksnes võlgniku taotlusel. Leppetrahvi alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kohus selgitab kostjale, et kohtul on võimalik võlgniku taotlusel vähendada viivismäära, kui see on ebamõistlikult suur. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus arvestab antud taotluse lahendamisel järgmist: 1) KÜS § 7 lg-st 4 tulenevalt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates; 2) kostja selgitustest nähtuvalt on ta töövõimeline isik, kellele laekub igakuiselt töötasu ning vaidlusalune korter on antud üürile kasu teenimise eesmärgil; 3) kostja ei ole esitanud kohtule enda sissetulekuid tõendavaid dokumente, millest nähtuks kostja halb majanduslik olukord; 4) kostja selgitused laste ülalpidamiskulude täies mahus kandmise kohta s.t elatisraha laekumise kohta laste isalt on esitatud vastuolulise informatsioonina. Kohtule nähtuvalt ei ole tegemist ebamõistlikult suure viivismääraga. Viivismäär 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest on seadusandja poolt kehtestatud eesmärgiga kaitsta võlausaldajate (KÜ liikmete) huve juhul, kui võlgnik jätab täitmata nõuetekohaselt oma kohustused. Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostja rikkus maksekohustust, samas ei ole kostja kohtule esitanud veenvaid tõendeid viivismäära vähendamiseks. Eeltoodust juhindudes ei pea kohus põhjendatuks vabastada kostjat viiviste tasumise kohustusest. Kohus loeb esitatud tõenditega tõendatuks kostja halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse olemasolu ja suuruse hagiavalduses märgitud summa suuruses. Kohtule esitatud
tõenditest nähtuvalt on kostja tasunud hoolduskulude eest ebaregulaarselt tekitades mittekohase täitmisega võlgnevuse hageja ees, seega on kostja kohustust rikkunud. Kohtule nähtuvalt on kostja rikkunud seadusest ja KÜ põhikirjast tulenevat kohustust tasuda igakuiselt halduskulu ja kommunaalmaksete eest. Kostja on tasunud kommunaalmakseid ebaregulaarselt ja ebapiisavas mahus. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus KÜ X hagi N. K. vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse summas 1070,87 eurot ning viivised summas 105,10 eurot. Korteriomanikul lasub kohustus tasuda haldus- ja kommunaalmakseid sõltumata sissetuleku suurusest või majandusraskustest. Kostja on kohtule esitanud taotluse kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning tähtaja või tähtpäeva, mille kohaselt oleks kostjal võimalik tasuda hagejale väljamõistetud võlgnevus 100 euro suuruste osamaksetena kohtuotsuse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et hageja kasuks väljamõistetud summade täitmisküsimusega tegeleb kohtutäitur, kelle poole tuleb antud küsimuse lahendamiseks kostjal pöörduda. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda.
Annemarie Gerassimov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.