Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja põhjendused Kxxxx Pxxx esitas 29.06.2011. a kohtule hagiavalduse Rxxxx Txxxxxxx vastu üüri ja kõrvalkulude nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista seitsme kuu üür kokku summas 350 eurot, kõrvalkulude võlg summas 675,86 eurot ja kahjuhüvitis summas 100 eurot. 31.10. ja 21.11.2011.a avaldusega täpsustas hageja nõudeid ja palus välja mõista üürivõla 200 eurot, kõrvalkulud 518,59 eurot ja kahjuhüvitise 100 eurot. Kohtuistungil hageja täpsustas nõuet ja palus hageja kostjalt välja mõista kokku 899.478 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 01.10.2010. a üürileping, mille alusel andis hageja kostja kasutusse tasu eest üüripinna, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale lisaks kommunaalkuludele üüri 50 eurot kuus. Kostja üüri ei maksnud ja samuti ei tasunud ta nõuetekohaselt korteri kommunaalkulude eest. Seisuga 21.04.2011. a oli kogunenud võlgnevus kommunaalteenuste eest summas 675,86 eurot. Hageja ütles rikkumise tõttu üürilepingu üles 27.04.2011. a ja palus eluruumi vabastada hiljemalt 01.05.2011. a. Kostja ei vabastanud eluruumi ega andnud selle valdust üle ning on seni korterisse sisse registreeritud. Kuna kostja ei ole korterit pea kahe kuu jooksul üle andnud, siis on hagejal õigus ka selle aja eest nõuda kostjalt üüri, s.o 100 eurot lisaks muudele nõuetele. Kostja ei ole hagejale korteri võtit üle andnud, hageja oli sunnitud 15.07.2011. a ukse avama Lukuabi OÜ teenuste abil. 31.10.2011. a avalduses suurendas hageja nõuet ja selgitas, et elektrivõlg on tegelikult 166,26 eurot, kuid hageja on arvestanud sellest maha võla, mis oli korteri eest tasumata Eesti Energiale enne kostja korterisse asumist summas 30,93 eurot. Tasumata summa on aga 135,33 eurot. 21.11.2011. a avalduses täpsustas hageja hagi ja vähendas esialgset nõuet. Hageja selgitas, et kostja on tasunud elektrienergia arvelt, mis oli tekkinud enne kostja korterisse elamist, viivist 5,39 eurot. Hageja arvestab nimetatud summa nõutavast elektrivõlast maha ning nõuab kostjalt elektrivõlga summas 129,96 eurot. Lisaks vähendas hageja üürivõla summat 200 euroni. Hageja teatel ei saa ta tõendada remondikohustuse olemasolu kostjal, mistõttu ei saa ta nõuda kostjalt üüri enne 01.01.2011.a. Hageja täpsustas ka muude kõrvalkulude võla summat, hageja arvutuste kohaselt on kõrvalkulude summa 518,59 eurot. Kohtuistungil vähendas hageja enda nõuet kõrvalkulude osas 49,08 euro võrra, kuna selgus, et kostja on selle osa tasunud. Kokkuvõttes palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista üür summas 200 eurot, kõrvalkulud (vesi ja küte) summas 469,51 eurot, elektrienergia eest 129,96 eurot ja kahjuhüvitisena 100 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt 899,47 eurot. Kostja seisukoht ja vastuväited Kostja teatas 14.09.2011. a kirjalikus vastuses, et tunnistab haginõuet osaliselt ehk 469,01 euro osas tasumata jäänud vee ja küttearvete eest. Korteril olid kostja sissekolimisel võlgnevused nii elamu haldaja kui ka elektriteenuste eest. Hageja lubas kostjale tagasi maksta selle raha, mis tema maksis Eesti Energiale ära võlgnevuse eest, lisaks viivised, kuid ei teinud seda. Korduvalt rääkis kostja hagejale kütteprobleemist (toad olid külmad ning pidi elektriga juurde kütma), hageja lubas puuduse likvideerida, kuid ei teinud seda. Korduvalt ilmus hageja õhtusel ajal, kui lapsed magasid, korteri ukse taha, rikkudes kodurahu. Saades kätte hageja teate üürilepingu ülesütlemisest, vabastas kostja korteri ettenähtud ajaks. Kostja soovis eluruumi üle anda ja tagastada selle võtme, kuid hagejat polnud võimalik kätte saada, ta ei vastanud telefonile. Kostja saatis kirjaga teate hagejale, et soovib korteri võtmed üle anda 04.05.2011.a ja määras kohtumispaiga kohvikus „Panther“. Hageja sinna ei ilmunud. Seejärel viis kostja võtmed korteri postkasti. Üüri soovis kostja maksta hageja pangaarvele, kuid hageja vältis arve avalikustamist. Ta soovis, et kostja maksaks talle sularahas, millega aga kostja nõus ei olnud. Kohtuistungil teatas kostja, et tunnistab hageja nõuet üüri, kõrvalkulude ja elektrivõla osas, kuid ei ole nõus maksma kahjuhüvitisena üüri 2011.a juunikuu eest. Kostja põhjendas, et ta oli korteri võtme pannud postkasti ja elas juunikuus juba mujal. Kostja möönis ka, et postkasti võti oli korteris. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja ja kostja sõlmisid 01.10.2010. a tähtajalise üürilepingu pealkirjaga „Rendileping“ (tl 9), mille alusel hageja andis kostja kasutusse eluruumi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, üheks aastaks tähtajaga 01. oktoober 2011.a. Lepinguga leppisid pooled kokku, et kostja maksab korteri kommunaalmaksed, sh küte, elekter, vesi, ja renti alates 01.01.2011. a 50 eurot kuus.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 298 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kostja võttis õigeks, et ta ei tasunud hagejale üüri ja kõrvalkulude eest nõuetekohaselt. Seega rikkus kostja üürilepingut. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuste täitmist. VÕS § 313 lg 1 järgi võib kumbki pool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. VÕS § 316 lg 1 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; 3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Hageja ütles üürilepingu erakorraliselt üles alates 01.05.2011. a. Hageja nõuab kostjalt üüri vastavalt lepingus kokkulepitule alates 01.01.2011. a kuni 30.04.2011. a 50 eurot kuus, s.o nelja kuu eest summas 200 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt kõrvalkuludena kütte ja vee eest 469,51 eurot ja elektri eest 129,96 eurot. Pärast summade täpsustamist võttis kostja nimetatud nõuded kohtuistungil õigeks ega esitanud nõuetele selles ulatuses vastuväiteid. Hageja on esitanud tõendina Jõgeva Elamu AS-i arved hooldusteenuste, vee ja soojuse eest korteris xxxxxxxxxxxx perioodil 01.10.2010–30.04.2011.a (tl 77–83). Nimetatud arvetest nähtub, et perioodi 01.10.2010–30.04.2011.a eest on esitatud arveid vee ja soojuse eest kokku summas 707,96 eurot. Kostja on tasunud arveid summas 238,45 eurot ja võlgnevus kütte ja vee eest on 469,51 eurot. Hageja on esitanud tõendina AS-i Eesti Energia arved korterile osutatud teenuste eest 2010. a septembrikuu, novembri, detsembri eest (tl 43, 55, 56) ja 2011. a veebruari ja märtsi eest (tl 39-40). Hageja arvestas kostja vastuväidet, et kostja tasus korterisse elama asumisel elektriteenuste eest võla summas 30.93 eurot, mis oli tekkinud enne üürilepingu sõlmimist ning on nimetatud summa nõudest maha arvestanud. Pooled jõudsid ühiselt seisukohale, et elektri eest võlgneb kostja hagejale 129,96 eurot. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja üüri perioodi 01.01.2011. a kuni 30.04.2011. a eest summas 200 eurot, vee ja küttekulude võla katteks 469,51 eurot ja elektri võla katteks 129,96 eurot. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista üüri kahe kuu eest pärast üürilepingu lõppemist alates 01.05.2011. a, kuna kostja ei andnud hagejale korterit üle. Kostja vaidles nimetatud nõudele vastu. Kostja võttis õigeks, et ta viivitas korteri hagejale üleandmisega, kuid ta ei ole nõus tasuma üüri 2011. a juunikuu eest. Pooled ei vaidle selle üle, et nendevaheline üürileping lõppes 30.04.2011.a hageja ülesütlemisega. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama. Kostja väitel soovis ta korteri võtmed hagejale üle anda 04.05.2011.a, kuid hageja ei tulnud temaga kokku saama. Kostja ei suutnud enda tõendada. Kohus ei loe kohaseks võtmete üleandmiseks kostja kasutatud viisi panna korteri võtmed korteri postkasti, eriti juhul kui postkasti võti asus lukustatud korteris. Kohus leiab, et kostjal oli muid võimalusi korteri võtmete üle andmiseks, kuna ta oli enda sõnul teadlik, kus hageja elab. Kuna hageja ei ela ebamõistlikult kaugel vaid samas linnas, siis oli kostjal võimalus viia võtmed näiteks hagejale koju. VÕS § 335 näeb ette, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda muu hulgas üürilepingus kokkulepitud üüri. Kuna kostja ei tõendanud korteri üleandmist hagejale pärast üürilepingu lõppemist, siis on põhjendatud hageja nõue kahjuhüvitisena kahe kuu eest lepingus kokkulepitud üüri nõudes. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitisena 100 eurot.

Kohus jätab andmata hinnangu poolte seisukohtadele seoses väidetava torutööde kulu ja lukkude lahti muukimise kulu osas, sest kohtule ei esitanud nimetatud summade väljamõistmiseks nõudeid. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus, millele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.