Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-1126
Tsiviilasi
Ave Selgise hagi OÜ Arisen vastu 259 686 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
16 597 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. veebruari 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ave Selgise apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. jaanuar 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – Ave Selgis (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi Vastustaja (kostja) – OÜ Arisen (RK: 10800635), esindaja Einar Vallandi Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. veebruari 2011 otsus sisuliselt muutmata. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „Kohaldada aegumist ning jätta Ave Selgise hagi OÜ Arisen vastu 259 686 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.“
esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Ave Selgise kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kuivõrd hagi tagamine leidis aset enne 01.01.2006, kohaldub enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt pärast hagi rahuldamata jätmise otsuse jõustumist on kostjal õigus nõuda, et hageja hüvitaks kahju, mis temale tekitati hageja taotlusel määratud hagi tagamisega. Seega on oluline tsiviilasjas hagi rahuldamata jätmise otsuse jõustumise aeg, sest enne seda ei tühistanud kohus ka hagi tagamise määrust, seega ei olnud seni hagi tagamisega tekitatud kahju sissenõutav. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd nõue muutus sissenõutavaks peale tsiviilasjas nr 2-04-1938 Tartu Ringkonnakohtu otsuse jõustumist 24.11.2006, millega jõustus Tartu Maakohtu 05.06.2007 otsus, algas aegumistähtaja kulg 25.11.2006. Aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1 p 8 alusel, kui A. Selgis esitas 30.01.2007 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus tegi määruse riigi õigusabi andmise kohta 27.06.2007, mis jõustus 16.07.2007. Seega peatus aegumistähtaeg 168 päevaks. Nõude aegumise ajaks on eeltoodu kohaselt 3 aastat 168 päeva arvates 24.11.2006 järgnevast päevast 25.11.2006 kuni 25.11.2009 + 168 päeva, s.o 11.05.2010. Hageja esitas hagi 31.12.2009. Lähtuvalt eeltoodust ei ole nõue aegunud isegi juhul kui kohaldamisele peaks kuuluma TsÜS § 150 lg-s 1 toodud aegumistähtaeg; 3) esitab hageja apellatsioonkaebusega tõendid 17.11.2009 võlgnevuse tasumise nõude, millega on kostjale antud täiendav tähtaeg hagi tagamisega tekitatud kahju võlgnevuse tasumiseks 10 päeva arvates nõude kättesaamisest, esitamise kohta ja palub need võtta asja juurde. Apellant oli sunnitud oma eluaseme müüma ja kahel korral kolima. Seoses kolimisega olid lisatud dokumendid sattunud T.K. valdusesse, kes leidis need enda asjade hulgast 2011 märtsis. Apellant palub lugeda eeltoodu mõjuvaks põhjuseks, mis muutis dokumentide maakohtule esitamise võimatuks. Apellant soovib dokumentide kadumist, enda valdusest väljaminemist, leidmist ja temale üle andmist tõendada tunnistaja T.K. ütlustega. TsÜS § 162 järgi peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. Kostja sai võlgnevuse nõude kätte 19.11.2009. Tähtaja pikendamisega oli kostjal õigus keelduda kohustuse täitmisest 19.-29.11.2009. Isegi kui ringkonnakohus peaks maakohtu aegumistähtaja arvestuse õigeks lugema, on ikkagi hagi esitatud tähtaegselt, kuivõrd maakohus pidas aegumise kuupäevaks 21.12.2009 ning veel 10 päeva võrra aegumise peatumise tulemusel on hagi esitamise viimaseks päevaks 31.12.2009. Kohus on eksinud ka hagi esitamise kuupäevaga, hageja esitas hagi 31.12.2009, mitte 04.01.2010.
Ka istungil ei viidanud kumbki pool, et aegumistähtaja algust peaks arvestama mõnest muust kuupäevast. TsMS § 436 lg 4 alusel lähtus kohus õigesti kohtuotsuse A. Selgise suhtes jõustumise kindlaksmääramisel faktilisest asjaolust, mille üle pooled ei vaielnud (et A. Selgist puudutavas osas 05.06.2006 kohtuotsuse peale ei kaevatud) ning hinnangust, mille mõlemad pooled sellele faktile omistasid (et see tõi kaasa otsuse jõustumise A. Selgise suhtes). Apellandi esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohtu 05.06.2006 otsus ei jõustunud A. Selgise suhtes mitte 05.07.2006, vaid 24.11.2006, on vastuolus TsMS § 207 lg 2 esimeses lauses sätestatuga, mille kohaselt iga hageja või kostja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Isik, kelle suhtes vaidlus lõppes, ei saa tugineda sellele, et mõne muu isiku suhtes see jätkus. Antud asjas on jõustumise tähenduseks eeskätt otsustus selle üle, millal apellant sai teada või pidi teada saama kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust (TsÜS § 150 lg 1). Kui vastustaja ei olnud esitanud maakohtu 05.06.2006 otsuse apellanti puudutava osa peale apellatsioonkaebust TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud 30-päevase apellatsioonitähtaja jooksul, pidi apellant aru saama, et tema suhtes on maakohtu otsuse vaidlustamise võimalus minetatud. TsMS § 456 lg 2 p 1 kohaselt jõustus otsus apellandi suhtes ning vaatamata muu menetlusosalise suhtes vaidluse jätkumisele pidi A. Selgis apellatsioonitähtaja möödudes teada saama, et hagi tagamine oli tema suhtes olnud õigusvastane; 2) on asjassepuutumatu ja kaheldav apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohtu otsus vaidlustati kostja poolt. Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2006 otsusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks menetlenud mõne kostja apellatsioonkaebust. Sellise väite esmakordselt esitamine apellatsioonimenetluses on põhjendamatu ja TsMS § 652 lg 4 järgi peaks ringkonnakohus jätma selle tähelepanuta. Väide „Juhul kui ringkonnakohus ei oleks jätnud kostja apellatsioonkaebust rahuldamata ning oleks jätnud hagi rahuldamata ei oleks Ave Selgisel tekkinud õigust nõuda, et hageja hüvitaks talle hagi tagamisega tekitatud kahju” on mõttetu. Vastustajal puuduvad andmed sellise sisuga apellatsioonkaebuse olemasolu kohta; 3) ei esine asjas TsMS § 652 lg-s 3 loetletud aluseid, mis õigustaks uute tõendite esitamist apellatsioonimenetluses. Selgitus, et apellant ei saanud tõendit varem esitada oma dokumentidega hooletu ümberkäimise tõttu, ei ole tõendi apellatsioonimenetluses esmakordseks esitamiseks mõjuv põhjus, kuna see on tõendi esitaja mõjusfääris olev asjaolu. Seega puudub ka vajadus ära kuulata tunnistajat, kes kinnitaks hooletuse esinemist. Vastustaja peab ka kaheldavaks apellandi taotletud tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Apellandi esitatud uus dokumentaalne tõend on vastuoluline. Postisaadetise väljastusteatelt nähtub, et vastustajale on kirja saatnud T. K. Samas on apellant esitanud kohtule kirja, mille on allkirjastanud A. Selgis, ning milles viidatud kahjusumma erineb oluliselt sellest summast, mille tasumist nõuab apellant käesolevas asjas. Vastustaja ei ole saanud apellandilt apellatsioonkaebusele lisatud kirja. Vastustajale saatis 2009 novembris kirja T. K. Asjas puudub alus TsÜS § 162 kohaldamiseks. Apellatsioonkaebusele lisatud kirjaga ei saa seostada apellandi nõude aegumistähtaja pikenemist, kuna esiteks ei ole kirja vastustajale saadetud ning teiseks eeldab TsÜS § 162 õigustatud ja kohustatud isiku kokkulepet. Tõlgendus, et huvitatud isik saab ühepoolse avaldusega enda nõudeõiguse maksmapaneku aega pikendada, ei ole kooskõlas hea usu ja õiguskindluse põhimõttega. Puudub kvalitatiivne erinevus TsÜS §-s 162 ja §-s 167 sätestatu vahel. Olukorras, kus läbirääkimisi ei toimu, ei saa ka olla poolte kokkuleppel täitmise tähtaja muutmist.
lugeda õigeks, et seoses aegumise kohaldamisega tuleb A. Selgise hagi OÜ Arisen vastu 259 686 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Asja materjalidest nähtuvalt taotles kostja aegumise kohaldamist ning seoses aegumise kohaldamisega tuleb jätta hagi rahuldamata. Maakohus on ekslikult lõpetanud menetluse A. Selgise hagis OÜ Arisen vastu 259 686 krooni väljamõistmiseks. Nimetatud maakohtu poolne eksimus ei anna aga alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.