2-11-52785
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
30.jaanuar 2012.a., Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-52785
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi( Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi Txxxx Mxxxxx vastu keskkonnale tekitatud kahju nõudes Hageja: Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu( Kopli 76, 10416 Tallinn, [email protected] ). Kostja: Txxxx Mxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kirjalik menetlus kohtuistungit pidamata
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Eesti Vabariigi hagi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) Txxxx Mxxxxxx vastu keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldada. Välja mõista Txxxx Mxxxxxxxxx keskkonnakahju katteks 192,50 €(ükssada üheksakümmend kaks eurot ja viiskümmend senti). Välja mõistetud summa tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, viitenumber 2800049463. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Txxxx Mxxxxxx kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus ( lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
31.10.2011a esitas hageja kohtule avalduse Txxxx Mxxxxxxxx keskkonnakahju hüvitamiseks. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama 15.detsembriks 2011a. Kohus selgitas kostjale määruses kohtule vastamata jätmise tagajärgi ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest(määrus tl.1). Määrus koos hagimaterjalidega on kostja poolt vastu võetud 30.11.2011a.( tl 26). Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud hagi juurde lisatud tõendeid, leiab, et hagi Txxxx Mxxxxxx vastu, keskkonnakahju hüvitamise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja 31.01.2011a. oma elukohas, temale kuuluva koera suhtes kasutusele võtmata meetmed, et oleks välditud koera lahtipääsemine ja teistele loomadele kallaletungimise võimalus, mille tulemusena pääses koer lahti ja surmas metskitse (jahiuluk). Selle teoga tekitas kostja keskkonnale kahju 192,50 eurot. Metskitse hukkumise põhjustasid kaks koera, kellest üks kuulus Txxxx Mxxxxxxxx. Jahiseaduse (JahiS) § 56 kohaselt kehtestab jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad Vabariigi Valitsus määrusega. JahiS § 56 alusel Vabariigi Valituse 12.02.2003 määruse nr 48 Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad (edaspidi määruse) § 1 kohaselt loetakse jahiuluki ebaseaduslikuks hukkamiseks jahiuluki isendi hukkamist või jahilinnu muna korjamist, kui selle tegevusega kaasneb seaduse või seaduse alusel antud õigusakti nõuete rikkumine. Määruse § 2 kohaselt on metskitse kahjumäär 385 eurot isendi kohta.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 362 alusel vastuvõetud Pajusi Vallavolikogu 19.09.2002 määruse nr 52 koerte ja kasside pidamise eeskirja punkti 2 alapunkti 2.1 kohaselt on koera lubatud pidada elamus, kinnisel, piiratud või tähistatud territooriumil või ketis nii, et oleks välditud nende lahtipääsemine ja inimeste ja teiste loomadele kallaletungi võimalus. Vastavalt VÕS § 133 lg 2 kohaselt kuulub kahju hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. VÕS § 1043 alusel peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja teo õigusvastasus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p 7, mille kohaselt on tegu õigusvastane, kui tegu on seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. KOKS § 22 lg 1 p 362 alusel vastuvõetud Pajusi Vallavolikogu 19.09.2002 määruse nr 52 koerte ja kasside pidamise eeskirja punkti 2 alapunkti 2.1 kohaselt on koera lubatud pidada elamus, kinnisel, piiratud või tähistatud territooriumil või ketis nii, et oleks välditud nende lahtipääsemine ja inimeste ja teiste loomadele kallaletungi võimalus. Kostja, jättes kasutusele võtmata meetmed, et oleks välditud koera lahtipääsemine ja teistele loomadele kallaletungimise võimalus rikkus koerte ja kasside eeskirja nõuded on toime panud VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses õigusvastase teo. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ( põhjuslik seos). Kostja jättis kostja temale kuuluva koera suhtes kasutusele võtma meetmed, et oleks välditud koera lahtipääsemine ja teistele loomadele kallaletungimise võimalus, mille tulemusena pääses koer lahti ja surmas metskitse (jahiuluk), millega tekitas kostja keskkonnale kahju 192,50 (üks sada üheksakümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) eurot. Kuna metskitse hukkumise põhjustasid kaks koera, kellest üks kuulus Txxxx Mxxxxxxxx, siis vastutab T.Mxxxxx metskitse hukkumisega tekitatud kahju eest kahju pooles ulatuses (385:2). Keskkonnakahju tekkis põhjusel, et koera omanik ei pidanud kinni koerte ja kasside pidamise eeskirjast. Kostja õiguspärase käitumise (koera lõastamise) korral ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud, järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Hageja hinnangul tegutses kostja vähemalt hooletult. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid VÕS § 1045 lg 2 ja süüd välistavaid asjaolusid VÕS §1050 lg 2 järgi ei esine, seega tuleb kostja hüvitada tasumata osas tekitatud keskkonnakahju summas 192,50 (üks sada üheksakümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude kohta seni andmed puuduvad.
Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.