Q OÜ hagi AS-i SEB Pank vastu 1 107,64 euro nõudes.
Hagihind
1 107,64 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Q OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX);
esindajad
Hageja seaduslik esindaja K J (XXX); Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn); Kostja volitatud esindaja Urmas M (XXX).
Menetlustoiming
täiendava otsuse kirjutamine, kirjalik menetlus
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud hageja Q OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse
koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt 17 330,81 krooni väljamõistmist.
2.Kohus võttis määrusega hageja hagi kostja vastu menetlusse lihtmenetluses ja kohustas kostjat hagiavaldusele kirjalikult vastama.
3.Kostja oma kirjalikus vastuses hagiavaldust ei tunnistanud ning palus see jätta rahuldamata. Kostja vastuse edastas kohus hagejale ning kohustas hagejat sellele omakorda kirjalikult vastama. Hageja esitas kohtule täiendavad kirjalikud seisukohad.
4.Kohus määras asjas kohtuistungi, millele hageja ei ilmunud. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse ning tegi hagejale ettepaneku täiendava tõendi esitamiseks. Kohus teavitas pooli, et langetab kohtuotsuse 09.12.2011.a.
5.Harju Maakohtu 09.12.2011.a otsusega jättis kohus hageja hagi rahuldamata. Hageja on kohtule kirjalikult teatanud, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue
6.Q OÜ esitas Harju Maakohtule hagi AS SEB Pank vastu 17 330,81 krooni (1 107, 64 euro) nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled lepingu, mille alusel kostja väljastas hagejale VISA Business deebetkaardi (edaspidi kaart) nr. XXX. 26.02.2010.a. varastati hageja kasutuses olev kaart. Varguse avastamisel teatati sellest koheselt kostjale ja paluti kaart sulgeda. Varguse kohta on tehtud avaldus ka politseisse (menetluse number XXX). Hageja internetipanga väljavõttest nähtub, et varastatud kaardiga on 26.02.2010.a. tehtud tehinguid. Hageja ja kostja vahel sõlmitud SEB Rahvusvahelise deebetkaardi lepingu tingimustes on reguleeritud vastutus varastatud kaardiga tehtud toimingute eest selliselt, et kaardi varguse või kaotsimineku puhul kannab konto omanik kuni vargusest või kaotsiminekust pangale aktsepteeritaval viisil teatamiseni varguse või kaotsimineku riisikot, kuid mitte rohkem kui omavastutuse piirmäär. Omavastutuse piirmäär on kümnekordne lepingus kokkulepitud päevalimiitide summa, kuid mitte rohkem kui summa, mis vastab 150 eurole. Kuna tehingud varastatud kaardiga tehti enne kui vargus avastati ja sellest kostjat teavitati, siis jääb lepingu kohaselt hageja kanda omavastustus 150 eurot. Kostja on lepingu kohaselt kohutanud taastama konto omaniku tahteta tehtud toimingutele eelneva konto jäägi. Kuna eelpool kajastatud tehingud on tehtud varastatud kaardiga ja konto omaniku tahteta, siis on SEB Rahvusvahelise deebetkaardi lepingu tingimuste kohaselt kostja kohustatud taastama hageja konto jäägi summas 19 677,80 krooni, millest võetakse maha lepingujärgne omavastustus 150 eurot ehk 2 346,99 krooni ning seega on põhjendatud hageja nõue kostja vastu summas 17 330,81 krooni (1 107,64 eurot), millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused 7.Kostja vaidleb hagile vastu. Vaidlust ei ole asjaolus, et pooled on sõlminud rahvusvahelise deebetkaardi lepingu, mille alusel on hagejale väljastatud Visa Business deebetkaart nr. XXX. Kaardilepingu sõlmimisel lepingule allkirja andmisega (pikendus- ja asenduskaartide puhul kaardi väljastamise lehele allkirja andmisega) kinnitab kaardi valdaja, et on tutvunud lepingu lisaks olevate deebetkaardi lepingu tingimustega ja kohustub neid järgima. Tegemist on kiipkaardiga, st tehingute tegemisel toimub kaardi valdaja identimine ja tehingute autoriseerimine PIN-koodi ja kaardil oleva kiibi abil. 26.02.2010.a. ajavahemikul 16:54–16:56 on nimetatud pangakaardiga sooritatud kaarditehinguid sularahaautomaadis ATM00007 summas kokku 19 677,80 krooni. Kaarditehingud on toimunud õiget PIN-koodi kasutades (kood on õigesti sisestatud juba esimesel katsel), sularahaautomaat on küsitud summad väljastanud ning
kliendi kontolt on summad maha arvatud. 26.02.2010.a. kell 21:03 on hageja pangale teatanud kaardi vargusest ja palunud kaart sulgeda. Pank on kaardi kasutamise blokeerinud samal päeval kell 21:03. 02.03.2010.a on hageja esitanud kostjale nõudekirja lepingu tingimuste täitmiseks. Pank on põhjalikult kontrollinud vaidlusaluseid tehinguid summas 19 677,80 krooni. Sularaha väljavõtmiseks sularahaautomaadist on vaja teada kaardi valdajale antud salajast kaardi PINkoodi. Antud tehingud on tehtud õige PIN-koodi alusel ning õige kood on sisestatud kohe esimesel korral. See välistab võimaluse, et kaardi leidnud või varastanud isik proovis juhuslike numbrikombinatsioonide alusel tuletada kaardi valdajale antud PIN-koodi. Välistatud on ka võimalus, et kõnealuste tehingute puhul kasutati varem varaste poolt kopeeritud kaardiandmetega kaardiplastikut, kuna sularahaautomaadis on andmeid loetud kiibilt (kiipi ei ole võimalik kopeerida). Seega on tehingud tehtud originaalkaardiga ning isiku poolt, kes teadis kaardi salajast PIN-koodi. PIN-kood on kaardi valdajale antud isiklik salajane tunnuskood, mis kehtib sularahaautomaadis kaardi valdaja elektroonilise allkirjana ning mille kaardi valdaja kohustub meelde jätma ja mitte jäädvustama ühelegi esemele. Vastavalt SEB Panga rahvusvahelise deebetkaardi lepingu tingimustele on kaardi valdaja kohustatud hoidma kaarti hoolikalt, PINkoodi meelde jätma, vahetama aeg-ajalt PIN-koodi, välistama kaardi ja/või PIN-koodi sattumise kolmandate isikute valdusesse ja mitte jäädvustama PIN-koodi ühelegi andmekandjale. Pank on nii deebetkaardi tingimustes kui ka täiendavates materjalides andnud selgeid juhiseid PIN-koodi hoidmise kohta ning rõhutanud, et PIN-koodi salajas hoidmine on üks kõige olulisemaid kaardi valdaja kohustusi. Kui PIN-kood satub kolmanda isiku valdusse, tekib sellel isikul võimalus kasutada kaardi valdaja/konto omaniku kontol olevat raha. Hageja on jätnud tähelepanuta tingimuste punkti 8.3, mille kohaselt omavastutuse piirmäära ei kohaldata, kui kaardi valdaja või konto omanik rikkus tahtlikult või raske hooletuse tõttu lepingus sätestatud kohustust. Ülaltoodust tulenevalt leiab kostja, et hageja nõue 1 107,64 euro väljamõistmiseks on alusetu. Kohtu põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 448 lg 41 sätestab, et kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. TsMS § 448 lg 5 sätestab, et täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Seega on käesolev täiendav otsus täiendatava Harju Maakohtu 09.12.2011.a otsuse osa.
9.Kohus leiab antud asjas tõendeid kogumis hinnates, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
10.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
11.Hageja nõuab temale väljastatud Visa Business deebetkaardiga nr. XXX tema tahte vastaselt alusetult väljamakstud summa 1 107,64 euro tagastamist kostja poolt. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et hageja deebetkaardiga on sooritatud tehingud õige PIN-koodiga ja see on sisestatud õigesti esimesel korral.
12.Pooled ei vaidle asjaolude üle, et pooled on sõlminud rahvusvahelise deebetkaardi lepingu, mille alusel on 31.03.2009.a. hagejale väljastatud Visa Business deebetkaart nr XXX. Kaardilepingu sõlmimisel lepingule allkirja andmisega (pikendus- ja asenduskaartide puhul kaardi väljastamise lehele allkirja andmisega) kinnitab kaardi valdaja, et on tutvunud lepingu
lisaks olevate deebetkaardi lepingu tingimustega ja kohustub neid järgima (t/l 6-7). Tegemist on kiipkaardiga, st tehingute tegemisel toimub kaardi valdaja identimine ja tehingute autoriseerimine PIN-koodi ja kaardil oleva kiibi abil. 26.02.2010.a. ajavahemikul 16:54–16:56 on nimetatud pangakaardiga sooritatud kaarditehinguid sularahaautomaadis ATM00007 summas kokku 19 677,80 krooni. Hageja eitab eelmainitud perioodil tehingute sooritamist. Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et kahju põhjustanud tehingud hageja deebetkaardiga on sooritatud enne, kui hageja informeeris kostjat kaardi kadumisest. Kostja on 02.03.2010.a. esitanud hagejale nõude 26.02.2010.a. tema kaardiga sooritatud tehingute summas raha tagasisaamiseks (t/l 8-9). Kostja selgitab kohtule 29.10.2010.a. esitatud vastuses (t/l 20-23), et on jätnud hageja nõude 10.03.2010.a. vastusega rahuldamata põhjusel, et tehingud on sooritatud hagejale väljastatud PIN-koodi kasutades ja tehingud on õnnestunud esimesel katsel, siis on tehingu sooritajale olnud teada hageja deebetkaardi PIN-kood.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 7331o p 1 ja p 2 kohaselt on maksevahendi omaja kohustatud kasutama maksevahendit selle väljastamise ja kasutamise tingimuste kohaselt, muu hulgas tegema alates maksevahendi saamisest kõik vajaliku, et hoida maksevahend ja selle kasutamist võimaldavad abivahendid, sealhulgas isikustatud turvaelemendid, kaitstuna ning teatama viivitamata maksevahendi väljastanud makseteenuse pakkujale või tema poolt sel eesmärgil teatavaks tehtud kolmandale isikule maksevahendi kadumisest, vargusest ja maksevahendi autoriseerimata või valesti kasutamisest pärast sellest teadasaamist. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja pöördunud deebetkaardi varguse faktis ka politsei poole ja on algatatud menetlus asjas nr. XXX. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on Harju Maakohtu menetluses olnud kriminaalasi nr. 1-10-14979 (XXX, XXX). 07.11.2011.a. kohtumääruse alusel esitas hageja 14.11.2011.a. kohtule Harju Maakohtu kohtuotsuse kriminaalasjas nr. 1-10-14979 (t/l 53-64). Kohtuotsus kriminaalasjas on jõustunud 23.03.2011.a.
14.Kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada asja materjalide juurde Harju Maakohtu 22.02.2011.a. kohtuotsuse kriminaalasjas nr. 1-10-14979 terviktekst (t/l 47). Hageja poolt kohtule esitatu ei ole eelpool nimetatud kohtuotsuse terviktekst (t/l 53-64). TsMS § 405 lg 1 p 8 kohaselt võib kohus lihtmenetluses muuhulgas koguda tõendeid omal algatusel. Seega juhindub kohus antud juhul KIS nähtuvast Harju Maakohtu 22.02.2011.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-10-14979. Viidatud otsuse lk. 13 järgi läks süüdistatav RL kohtuistungil avaldatud ütluste kohaselt 2010.a. märtsis Ehitajate teel asuvasse TTÜ ülikoolihoonesse peaukse kaudu. Majas olles läks kolmanda korpuse esimesele korrusele ning läks ruumi, kus toolileenil rippus pintsak, mille taskust paistis välja rahakott. Ta võttis pintsakutaskust rahakoti. Rahakotis oli sularaha, erinevad dokumendid. Samuti oli rahakotis SEB deebetkaart ja selle PIN kood. Antud pangakaardiga võttis ta välja sularaha summas 19 600 krooni. Ka on nimetatud kriminaalotsusega rahuldatud hageja tsiviilhagi ning välja mõistetud RL hageja kasuks 1 257,64 eurot.
15.VÕS § 104 lg 1 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus kooskõlas VÕS § 104 lg 2. Tulenevalt VÕS § 104 lg 4 on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – rahvusvahelise deebetkaardi lepingu tingimuste p. 3.1.1 kohaselt on kaardi valdaja kohustatud hoidma kaarti hoolikalt, PIN-koodi meelde jätma, vahetama aegajalt PIN-koodi, välistama kaardi ja/või PINkoodi sattumise kolmandate isikute valdusesse ja mitte jäädvustama PIN-koodi ühelegi andmekandjale (t/l 6). Rahvusvahelise deebetkaardi lepingu tingimuste p. 8.3 kohaselt omavastutuse piirmäära ei kohaldata, kui kaardi valdaja või konto omanik rikkus tahtlikult või raske hooletuse tõttu lepingus sätestatud kohustust või kui on tegemist kaardi valdaja või konto omaniku poolse pettusega. Hageja kooskõlas eelpool viidatud sätetega ning lepingu tingimustega antud juhul toiminud ei ole ning on olnud ise raskelt hooletu, kui on jätnud rahakotti koos
deebetkaardiga selle PIN-koodi. Seega puuduvad alused kostjalt eelpool nimetatud summa väljamõistmiseks.
16.Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtlikult, et hageja hagi kostja vastu 1 107,64 euro väljamõistmiseks tuleb jätta täielikult rahuldamata.
17.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
18.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Käesoleval juhul on seega hagihinnaks 1 107,64 eurot. Menetluskulude jaotamine
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi rahuldamisele ei kuulu, tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.