Tsiviilasja number
2-10-18218
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Otsuse tegemise aeg ja koht
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm Eesti Vabariigi hagi pankrotihalduri Maire Arm vastu nõude tunnustamiseks Aleksandr Kozintsevi pankrotimenetluses 27.01.2012, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.09.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
49 037,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu (registrikood 70000349, asukoht Narva mnt 9j, Tallinn), esindaja Aleksei Vassiljev Kostja pankrotihaldur Maire Arm (Aleksandr Kozintsevi pankrotihaldur, asukoht Narva mnt 5, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen
Tsiviilasi
Kirjalik menetlus
Tühistada Harju Maakohtu 08.09.2010 otsus ja teha asjas uus otsus. Jätta Eesti Vabariigi hagi pankrotihaldur Maire Armi vastu nõude tunnustamiseks Aleksandr Kozintsevi pankrotimenetluses rahuldamata. Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 20.04.2010 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Maire Arm (kostja) vastu nõude tunnistamiseks Aleksandr Kožintsevi pankrotimenetluses. 19.03.2010 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul pankrotihaldur Maire Arm esitas vastuväite Maksu- ja Tolliameti esitatud nõudele kogusummas 767 265 krooni. Kostja võlg on tekkinud seoses sellega, et Austria Maksuamet on pöördunud sundtäitmise rahvusvahelise ametiabi korras 07.12.2004 Eesti Vabariigi maksuhalduri poole taotlusega nr GF ZR-4230/1Zoll/04, et sisse nõuda Eestis elavalt Austria maksukohuslaselt makse kokku 430 253,97 krooni ja vastavalt Euroopa Nõukogu direktiivi 767308/EMÜ art 9 p-le 2 sisse nõuda maksuvõla mitteõigeaegse tasumise intress. 14.01.2005 korraldusega nr 13-2.1/1081 kohustas hageja tasuma A. Kozintsevi 27 498,24 eurot (430 253,97 krooni) korralduses märgitud pangaarvele 10 päeva jooksul korralduse saamisest. 21.02.2005 esitas ta vaide, 30.03.2005 vaideotsusega jäeti MTA 14.01.2005 korralduse nr 13-2.1/1081 rahuldamata. 07.05.2009 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-05-291, millega jäeti rahuldamata kostja kaebus korralduse nr 13.2.1/1081 tühistamise nõudes. Hageja palub tunnustada hageja nõuet summas 767 265 krooni A. Kozintsevi pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus. Kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks TsMS § 449 lg 3 alusel ei ole põhjendatud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Nõue on aegunud ja seetõttu ei ole võimalik nõuet rahuldada. Esitatud dokumentidest nähtub, et Austria Vabariigi esialgsest maksuotsusest on möödunud üle 17 aasta. Austria Maksuameti 07.12.2004 taotluses Eesti Vabariigi maksuhaldurile on välja toodud, et aegumistähtajaks määratakse 31.12.2009, vastava nõude aegumist ei reguleeri Eesti maksuõigus. A. Kozintsevi pankrot kuulutati välja 28.10.2009, PMTK esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse nr 13-12/962-1 summas 767 265 krooni ning 19.03.2010 toimus nõuete kaitsmise koosolek. Kostja esitas kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks TsMS § 449 lg 3 alusel nõude aegumise osas. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Harju Maakohus rahuldas 08.09.2010 otsusega taotluse vaheotsuse tegemiseks ja jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud otsustab kohus nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. A. Kozintsevi (pankrotis) nõuete kaitsmise protokollist nähtuvalt on 19.03.2010 koosolekul vastuväite esitanud kogu nõude ulatuses haldur. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab et kostja taotlus on põhjendatud ja asjas tuleb teha vaheotsus. Käesolevas asjas on pankrotimenetluses hageja
2(4)
poolt tunnustamisele esitatud nõue aegunud, mistõttu tuleb TsMS § 449 lg 3 kohaselt asjas teha lõpplahend. Vastavalt 76/308/EMÜ direktiivile art. 15 reguleerivad aegumistähtaega puudutavaid küsimusi abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigis kehtivad seadused. Vastavalt Austria föderaalse maksuseadustiku artikli 238 lg-le 1 aegub õigus maksu kehtestamisele ja sissenõudmisele viie aasta möödumisel sellest kalendriaastast, kui maksu pidi maksma. Tasumisele kuuluvate maksude aegumist takistatakse mis tahes ametliku menetlusega, mida on rakendatud nõude elluviimiseks ja on väliselt tuvastatav. Hagi kohaselt tugineb maksunõue Innsbrucki Tollipeavalitsuse 30.03.1993 otsusel Str.L.Nr 100/249/93, 07.12.2004 esitas Austria Maksuamet abitaotluse Eesti Vabariigi maksuhaldurile maksunõude sissenõudmiseks Euroopa Liidu direktiivi nr 76/308/EMÜ alusel. Innsbrucki Tollipeavalitsus tegi 30.09.1996 teatise Str.L.Nr 100/249/93, maksude lõpliku kindlaksmääramise kohta ja teatisest ning väljastusteatest nähtuvalt on see kätte toimetatud Olga Drnec, aadressile Andreas-DipauliStrasse 12b A 6020 Innsbruck. Viimasele kättetoimetatud maksekorraldus on loetud kättetoimetamisena A. Kozintsevile. Vastavalt Austria föderaalse maksuseadustiku artikli 238 lg-le 1 aegub nõue aga viia aasta jooksul, seega tuleb nõue lugeda aegunuks hiljemalt 01.01.2002. Arvestades hageja poolt esiletoodut, kohtule esitatud materjale ning asjaolu, mida maksuamet on ise lugenud kättetoimetamise tähtpäeva kulgemise ajaks, ei saa käsitleda maksude aegumist takistatavaks menetluseks 07.12.2004 Austria föderatsiooni esitatud abitaotlust maksenõue sissenõudmiseks, sest tähtpäev 01.01.2002 oli möödunud. Asjas ei ole hageja esitanud dokumente, millest nähtuks, et kohus saaks arvestada mingit muud tähtaega maksunõude edastamisel asjaosalisele isikule A. Kozintsevile. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 08.09.2010 otsuse ja teha uus otsus, millega jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtul puudus pädevus hinnata, kas 1993.a Austria Föderatsiooni ees tekkinud maksuvõlg on aegunud või mitte. Maakohus ei arvestanud hageja poolt esitatud tõendit, mille kohaselt ei ole A. Kozintsevi suhtes tehtud haldusakti sundtäitmine aegunud. Rahvusvahelise ametiabi korras edastatud haldusakti sundtäimise aegumine on peatatud seoses ametliku menetlusega, mida on rakendatud haldusaktist tuleneva nõude elluviimiseks ning vaidlusalase haldusakti aegumise tähtaeg praegu on 31.12.2013. Tuginedes Austria maksuorgani 16.06.2010 kirjas sisaldava teabele selle kohta, et vaidlusaluse haldusakti sundtäimise aegumine on peatatud seoses ametliku menetlusega, mida on rakendatud haldusaktist tuleneva nõude elluviimiseks; ning et haldusakti teinud ametiasutusel on dokumente, mille järgi on vaidlusaluse haldusakti aegumise tähtaeg 31.12.2013, pidi maakohus jätma kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded. Otsustades tsiviilasjas nr 2-10-18218 Austria Föderatsiooni haldusorgani poolt väljastatud haldusakti kehtivuse (aegumise) üle, jättis maakohus haldusakti teinud haldusorgani menetlusse kaasamata. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, menetluskulud hageja kanda.
palus
jätta selle rahuldamata ja
Menetluse edasine käik Tallinna Ringkonnakohus 25.04.2011 otsusega tühistas Harju Maakohtu 8.09.2010 otsuse ning saatis asja edasiseks arutamiseks samale maakohtule, sest leidis, et hagi ei ole aegunud.
3(4)
Riigikohus tühistas 8.12.2011 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus saatis asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Riigikohus leidis, et ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 8.09.2010 otsus tuleb tühistada hagi aegumise ebaõige kohaldamise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas ringkonnakohtule 09.01.2012 kirjalikult oma lõplikud seisukohad (t.l. 5-11, II kd). Kostja leidis, et hageja on esitanud hagi maakohtule hagi aegumise tähtaega rikkudes. Hageja ei ole oma seisukohta kostja nimetatud taotluse osas ringkonnakohtule 23.01.2012 esitatud vastuses kostja seisukohtadele väljendanud. TsMS § 392 lg 4 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-82-07 leidnud, et TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Viidatud sättest tuleneb, et reeglina ei hakka tähtaeg kulgema mitte tähtaja algust määrava sündmuse toimumise päeval ega kindlaksmääratud kalendripäeval, vaid sündmusele või kalendripäevale järgneval päeval. Erandina võib tähtaeg hakata kulgema ka muul ajal, kuid sellisel juhul peab tähtaja erinev algus tulenema seadusest või lepingust. PankrS § 106 lg 1 kohaselt võib hagi vaidluses nõuete tunnustamise üle esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Seega hakkab tähtaeg kulgema pankrotiseadusest tulenevalt 19.03.2010. Vaidlus puudub selles, et Aleksandr Kozintsevi pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise võlausaldajate üldkoosolekul 19.03.2010 (t.l.9-10, I kd). Eesti Vabariik esitas hagi nõude tunnustamiseks maakohtule 20.04.2010 (t.l.1-2, I kd). TsÜS § 136 lg 3 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Hagi korras õiguste kaitsmisel sätestab seadus tähtajad, mille jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse. Riigikohus on lahendis 3-2-1-9-07 juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et kohtutel on kohustus kontrollida omal algatusel hagi lubatavust. Praegusel juhul ei ole esimese astme kohus seda kohustust täitnud, kuigi hagiavaldusest endast ja sellele lisatud dokumentidest oli nähtav, et hagi on esitatud pärast seaduses selleks ettenähtud tähtaega ja tulnuks juba ainuüksi sellest tulenevalt jätta rahuldamata. Üldkoosolek jättis nõude tunnustamata 19.03.2010 ning seega oli eeltoodu alusel hagi esitamise viimaseks päevaks 19.04.2010. Hagi on esitatud aga 20.04.2010, seega hilinenult. Riigikohus on lahendites 3-2-1-8-07 ja 3-2-1-101-07 leidnud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, siis nii esimese kui ka teise astme menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivnurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.