27. jaanuar 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-55951
Tsiviilasi
RC OÜ hagi GOÜ vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
7 675,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja RC OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja PA (XXX) Kostja GOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja CS(ik XXX, XXX), Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista GOÜ-lt võlgnevus 7 675,87 (seitse tuhat kuussada seitsekümmend viis eurot ja 87 senti) eurot ja viivis 1 583,15 (üks tuhat viissada kaheksakümmend kolm eurot ja 15 senti) eurot RC OÜ kasuks.
3.Välja mõista GOÜ-lt viivis 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates 27.01.2011 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni RC OÜ kasuks
Menetluskulude jaotus Välja mõista GOÜ-lt menetluskulud täies ulatuses (100%) RC OÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.01.04.2010 sõlmisid pooled äripinna üürilepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale üürile äriruumid Tallinnas XXX hoone esimesel ja teisel korrusel pindalaga 185,3 m2 (tl 25-40).
2-10-55951
2.Üürileping lõpetati poolte kokkuleppel 25.08.2010 (tl 41). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 7 675,87 eurot, viivise 1 583,15 eurot ja viivise 0,1% päevas võlgnevuselt alates 27.01.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 1, § 271.
4.Hageja selgitab, et üürilepingu punkti 6.1 järgi kohustus kostja tasuma üüri 8,63 eurot/m2 + käibemaks ning punkti 8.1 järgi kõrvalkulusid. Üürilepingu punktide 11.1 ja 11.2 kohaselt kohustus kostja tasuma üüri ja kõrvakulud igakuiselt järgneva kuu 15-ndaks kuupäevaks. Hageja on esitanud kostjale arved nr 2010209, 2010365 (tl 42), 2010380 (tl 43), 2010387, 2010458 (tl 44), 2010494, 2010542 (tl 45), 2010579, 2010655, 2010692 ja 2010764. Kostja ei ole arveid tasunud, mistõttu võlgneb kostja hagejale kokku 7 675,87 eurot (120 101,20 krooni).
5.Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt 0,1% päevas ja hagiavalduse esitamise seisuga 1 583,15 eurot.
6.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et ruumid anti kostja valdusesse juba enne lepingu sõlmimist lepingueelsete läbirääkimiste ajal, et kostja saaks ruumidega tutvuda ja teha vajalikke ettevalmistusi (tl 70-75), seega oli kostja teadlik ruumide olukorrast juba enne lepingu sõlmimist. Leping sõlmiti 01.04.2010 ja siis jäi lepingus nimetatud üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt vormistamata. Kostja püüab akti vormistamata jätmist ära kasutada üüri mitte maksmiseks. Kostja pole nimetanud ühtegi konkreetset puudust, miks ta leiab, et ruumid ei vastanud sihtotstarbele. Kui ruumid ei vastanud mingil põhjusel sihtotstarbele, oleks kostja saanud kasutada õiguskaitsevahendeid, näiteks lepingust taganeda, mida kostja ei ole teinud. Kostja vastupidine väide on väär, kuna lepingu lõpetamise initsiatiiv tuli hagejalt pärast korduvate tulutute võla tasumise nõuete esitamist. Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
8.Kostja vastuse kohaselt puudub vaidlus, et 01.04.2010 sõlmisid pooled äripinna üürilepingu nr XXX (tl 59). Vastavalt lepingu punktile 3.2. pidi üüripinna valduse üleandmine toimuma üüripinna ülaandmise-vastuvõtmise aktiga ning tulenevalt üürilepingu punkt 5.1. leppisid pooled kokku, et üüripinda kasutatakse sihtotstarbeliselt kohvik/restoranina. Üürileandja ei ole üle andnud üürnikule lepingus kokkulepitud tingimustele vastavat üüripinda 01.04.2010 ega ka hiljem. Üürilepingu lõpetamise ajaks oli ilmnenud, et üüripinda ei ole võimalik kasutada poolte vahel lepingus kokkulepitud sihtotstarbel, mistõttu ei ole ka võimalik üürilepingus kokkulepitud üüripinna üleandmine hageja poolt tulevikus. Ajavahemikul lepingu sõlmimisest kuni lepingu lõpetamiseni ei olnud üürnikul võimalik kokkulepitud tingimustele vastavat üüripinda kasutada. Hageja ei ole tõendanud, et on vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile üle andnud kostja valdusse lepingu tingimustele vastava üüripinna. Hageja on esitanud üürilepingu ja üüriarved, kuid nimetatud dokumendid ei tõenda, et hageja on kostja valdusse andnud kokkulepitud tingimustele vastavad üüritud ruumid. Üürileping tõendab asjaolu, et pooled leppisid kokku selles, et hageja annab kostja kasutusse lepingus fikseeritud tingimustele vastavad ruumid ja omab õigust saada selle eest tasu.
9.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et elektronkirjavahetusest nähtub, et ruumid olid küll kostja valduses, kuid nimetatu ei tõenda, et hageja on kostja valdusse andnud kokkulepitud tingimustel vastavad üüritud ruumid. Kohtuotsuse põhjendus
2-10-55951
10.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 poolte nõusolekul seda kohtuistungil arutamata. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Poolte vahel puudub vaidlus, et 04.2010 sõlmisid pooled äripinna üürilepingu nr XXX (tl 25-40). Üürileping lõpetati poolte kokkuleppel 25.08.2010 (tl 41).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma üüri.
14.VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 alusel lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 276 lg 1 alusel üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. VÕS § 277 lg 1 ja 2 järgi, kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral, võib üürnik lepingust taganeda. Kui üürnik asja üleandmisel teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu, kaotab ta lepingust taganemise õiguse ning võib käesoleva seaduse §-s 278 sätestatud õigusi teostada üksnes juhul, kui ta asja vastuvõtmisel endale sellise õiguse jättis. VÕS § 296 lg 1 sätestab, et üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse.
15.Vastavalt poolte allkirjastatud üürilepingu puntkile 3.1 annab üürileandja üle ja üürnik võtab vastu üürpinna, mis vastab lepingus sätestatud tingimustele 01.04.2010, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku teises asjas. Lepingu punkti 3.2 alusel üüripinna valduse reaalsel üleandmisel kirjutavad pooled alla üüripinna üleandmise-vastuvõtmise aktile, mis on lepingu lisa 3. Lepingu punkti 3.4 kohaselt üürnik on kohustatud alustama üüripinna sihtotstarbelist kasutamist ja avama selle püsivalt klientide teenindamiseks hiljemalt 17.05.2010. Tulenevalt lepingu punktidest 4.1-4.5 on üürnik kohustatud korraldama üüripinna sisearhitektuuri teostamiseks vajalikud ehitustööd ning esitama üürileandjale lõpliku sisearhitektuuri projekti hiljemalt 17.05.2010 ja teostama omal kulul siseviimistlustööd. Lepingu punkti 5.1 alusel võib üüripinda kasutada üksnes „Oot-Oot“ kohvikrestoran-kauplusena ning vastavalt lepingu punktile 5.2 üürnik tagab, et üüripind, selle kasutamise otstarve, sisekujunduse tase, kontseptsioon ja kvaliteet vastavad kogu lepingu kehtivuse perioodil lepingu lisas 2 kokkulepitud tingimustele. Lepingu punkti 6.1 alusel kohustus kostja tasuma üüri 8,63 eurot/m2 + käibemaks ning punkti 8.1 järgi kõrvalkulusid. Üürilepingu punktide 11.1 ja 11.2 kohaselt kohustus kostja tasuma üüri ja kõrvakulud igakuiselt järgneva kuu 15-ndaks kuupäevaks (tl 25-40). Pooled lõpetasid lepingu 25.08.2010 kuna üürnik on üürileandjale võlgu üüri ja kõrvalkulude eest ning üürnik ei soovi üüripinda kauem kasutada (tl 41). Kohtule esitatud arvetega nr 2010365, 2010380, 2010458, 2010542 (tl 42-45) on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale üüri 7 675,87 eurot (120 101,20 krooni). Poolte vahelise e-kirjavahetusega on tõendatud, et üüripinnad olid kostja kasutuses juba enne üürilepingu sõlmimist ning, et kostja korraldas üüritud pindadel üritusi (tl 70). Samuti kostja soovis tööle võtta uusi töötajaid, milleks oleks tulnud ruume ümber teha (tl 70-76). Kostja on võtnud omaks, et ruumid olid kostja valduses (tl 78). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on tõendatud, et üüripinnad olid kostja valduses juba enne üürilepingu sõlmimist, seega oli kostja üüripindade seisukorrast teadlik üürilepingu sõlmimise ajal
2-10-55951 ning jätkas kasutamist peaaegu pool aastat. Kuna lepingujärgne kostja kohustus oli teostada vajalikud ehitustööd ja siseviimistluse pindade kasutamiseks, siis on asjakohatud kostja väited, et pindu ei saanud sihtotstarbeliselt kasutada, mistõttu ei sõlmitud ka üleandmise- ja vastuvõtmise akti. Kostja ei ole tõendanud, et pindu ei saanud sihtotstarbeliselt kasutada. Kohus on seisukohal, et üleandmise- ja vastuvõtmise akti vormistamata jätmine ei tee olematuks asjaolu, et pinnad olid kostja kasutuses. Eeltoodut kinnitab meilivahetus, milles pooled täpsustavad kommunaalkulutuste sisu ja suurust (tl 72-72). Kostja on tunnistanud ja omaks võtnud, et pinnad olid kostja valduses, mida tõendab ka üürilepingu lõpetamine 25.08.2010, kust nähtub, et leping lõpetati, kuna kostjal oli üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus ja, et kostja ei soovinud enam pindu kasutada. Lepingu lõpetamisest ei nähtu, et pindu ei saanud sihtotstarbeliselt kasutada. Samuti oli kostjal õigus tulenevalt VÕS § 277 lg 1 lepingust taganeda, mida kostja ei ole teinud, vaid on üüripindu kasutanud peaaegu pool aastat ning seda sihtotstarbeliselt, mis nähtub 22.02.2010 e-kirjast (tl 70), kus kostja märgib, et „seega pidime juba valmis I korruse lahenduse uuesti ümber planeerima. Sest tõsisemad kokad eeldavad ka korralikumat kööki. Pidime muutma köögi planeeringut, baarileti ja WC paigutust.“ Samuti oli kostjale teada, et üüripinnad asuvad kortermajas. Kuna kostja kasutas vaidlusalust ruumi, siis on kostja kohustatud tasuma pindade kasutamise eest üüri kuni üürilepingu lõpetamiseni. Kohus leiab, et kostja on kohustatud tasuma aprill – juuli 2010 üüri hagejale kokku summas 7 675,87 eurot (120 101,20 krooni).
16.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkt 13 kohaselt üüri ja/või lisateenuste ja/või muude lepingu alusel teostatavate maksete tasumisega viivitamisel peab üürnik maksma üürileandjale viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise seisuga 1 583,15 eurot ning samuti palub välja mõista viivise 0,1% päevas võlgnevuselt alates 27.01.2011 kuni võlgnevuse kohase tasumiseni. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja mõistlik ning kuulub rahuldamisele ning kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult (100%) kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.