Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TEHTUD JÄRELDUSED

Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 21-23), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud TsMS § 323 lg 2 sätestatud korras 04.detsembril 2011. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. OÜ Logomandia esitas VÕS §-de 11 lg 1; 635 lg 1; 637 lg 3; 76 lg 1; 100; 101 lg 1; 113 lg 1; 108 lg 1 alusel Tartu Maakohtusse hagi Janmoon Usaldusühingu vastu töövõtulepingu alusel osutatud teenuste eest 7640, 80 euro põhinõudes; hagiavalduse esitamise seisuga viiviste 107,90 euro nõudes ning edaspidi jooksva viivise seaduses sätestatud määras nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama kostjale töid ning kostja maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale teostatud tööde eest arve nr 622 summas 8140, 80 eurot, daatumiga 10.10.2011 ning maksetähtajaga 14.10.2011. Kostja on antud arve ning arve alusel üle antavate tööde vastuvõtmise kinnitanud oma allkirjaga ning ka tasunud arve osaliselt- 02.12.2011 tasus kostja sularahas 500 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks esitanud kohtule arve nr 633 ( tl 14). Tulenevalt VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS §-de 637 lg 3, 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS §-de 76 lg 1; 100 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Hagiavaldus on kohtule esitatud 23.detsembril 2011. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 7 748, 70 eurot, sh töövõtulepingu alusel osutatud teenuse võlgnevus 7640, 80 eurot ja viivis hagiavalduse esitamise seisuga 107, 90 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis tasumata põhinõudelt (7640, 80 eurolt) alates 23.detsembrist 2011 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas ) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 107,90 eurot) ei või ületada põhinõuet. Hageja on tasunud kostjatele hagi tagamisega tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks tagatise summas 382,04 eurot. TsMS § 391 lg 1 sättest tulenevalt ei esine hagi tagamisega teisele poolele tekkida võiva kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid tagatud hagi rahuldamise

korral, mistõttu tuleb OÜ-le Logomandia tagastada hagi tagamisega kostjatele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks antud tagatis summas 382, 04 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 478,98 eurot, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 798, 89 eurost, hagi tagamise avaldusel tasutud riigilõivust 28, 76 eurot, kohtutäituri tasust 156, 33 eurost ja esindaja kuludest summas 495 eurot. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 144 p 4 kohaselt on kohtuväliseks kuluks kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt hagihinnale riigilõiv hagiavalduse esitamisel 798, 89 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel vastavalt RLS § 57 lg 4 tasutud riigilõiv 28,76 eurot ja kohtutäituri tasu hagi tagamise määruse täitmise eest 156, 33 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Vastavalt TsMS § 175 lg 4 kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Määruse nr 137 § 1 lg 1 võimaldab 7 640 eurose tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 4 470 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist Õigusabibüroo Aspekt OÜ arvete alusel, 23.jaanuarist 2012 ja 20.detsembrist 2011, kokku summas 495 eurot (ilma käibemaksuta), ajakuluga kokku 4,5 h ja tunnitasu hind 110 eurot. Arvete spetsifikatsioonide kohaselt on arved esitatud õigusabi osutamise eest dokumentide analüüsi ja hagiavalduse koostamise eest, konsultatsiooni eest, avalduse koostamise eest kohtutäiturile ja taotluse koostamise eest kohtule. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 495 eurot on põhjendatud ja vajalik arvestades hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja kohtule esitatud dokumentide mahtu ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1 478, 98 eurot. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.