Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

AS L ja hageja sõlmisid aktsiaraamatu pidamise lepingu, mille alusel hageja kohustus registreerima AS L aktsiad, pidama aktsiaraamatut ja teostama sellega seotud teenuseid ja AS L kohustus tasuma vastavalt hageja hinnakirjale ja esitatud arvetele. AS L ei ole tasunud esitatud arveid ja võlgneb hagejale 27.10.2011 seisuga 1893,52 eurot. Kostja vastutab solidaarselt emitendiga hageja poolt osutatud teenuste eest EVKS § 23 lg 2 järgi. Solidaarvõlgnike puhul on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 65 lg 1 alusel ükskõik milliselt võlgnikult. Lepingus on kokku lepitud viivise suuruseks 0,1% tasumata makselt päevas. Hageja on arvestanud viivist 27.10.2011 seisuga 512,65 eurot alates arvete sissenõutavaks muutumisest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1893,52 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 512,65 eurot ja pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuv viivis 0,1 % tasumata makselt päevas kuni kohustuse täitmiseni, samuti õigusabikulud 511,29 eurot ning riigilõiv 383,46 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. AS L pankrot kuulutati välja 19.04.2011. Pärast pankrotimenetlust võib esitada nõudeid pankrotis äriühingu vastu üksnes pankrotmenetluses. Hageja ei ole oma nõuet pankrotmenetluses esitanud. Nõude esitamata jätmisel ei ole hagejal enam nõuet AS L vastu ja seeläbi ka hageja vastu, ses t nõue on lõppenud. Juhatuse liikmed vastutavad ainult seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest mitte hooldusteenuste eest. Hageja 31.12.2010 arve ja 28.11.2010 arve ei ole seotud aktsiate registreerimisega. Aktsiad ei ole samastatavad aktisaseltsi poolt emiteeritud võlakirjadega. Hinnakirjas ei ole viivist ette nähtud, teiste emitentide suhtes rakendab hageja viivist 0,05 % päevas. Viiviseid ei saa nõuda solidaarvõlgnikult, kuna viiviste näol ei ole tegemist aktsiate registreerimisega osutatud teenustega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus arutas asja lihtmenetluses kohtuistungit pidamata. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. EVKS § 23 tuleb tõlgendada laiendavalt. Hageja tegevuse eesmärgiks on väärtpaberiregistri pidamine, seega kõik teenused, mida hageja osutab seoses registri pidamisega tuleb käsitleda kui aktsiate registreerimisega seotud teenuseid. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et AS L ja hageja sõlmisid aktsiaraamatu pidamise lepingu. Seega on kohustus tekkinud ja seda tuleb täita. Kohtule esitatud arvetest nähtub kohustuse suurus ja selle olemus. Kohus asub seisukohale, et kõik arvetel märgitud teenused on seostatavad väärtpaberiregistri pidamisega seega ka aktsiate registreerimisega laiemas mõttes. Hageja on omapoolsed kohustused täitnud ja kostjale arved esitanud. EVKS § 23 lg 2 järgi on kostja ja AS

L solidaarvõlgnikud. Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas ei ole üldse relevantne, kas hageja on oma nõude maksma pannud mõne teise solidaarse võlgniku vastu või esitanud nõude AS L pankrotimenetluse. VÕS § 65 lg 1 võimaldab hagejal nõuda solidaarkohustuse täitmist ükskõik milliselt solidaarvõlgnikult ja seadus piira seda õigust kuidagi. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kohustus oleks täidetud või see on muul moel lõppenud või ära langenud. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista põhivõlg 1893,52 eurot. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise suuruse 0,1% tasumata põhivõlalt päevas. Viivised on VÕS § 113 lg 1 järgi kõrvalnõuded, mida saab sisse nõuda koos põhinõudega ja solidaarvõlgniku vastutus laieneb ka kõrvalnõuetele. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 512,65 eurot, alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on muutunud sissenõutavaks lisaks viivised 173,88 eurot (1893,52*0,1%*92 päeva) VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista otsuse tegemise ajaks 27.01.2012 sissenõutavaks muutunud viivis 686,53 eurot ja edasi TsMS § 367 alusel pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuv viivis 0,1 % tasumata põhinõudelt päevas kuni kohustuse täitmiseni. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi saab kohus lihtmenetluse määrata kindlaks menetluskulude summalise suuruse kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista menetluskulud riigilõiv 383,46 eurot, õigusabikulud 511,29 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.