3.Jätta Mikk Menovi 28. veebruari 2026. a seisukohale lisatud dokumendid asja materjalide juurde võtmata.
4.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Swedbank AS kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Swedbank AS (hageja) esitas 15.03.2024 Tartu Maakohtule hagi solidaarselt Eno Menovi (kostja I) ja Mikk Menovi (kostja II) vastu ja palus kostjatelt välja mõista: 1) laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenev võlgnevus 452,51 eurot (sh põhiosa 383,63 eurot, intress 35,88 eurot ja viivis 33 eurot ning viivis põhinõudelt 22% aastas alates 15. märtsist 2024 kuni põhinõude täitmiseni; 2) laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenev võlgnevus 936,20 eurot (sh põhiosa 813,77 eurot, intress 67,81 eurot, viivis 54,62 eurot ning viivis põhinõudelt 18,90% aastas alates 15. märtsist 2024 kuni põhinõude täitmiseni; 3) laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenev võlgnevus 881,16 eurot (sh põhiosa 763,41 eurot, intress 63,10 eurot, viivis 54,65 eurot, viivis põhinõudelt 18,90% aastas alates 15. märtsist 2024 kuni põhinõude täitmiseni; 4) eraisiku püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust XXXXXXXXXXXX tulenev võlgnevus 2195,25 eurot (sh 1950,78 eurot, intress 161,71 eurot, viivis 82,76 eurot ning viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15. märtsist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud 665 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Kalev Menov (pärandaja, laenusaaja) suri 11.06.2023. 02.10.2023 pärimistunnistuse järgi on kostjad K. Menovi pärijateks ning pärimisseaduse § 130 lg 1 kohaselt on krediidilepingutest tulenevad võlgnevused pärijatele üle läinud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja laenusaaja neli krediidilepingut: 1) 26.04.2019 laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX, laenusumma 1500 eurot, intressimäär 22% aastas, krediidi kulukuse määr 24,80% aastas, igakuised osamaksed 41,50 kuni 42,15 eurot, laenuperiood 6.06.2019 kuni 6.04.2024. 2) 27.06.2022 laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX, laenusumma 1000 eurot, intressimäär 18,90% aastas, krediidi kulukuse määr 24,58% aastas, igakuised osamaksed 30,53 eurot kuni 30,58 eurot, laenuperiood 5.08.2022 kuni 5.06.2026. 3) 18.11.2022 laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX laenusumma 1000 eurot, intressimäär 18,90% aastas, krediidi kulukuse määr 25,49% aastas, igakuised osamaksed 9,01 eurot kuni 52,34 eurot, laenuperiood 5.12.2022 kuni 5.11.2024. 4) 24.03.2021 krediitkaardi kasutamise lepingu nr XXXXXXXXXXXX, krediitkaardi limiit 1000 eurot, intressimäär 20% aastas, krediidi kulukuse määr 23,11% aastas, tagasimakse suurus 40 eurot. Krediidilimiiti suurendati 6.10.2021 2000 euroni. Hageja nõudis kostjatelt laenusaaja võlgnevuse tasumist. Kostjad võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles krediidilepingud üles 8. novembril 2023.
2
2.Kostja I ei tunnistanud hageja nõuet, sest nõude õiguspärasust pole kontrollitud ja hageja on pärandajaga krediidilepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundlikku laenamise põhimõtet.
3.Kostja II nõuetekohast vastust hagile esitanud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus tuvastas, et hageja ja laenusaaja vahel oli sõlmitud neli krediidilepingut VÕS § 402 lg 1 tähenduses ja hageja ütles need 08.11.2023 üles. Kostjad on pärimistunnistuse järgi laenusaaja pärijad. 18.09.2024 kohtunõudele vastusena kinnitas hageja, et ta ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest enne lepingute sõlmimist polnud laenusaajal maksehäireid Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kontoväljavõtte järgi jäi laenusaajale majapidamiskuludeks vaba raha ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendab see, et laenusaaja maksekäitumine laenukohustuste täitmisel oli korrektne kuni surmani. 26.04.2019 sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX ajal oli laenusaaja pension 510,86 eurot. Taotluse esitamisel tasus ta krediitkaardi igakuist püsimakset 20 eurot ja laenulepingu kuumakset 77 eurot, igakuiseid kohustusi kokku oli 290,95 eurot. Kohustused olid sissetulekust 56,95%, mitte hageja avaldatust 48,10%. Muudeks kuludeks jäi vahendeid keskmiselt 219,91 eurot (510,86–290,95), laenumakse oli 42,15 eurot, vaba raha jäi keskmiselt 177,76 eurot, mitte 371 eurot nagu hageja märkis. 24.03.2021 püsimaksega krediitkaardi lepingu kasutamise lepingu nr XXXXXXXXXXXX ajal olid laenusaajal laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenev kuumakse 77 eurot, laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX kuumakse ca 43 eurot, krediidikohustus Tallinna Kaubamaja Grupp AS ees kuumaksega ca 100 eurot. Pärast krediidikohustusi jäi laenusaajal vaba raha 288 eurot, mis oli piisav kommunaalkulude ca 117,82 eurot tasumiseks. 09.03.2021 krediiditaotluse järgi oli laenusaaja sissetulekuks pension 548 eurot (kontoväljavõtte järgi 548,49 eurot). Kontoväljavõttest (periood 1.09.2020–28.02.2021) nähtuvalt on püsikohustusi kokku 155,94 eurot (kindlustus, vesi, telefon jm, elektrienergia, AS Express Post), krediidikohustused 240 eurot (77 + 43 + 100 + 20), kokku 395,94 eurot. Sissetulekust moodustusid kohustused 72%, aga mitte hageja märgitud 40%. Vaba raha jäi laenusaajale 153,23 eurot (548,49 – 395,94). Taotletud krediitkaardi uus makse oli 40 eurot, mis sisaldas juba eelnevalt kasutuses olnud 20 eurot. Laenusaajale jäi vahendeid seega 133,23 eurot (153,23 – 20), aga mitte hageja väidetud 288 eurot. 6.10.2021 krediitkaardi limiidi suurendamisel oli laenusaaja pension 568,29 eurot. Igakuiseid kohustusi oli 353,33 eurot, mis on 62,17% laenusaaja sissetulekust erinevalt hageja avaldatust. Vaba raha jäi laenusaajal ühes kuus keskmiselt 214,96 eurot (568,29 – 353,33), millest tuleb maha arvestada uue krediitkaardi makse 40 eurot (80 – 40, sisaldab 40 euro ulatuses krediitkaardimakset) ja kokku jäi laenusaajale igakuisteks kulutusteks keskmiselt 174,96 eurot, aga mitte hageja väidetud 345 eurot. 27.06.2022 sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX eel oli laenusaaja sissetulek 604,54 eurot, keskmiselt oli kohustusi kokku 418,81 eurot, so 69,27% sissetulekust, hageja väitel 42,10%. Igapäevakuludeks (toit, tervishoid, transport) jäi laenusaajal vaba raha keskmiselt 185,73 (604 – 54 – 418,81), millest laenumakse 31 euro mahaarvamisel oli vahendeid vaid 154,73 eurot kuus (erinevalt hageja märgitud 345 eurost kuus).
3
18.11.2022 laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX eel oli kontoväljavõtte järgi laenusaaja pension 604,54 eurot, aga mitte taotluses märgitud 654 eurot. Kokku oli igakuiseid kohustusi ca 540,76 eurot, so sissetulekust 89,45%, aga mitte hageja märgitud 34,30%. Taotletud laenu makseks oli 53 eurot kuus, mis tuleb vabast rahast 63,78 eurost maha arvestada ning laenusaajale jäi seega vaba raha keskmiselt 10,78 eurot (hageja märkis 397 eurot). Maakohtu hinnangul ei tõendanud hageja laenude andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja ei kogunud andmeid laenusaaja varalise seisundi kohta ega kontrollinud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust. Hageja ei arvestanud piisavalt laenusaaja kontoväljavõttest nähtuvate igapäevaste kulutuste ja muude kohustustega (sh TKM Finants AS ees oleva kohustusega). Hageja ei esitanud laenusaaja arvelduskonto väljavõtet perioodi 1.04–25.04.2019, so laenutaotlusele eelnenud aja kohta. Laenusaaja laenutaotlusi hageja ei kontrollinud ning hageja ei saanud lähtuda vaid laenusaaja taotluses toodud teabest. Hageja jäi seisukohale, et ta ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja ei esitanud seetõttu ka vastusena kohtu ettepanekule vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta täiendavaid tõendeid ega nõuete ümberarvestust. Maakohus leidis, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kuna hageja ümberarvestust ei esitanud on alus jätta hagi rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus selgitanud, millist lisandväärtust oleks laenusaaja maksevõime hindamisel täiendava info kogumine andnud. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 1 ja seletuskirja järgi tuleb analüüsida vaid relevantseid andmeid. Laenusaaja varalise seisu, sissetulekute ja kohustuste suuruse kontrollimise vajadus esineb vaid siis, kui krediidiandjal puudub endal võimalus vajalikku infot koguda (VÕS § 4034 lg 3). Ekslik on maakohtu järeldus, et hageja ei ole laenusaaja kontoväljavõtte põhjal igapäevaseid kulutusi arvestanud. Maksevõime hindamisel on kohtu ja hageja arvestuste aluseks olevad algandmed erinevad, sest maakohus arvestas kohustuste suurust arvestades majapidamiskulusid, aga hageja lähtus krediidikohustustest. Seda põhjusel, et Finantsinspektsiooni käsiraamatu järgi tuleb suhtarv (so kui suure protsendi moodustasid kohustused sissetulekust) leida krediidimaksete ja sissetuleku suuruse alusel. Maakohus on ebaõigesti arvestanud kohustuste hulka mitteregulaarseid majapidamiskulusid. Sellest tulenevalt ei ole kohtu lõppjäreldus kohustuste suuruse ja maksevõime tuvastamisel õige. Hageja hinnangul võimaldas laenusaaja sissetulek täita krediidikohustusi ja kanda regulaarseid hädavajalikke majapidamiskulusid. Krediidilepingute sõlmimise järel jäi laenusaajale vaba raha kasutamiseks enam kui Statistikaameti arvutatud arvestuslik elatusmiinimum (2019 221,36 eurot, 2021 233,57 eurot, 2022 303,38 eurot). Seega ei ole maksevõime hindamisel rikutud ka miinimumstandardi nõudeid. Kohus ei hinnanud, kas laenusaaja oli objektiivselt võimeline krediiti lepingutes kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenusaaja täitis sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi kuni surmani. Hageja ei pidanud vajalikuks kohtule esitada nõuete ümberarvestust, sest hageja ei ole vastutustundlikku laenamise põhimõtet rikkunud.
4
6.Kostja I leidis, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus arvestas otsuses kõiki asjaolusid ja analüüsis tõendeid. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
7.Kostja II hinnangul ei tõenda asjaolud, et laenusaaja maksis laenumakseid kuni surmani ja tal puudusid maksehäireid, laenusaaja krediidivõimelisust. Hageja pole laenusaaja kohustusi välja selgitanud ega sellekohaseid tõendeid esitanud. Laenusaaja taotlused sisaldasid ebaõigeid andmeid, mida hageja ei kontrollinud. Perekonnaseisult oli erinevalt laenusaaja taotluses märgitult laenusaaja abielus ja sissetulekuks ei olnud töötasu, vaid pension. Hageja viide 17.10.2024 Finantsinspektsiooni käsiraamatule ei ole asjakohane, kuna krediidilepingud sõlmiti 2019–2022.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.Ringkonnakohus jätab kostja II 28.02.2026 seisukohaga esitatud dokumendid asja juurde võtmata, kuna neil pole asja lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1).
10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuse punktides 34 kuni 38 esitatud põhjendustega, mis puudutavad laenusaaja kohustuste ja vaba raha proportsiooni tuvastamist. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks, kuid osaliselt tuleb muuta põhjendusi. Maakohus jättis hageja krediidilepingutest nr
XXXXXXXXXXXX,
nr
XXXXXXXXXXXX,
nr XXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXX tulenevad nõuded vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu õigesti rahuldamata. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 järgi sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks omandama teabe mh tarbija varaliste (sh regulaarsed finantsja muud kohustused) kohustuste kohta ja seda tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma (VÕS § 4034 lg 2, KAVS § 49 lg 1 p 2 ja 4). Seega tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta tema pangakonto väljavõttest nähtuvad tegelikud igakuised kohustused (sh regulaarsed majapidamiskulud), mitte piirduda krediidivõime hindamisel üksnes sellega, kas laenusaajale jääb kasutamiseks raha arvestades elatusmiinimumi suurust. Põhjendatud ei ole hageja väide, et krediidivõime hindamisel tuleb lähtuda üksnes laenusaaja pensioni (sissetuleku) ja krediidikohustuste suhtarvust. Maakohus on põhjendatult leidnud, et laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisel tuleb arvestada tema pangakonto väljavõtetelt nähtuvate igakuiste (sh püsi) kohustustega (sh kommunaal-, side-, elektrienergia-, transpordi-, toidu- ja tervishoiukuludega). Ka hageja viidatud Finantsinspektsiooni käsiraamatu punktist 4.4 tuleneb, et krediidiandjal tuleb tarbijalt küsida teavet tema regulaarsete majapidamiskulude kohta. Tarbija krediiditaotluses toodud majapidamiskulusid (nt küte, vesi, elekter, kommunaalkulud, kindlustusmaksed, kogumis mõistlikult hinnatavad toidukulud, transpordikulu, kulud sideteenusele jm) tuleb krediidiandjal võimaluse korral kontrollida tarbija arvelduskontolt. Seega hageja väide, et elektri ja sideteenusega kaasnevaid kulusid ei saa arvestada majapidamiskuludena, on ebaõige.
5
Ringkonnakohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimisel on oluline hinnata tarbija krediidivõimelisust tervikuna ja nõuetekohase hoolsusega, analüüsides kontoväljavõttes toodud andmeid sisuliselt. Arvestada tuleb tarbija kõiki olulisi väljaminekuid (sh püsikulusid) ja olemasolevaid ning uusi võetavaid laenukohustusi, mis kontoväljavõttest nähtuvad ja võivad mõjutada laenude tagasimaksmist.
12.Maakohus on otsuses leidnud, et krediidilepingutest tulenevad kohustused olid laenusaaja sissetulekutest 56,95%, 72%, 42,10% ja 89,45% ning laenusaajale jäi kulutuste katmiseks väiksemas ulatuses vaba raha. Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti tuvastanud laenusaaja kohustuste ja vaba raha proportsiooni ning jõudnud ebaõigele lõppjäreldusele, et laenusaaja ei olnud krediidivõimeline ning vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti.
13.Ringkonnakohus tuvastas laenusaaja pangakonto väljavõtete alusel järgneva:
13.1.Enne 26.04.2019 laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX sõlmimist oli perioodil 1.10.2018 kuni 5.04.2019 laenusaaja sissetulekuks pension keskmiselt 479,89 eurot kuus (3359,24/7). Krediidikohustused olid perioodil 05.10.2018–05.04.2019 74,50 eurot kuus (521,52/7)(dtl 125). Perioodil 04.10.2018–27.03.2019 olid laenusaaja püsikulud 220,51 eurot kuus (1323,11/6) (sh sidekulud 193,88 eurot, transpordikulu 6,30 eurot, toidukulu 743,42 eurot, vesi 34,60 eurot, prügikulu 4,36 eurot, elektrienergia kulu 238,38 eurot, tervishoiukulu 13,52 eurot ning AS Express Post Postimehe ajalehe järjepidevad tellimused püsikuluna 88,65 eurot) (dtl 297–298). Eelnevale lisaks tuleb arvestada laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX tuleneva igakuise osamaksega 42,42 eurot. Vaba raha jäi laenusaajale 142,46 eurot (479,89 – 74,50 – 220,51 – 42,15 = 142,46 eurot). Kohustuste maht on sissetulekust 70,26%.
13.2.24.03.2021 krediitkaardi lepingu nr XXXXXXXXXXXX sõlmimisele eelnevalt oli laenusaaja igakuine pension perioodil 1.10.2020 kuni 31.03.2021 548,49 eurot ja krediidikohustused 236,46 eurot kuus (1418,79/6) (dtl 127). Kontoväljavõttes (periood 01.09.2020–28.02.2021) kajastuvalt olid laenusaaja igakuised püsikulud 269,41 eurot (1616,49/6; sh toidukulu 732,26 eurot, kindlustusmaksed 104,58 eurot, AS Express Post Postimehe ajalehe tellimused püsikuluna 111 eurot, elektrienergia kulu 347,94 eurot, sidekulud 264,01 eurot, prügikulud 4,92 eurot, vesi 38,69 eurot ja tervishoiukulu 13,09 eurot) (dtl 295–296). Eelnevale lisandub 24.03.2021 krediitkaardi lepingu nr XXXXXXXXXXXX igakuine püsimakse 40 eurot. Vaba raha jäi laenusaajale 2,62 eurot (548,49 – 236,46-269,41 – 40 = 2,62 eurot). Kohustuste maht on sissetulekust 99,52%.
13.3.27.06.2022 laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX eelselt oli perioodil 1.12.2021 kuni 31.05.2022 kontoväljavõttest nähtuvalt oli laenusaaja pension keskmiselt 580,37 eurot kuus (3482,24/6). Krediidikohustused olid 212,89 eurot kuus (1277,34/6) (dtl 129), millele lisandub laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenev igakuine osamakse 30,58 eurot. Laenusaaja püsikulud olid perioodil 1.12.2021–31.05.2022 415,88 eurot (2495,31/6; sh toidukulu 791,24 eurot, vesi 558,91 eurot, elektrienergia kulu 516,79 eurot, sideteenuse kulu 267,66 eurot, prügikulu 2,76 eurot, AS Express Post Postimehe ajalehe tellimused püsikuluna 128,20 eurot, kindlustusmaksed 107,18 eurot, tervishoiukulu 1,97 eurot ja transpordikulu 120,60 eurot) (dtl 299–300). Vaba raha laenusaajale pensionist ei jäänud (580,37 – 212,89 – 30,58 – 415,88 = -78,98 eurot).
13.4.18.11.2022 laenulepingule nr XXXXXXXXXXXX eelnevalt oli laenusaaja igakuine pension 604,54 eurot (periood 5.05.2022 kuni 6.10.2022). Igakuised krediidikohustused olid samal perioodil 201,91 eurot kuus (1211,46 eurot/6) (dtl 130). Püsikulud olid 485,63 eurot kuus (2913,79/6; sh toidukulu 989,72 eurot, sideteenuse kulud 308,55 eurot, vesi 422,50 eurot, elektrienergia kulu 891,94 eurot, tervishoiukulu 50,50 eurot, kindlustusmaksed 112,38 eurot ning AS Express Post Postimehe ajalehe tellimused püsikuluna 138,20 eurot) (dtl 293– 294). Lisandus laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX igakuine osamakse 52,34 eurot. 6
Järelduvalt ei jäänud laenusaajale pensionist vaba raha (604,54 – 201,91 – 485,63 – 52,34 = 135,34 eurot).
14.Eelnevast nähtub, et laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX sõlmimise ajal olid laenusaaja kohustused sissetulekust 70,26% ja vaba raha jäi laenusaajale 142,46 eurot. Krediitkaardi lepingu nr XXXXXXXXXXXX ajal olid laenusaaja kohustused sissetulekust juba 99,52% ja vaba raha jäi laenusaajale üksnes 2,62 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul näitab kohustuste maht 70,26% ja 99,52% pensionist seda, et vähimagi ootamatu erakorralise kulu ja laenude lisandumine võib viia laenusaaja makseraskusteni või maksejõuetuseni. Ringkonnakohus märgib, et laenusaaja ei olnud sellise kohustuste mahu juures krediidivõimeline, kuid hageja jätkas vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes laenusaajale krediidi andmist. Laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX ja laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX ajal ületasid kohustused juba laenusaaja pensionit ja vaba raha laenusaajale enam ei jäänud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ei kontrollinud nõuetekohase hoolsusega laenusaaja kontoväljavõtete põhjal tema tegelikku krediidivõimelisust. Hageja ei küsinud laenusaajalt teavet varalise seisu kohta ega seda, mis põhjusel tegi kostja II korduvaid ülekandeid laenusaajale. Ringkonnakohus leiab, et krediidilepingute nr XXXXXXXXXXXX, nr XXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXX sõlmimise ajal oli laenusaaja majanduslikes raskustes ja tema toimetulek sõltus kostja II ülekannetest ning hagejalt saadud laenudest ja krediitidest. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et laenusaaja täitis sõlmitud krediidilepingutest tulenevaid kohustusi oma eluajal, ei ole määrav, sest vastutustundlikku laenamise põhimõtet hinnatakse enne krediidilepingute sõlmimist.
15.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ebaolulises ulatuses eksinud laenusaaja kohustuste ja vaba raha proportsiooni tuvastamisel. Maakohtu otsust tuleb selles osas muuta arvestades ringkonnakohtu otsuses tuvastatut. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja on vastutustundlikku laenamise põhimõtet laenusaajaga krediidilepingute sõlmimisel rikkunud ning maakohus on õigesti jätnud hagiavalduse rahuldamata.
16.Maakohus kohustas hagejat täpsustama vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist ja tegi hagejale ettepaneku esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks täiendavaid tõendeid arvestades kohtu selgitusi või esitada nõude ümberarvestus iga laenulepingu kohta eraldi vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 (dtl 374–376). Hageja jäi seisukohale, et ta ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ning seetõttu puudub vajadus ümberarvestust esitada. Kuna hageja märkis ka apellatsioonkaebuses, et ta ei pea ümberarvestuse esitamist vajalikuks, siis tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.
17.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.