Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. L. L. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

2 (4)

viivised alates hagiavalduse esitamisest, so 06.12.2011 kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 0,75 % päevas võlgnetavalt laenusummalt. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale üle kandnud 30.detsembril 2008 tema poolt taotletav laenusumma 3000 krooni kostja poolt taotletud perioodiks 30 päeva. Märgitust tulenevalt oli laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks 29.jaanuar 2009. Kostja ei ole oma kohustusi tähtaegselt täitnud ega laenu tähtaegselt tagastanud. Poolte vahel sõlmitud lepingu 4.1.2.3 sätestab, et laenu puhul 3000 krooni, on intressi summa 60% laenu summast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvata krediidikulukuse määra hulka ning intressi ja muude kulude kogusumma 30 päevaseks perioodiks on 675 krooni. Tulenevalt lepingu 7.4. kuulub kostjalt väljamõistmisele meeldetuletusetasu nõue summas 25, 56 eurot. Pooled on lepingu p 9.1 kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0,75% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Hageja on arvestanud perioodi 30.01.2009-05.12.2011 eest viiviseid summas 23 377, 50 krooni. Hageja vähendab viivise nõuet ja nõuab kostjalt viiviste tasumist lähtuvalt kohtupraktikast põhinõude ulatuses, so summas 191, 73 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad laenutaotlusest, kostja isikusamasuse tuvastamise ankeedist, laenulepingust ja tõendist meeldetuletuste väljasaatmise kohta (tl 10-23).

3 (4)

Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et 05.12.2011 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1 494, 09 eurot (23 377, 50 krooni), kuid hageja ise vähendab viivisenõuet ja nõuab kostjalt sellest viivist põhinõude ulatuses, so 191,73 eurot (3 000 krooni). Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on 05.12.2011 seisuga 1494,09 eurot, põhistanud lisanduva viivise nõuet ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik:

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.