Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 25.01.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: AS-i DNB Liising hagi OÜ SIja A Š vastu võla nõudes Hagihind: 5 999,73 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: 25.11.2011. a Hageja: AS DNB Liising (registrikood 11315936, asukoht Lõõtsa 2b, 11415 Tallinn) Hageja esindaja: advokaat Martti Peetsalu (AB Glimstedt, e-post [email protected]) Kostja I: OÜ SI(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja I esindaja: juhatuse liige KG(XXX) Kostja II: A Š (isikukood XXX, elukoht XXX) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
1.AS-i DNB Liising hagi OÜ SIja A Š vastu rahuldada osaliselt: 1.1 kostjatelt OÜ SIja A Š solidaarselt hageja AS DNB Liising kasuks 4274,76 eurot. 1.2 TsMS §367 kohaselt välja mõista kostjatelt OÜ SI ja A Š solidaarselt hageja AS DNB Liising kasuks viivis alates 2.03.2011 kuni põhinõude 4139, 96 eurot täitmiseni viivisemääraga 0,25% päevas. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused
1.Hagi sisu
1.1.Hageja nõue Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus 5 999,73 eurot, alates 01.07.2010-25.02.2011 sissenõutavaks muutnud viivis 3 582,61 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,25% võlasummalt (5 999,73 eurot) päevas alates 26.02.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti 10.03.2008 liisinguleping nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto audi A6 allroad q 3.0TDI. Samal päeval sõlmiti kostjaga 2 käendusleping nr XXX tagamaks liisingulepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga 1. Käendaja vastutab liisingulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt liisinguvõtjaga, sealhulgas osamaksete, intressi, viivise, leppetrahvi, kahju, lepingu ülesütlemisega seotud kulutuste, ülesütlemise tagajärjel tekkivate nõuete ja muude liisingulepingust tulenevate summade eest. Vastupidiselt kostja 2 väidetele ei ole käendusleping tühine, erakorralist vajadust või sõltuvussuhet (mis oleks moonutanud kostja 2 vaba tahte kujunemist) ei olnud. Erakorraliseks vajaduseks ei saa pidada eksklusiivsete ning kõrgehinnaliste sõidukite finantseerimise vajadust. Juriidilise isiku juhtorgani liiget ei saa lugeda ka kogenematuks TsÜS § 86 lg 2 järgi. Lepingu sõlmimisel pidi kostja 2 ise informeerima hagejat kõikidest kehtivatest kohustustest, mida ta ei teinud. Kostja 2 esitatud konto väljavõte ja krediidiinfo raport ei kinnita rasket majanduslikku olukorda. Hageja kohustus omandama kostja 1 soovil vara ning andma selle kostja 1 kasutusse, kostja 1 peamiseks kohustuseks oli maksegraafikujärgsete maksete tasumine. Kostja 1 jättis maksed tasumata ja hageja saatis 12.01.2010 kostjatele teatised võlgnevuse olemasolu kohta koos ülesütlemishoiatusega. Teatised saadeti ka 01.07.2010. Hageja luges lepingu üldtingimuste p 10.3 alusel teatised kättetoimetatuks, sõltumata nende tagastamisest hoiutähtaja möödudes. Punkt 14 (käendusleping p 4) järgi olid kostjad kohustatud informeerima hagejat kontaktaadressi muutumisest ja kandma kogu kohustuse täitmata jätmisega hagejale tekitatud kahju. Kostjad oma kontaktandmete muutumisest ei teatanud ja hageja saatis teatised lepingus märgitud aadressidele. Oma postisaadetiste kättesaamise eest hoolitsemine on kostjate enda kohustus. Lepingu ütles hageja üles hagiavalduse esitamisega 01.03.2011. Kostjatel on tasumata järgmised summad:
1.Liisingu osamaksed 182,71 eurot (hageja on esitanud kostjale 1 arveid kogusummas 312 702,36 krooni ehk 19 985,32 eurot, millest on tasutud 309 843,69 krooni ehk 19 802,62 eurot).
2.Vara kindlustusmaksed 06.04.2010-05.07.2010 kindlustuspoliisi eest 39,18 eurot (kuni üleandmiseni kasutas vara liikluses kostja, hageja oli sunnitud vara kindlustama kuni vara üleandmiseni maksumusega 54 eurot, pärast vara valduse saamist lõpetas hageja poliisi ning kindlustusandja tagastas 14,83 eurot). Vara tagastati 04.05.2010, sõiduk vajas keemilist pesu ning sellega oli toimunud 29.01.2010 liiklusõnnetus.
3.Vara jääkmaksumuse (33 795,39 eurot) ja võõrandamisest saadud rahasumma (29 295,50 eurot käibemaksuta) vahe 4 499,89 eurot. Hageja leiab, et müügihind oli vara väärtuseks tagastamise hetkel. Vara suunati müüki 04.06.2010 hinnaga 30 837,37 eurot (km-ta) ja võõrandati 11.06.2010 hinnaga 29 295,50 eurot (km-ta). Hinna määramisel lähtuti turusituatsioonist ja sarnastest pakkumistest. Sellel hetkel oli neli sarnast pakkumist, keskmise hinnaga 28 671,47 eurot (km-ta), seega võõrandas hageja vara isegi kõrgema hinnaga. Kostjad ei ole müügiprotsessis osalenud ega ühtegi potentsiaalset ostjat hagejani suunanud. Kostja esitatud OÜ EA arvamus on subjektiivne ning koostatud vaidlusaluse sõiduki tehnilist seisukorda ja komplekssust teadmata. Riigikohtu otsuse 3-2-1-33-08 alusel on lubatav vara väärtuse ning müügihinna diferents kuni 10%. Hageja arvestused mahuvad selle piirmäära sisse.
4.Vara tagastus- ja müügiprotsessis kandis hageja täiendavaid kulutusi 1 277,95 eurot.
5.Viivist arvestas hageja alates viimase võlateatise saatmisest 01.07.2010 lepingujärgses viivisemääras 0,25% päevas (239 päeva summalt 5 999,73 eurot). Hageja esitatud tõendid: liisinguleping nr XXX lisadega (lk 35-36, 48-49), käendusleping nr XXX (lk 37), üldtingimused (lk 38-47, 123-133), kostjatele saadetud teatised ja väljastusteated (lk 5051, 57-58, 117-118, 120-121), kostjale 1 edastatud arved (lk 52-53), vara müügiarve (lk 54), vara tagastamise ja müügiga seotud arved (lk 55-56, 122), vara üleandmise akt (lk 119), liikluskahju raport (lk 149), portaali www.auto24.ee väljavõte (lk 150), kostja 2 konto väljavõte ja krediidiraport (lk 151-156), sõiduki müüki suunamise akt (lk 157-158).
2.Kostjate põhjendused
2.1.Kostjate seisukoht nõudes Kostjad ei võta hagi õigeks ning vaidlevad sellele vastu.
2.2.Kostja 1 väited, esitatud asjaolud ja tõendid 25.11.2011 eelistungil teatas kostja 1, et ei vaidle vastu debitoorsele võlgnevusele, kindlustusmaksete võlgnevusele ning vara jääkväärtusele (jääkmaksumusele). Kostja 1 nõustub, et leping on üles öeldud hagi esitamisega. Kostja 1 vaidleb vastu viivisele ja vara tagastamishetke väärtusele. Auto väärtus tagastamise hetkel kattis hageja nõuded ning oli 34 222 eurot. Kostja 1 nõustub EA OÜ hinnanguga. Kokkulepet, et pooled lähtuvad väärtuse asemel müügihinnast, ei ole. Põhinõude põhjendamatuse tõttu on põhjendamatu ka viivisenõue. Kostja 1 leiab, et tagastamiseja müügiteenus on tõendamata, materjalidest ei nähtu, et auto oleks müüdud. Sõiduk on antud liisingusse, mille puhul maksumus ei ole näitlik. Kostja 1 kinnitab, et kostjal 2 ei olnud mingit isiklikku huvi seoses liisinguesemega. Juhatuse liikme käendus oli liisingupakkumise eritingimus, hageja algatusel. Tõendeid kostja 1 esitanud ei ole.
2.3.Kostja 2 väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja 2 nõustus 25.11.2011 istungil, et leping on üles öeldud hagi esitamisega. Kostja 2 leiab, et tegemist on hageja pahatahtliku käitumisega. Kostjat 2 kostja 1 võlgnevusest ei teavitatud. Käendust andes tegutses kostja 2 kostja 1 juhatuse liikmena, mitte iseseisva isikuna. Kostja 2 kui kostja 1 töötaja tegi käendustehingu oma erakorralisest vajadusest ja sõltuvussuhtest tulenevalt ning hageja teadis seda. Käenduslepingu sõlmimine oli vajalik tööandjale sõiduki rentimiseks. Hageja ei kontrollinud kostja 2 finantsvõimalusi – lepingu sõlmimise hetkel puudus kostjal 2 vallas- ja kinnisvara, igakuine sissetulek oli 270 eurot kuus, olid olemas teised käenduslepingud kogusummas 503 409 eurot. Hagejale esitatud kontoväljavõttest nähtub, et laenukoormus oli suur ja 6 kuu vältel sissetulek puudus. Käendusleping on tühine TsÜS § 86 lg 2 alusel. Käenduse eesmärgiks oli veendumine juhatuse heatahtlikkuses, vara heaperemeheliku kasutamise tagamine ja vara tagastamise tagamine. Kõik need eesmärgid on saavutatud. Auto tagastamishetke väärtus ületas liisingu jääki, auto oli ideaalses korras. EA OÜ hinnangu ja OÜ Reval Auto Tallinn pakkumise kohaselt langeb sellise auto väärtus 20% aastas, kui võtta auto vanuseks 2 aastat ja alghinnaks 53 627,83 eurot km-ta, oli tagastamise hetkel väärtuseks 34 321,80 eurot km-ta. Autot kohe müüki ei pandud ja kui see ei olnud müüdud õigeaegselt ja normaalse hinnaga, on see hageja süü. Vara anti uuele rentnikule kiirmüügihinnaga. Müügis osaleda või infot müügi kohta kostja 2 ei saanud, kostja 2 poolt leitud isik tegi hagejale ettepaneku liisingueseme väljaostmiseks, millest hageja keeldus. Hageja ei ole esitanud dokumente millest nähtuks vara omaniku vahetus (müük). Kostja 2 esitatud tõendid: liisingupakkumine (lk 138-140), EA OÜ hinnang (lk 174), OÜ Reval Auto pakkumine (lk 176).
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostjad on esitanud kohtu kaudu hagile kirjalikud vastused. Seejärel on toimunud kohtus eelistungid. Kohus määras menetlusosaliste taotlusel kirjaliku menetluse. Pooltele on antud võimalus nende seisukohtade esitamiseks istungitel ja kirjalikult. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus
VÕS §361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS §76 lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Liisinguvõtja OÜ SI kohustust ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu ülesütlemises. VÕS § 367 lg1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS §367 3.lõike kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus on seisukohal, et tõendatud on sõiduki väärtus tagastamise hetkel 579 000 krooni e 482 500 krooni käibemaksuta (30837, 37 eurot). Nimetatud summa nähtub vara müükisuunamise aktist. Pooled on lepingus kokku leppinud (üldtingimuste punkt 10.7 https://www.dnb.ee/static/files/25.Kasutusrendi%20üldtingimused%2012%2010%2007.pdf), et kui liisingueseme võõrandamisest saadav summa ei kata kõiki liisinguvõtja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puuduva osa. Kohus on seisukohal, et nimetatud säte pole käesoleval juhul kohaldatav. Liisingueset pole mitte võõrandatud vaid on taas antud liisingusse, s.t. liisinguese on jäänud hageja omandisse. Seega kuulub rakendamisele VÕS §367 lg3. Kostjad pole tõendanud liisingueseme kõrgemat väärtust selle tagastamise hetkel. Kostja esitatud EAOÜ hinnang on üldine, ei käsitle konkreetset sõidukit ning ei lükka ümber AAOÜ hinnangut, milline on antud konkreetse sõiduki – liisingueseme - kohta. VÕS §367 4.lõike kohaselt, liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõue koosneb järgmistest positsioonidest: debitoorne võlgnevus summas 182,71 eurot, tasumata liikluskindlustusmaksetest 39,18 eurot, tagastusteenus ning müügiteenus 1 277,95 eurot, jääkmaksumus 33 795,39 eurot. Kohus on seisukohal, et nõue on põhjendatud järgmistes positsioonides: debitoorne võlgnevus, liikluskindlustusmaksed ja jääkväärtus. Müügiteenus on põhjendatud 15 584,75 krooni e 996,05 euro suuruses summas. Hageja tegevus on krediidi andmine, mitte sõidukite müük. Põhjendatud pole tagastusteenus, kuivõrd leping on ülesöeldud alles 1.03.2011. Seega on hageja nõue kokku 34 977,33 eurot. Kohus on seisukohal, et sõiduki väärtus tagastamise hetkel oli 30837, 37 eurot. Seega jääb hageja lõplikuks nõudeks 4139, 96 eurot VÕS §113 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,25 % päevas. Hageja on viivist alates 01.07.2010. Kohus on seisukohal, viivist tuleb arvestada debitoorselt võlgnevuselt ja liikluskindlustusmaksetelt perioodi 01.07.2010 kuni 1.03.2011. Seega on viivis134,8 eurot (221,89x0,25x 243). Ülejäänud osas muutus nõue sisse nõutavaks alates 2.03.2011. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks väljamõistmisele 4274,76 eurot. TsMS §367 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates 2.03.2011 kuni põhinõude 4139, 96 eurot täitmiseni viivisemääraga 0,25% päevas. Kostja A Š vastutus tuleneb VÕS §143 lg1 mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käendusleping ei ole tühine vastuolu tõttu heade kommetega või avaliku korraga (TsÜS §86). Kohus nõustub hagejaga, et luksussõiduki soetamist ei saa pidada erakorraliseks vajaduseks. Kohus ei nõustu kostja 2 ka selles, et erakorraliseks vajaduseks oli kostja 1 äritegevus. Hageja ja kostja 2 vahel puudus ka mistahes sõltuvussuhe. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjale 2 laekunud ka piisavaid vahendeid käenduslepingu sõlmimise eelsel perioodil.
3.4.Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS §163 kohaselt poolte enda kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.