lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-53919/4

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 25.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-11-53919/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1424
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-53919

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roomet Sõnna

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

25.jaanuar 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

Tsiviilasja number

2-11-53919

Hagi ese

AS-i MiniCredit hagi A. K. lisanduva viivise nõudes 217, 29 eurot

Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad

vastu 452,16 euro ja

Hageja: AS MiniCredit (registrikood xxxxxxxx; asukoht Viru Väljak 2, 10111 Tallinn; e-post [email protected]); hageja esindaja: Ingrid Nook (AS MiniCredit; postiaadress Viru väljak 2, 10111 Tallinn; e-post:[email protected]); Kostja: A. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AS-i MiniCredit hagi Aleksandr Kapralovi vastu osaliselt.
2.Välja mõista A. K. AS-i MiniCredit kasuks 452 (nelisada viiskümmend kaks) eurot ja 16 senti, millest moodustab tagastamata laenusumma 191,73 eurot, intress 43,14 eurot, võla sissenõudmise kulu 25,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 191,73 eurot.
3.Jätta rahuldamata AS-i MiniCredit nõue A. K. lisanduva viivise väljamõistmiseks alates 03.11.2011 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta A. K. kanda.
6.Välja mõista A. K. AS-i MiniCredit kasuks menetluskulud 63 (kuuskümmend kolm) eurot ja 91 senti Edasikaebamise kord AS MiniCredit võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

1.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 31-33), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kätte toimetatud 22.detsembril 2011 (tl 40). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

2 (4)

2.AS MiniCredit esitas Tartu Maakohtusse hagi A. K. 452, 16 euro nõudes, millest võlgnetav laenusumma 191,73 eurot; intress 43,14 eurot, meeldetuletuse tasu summas 25,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 191,73 eurot. Samuti on esitanud hageja nõude välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisest, so 03.11.2011 kuni põhinõude täieliku täitmiseni 1,5 % päevas võlgnetavalt laenusummalt. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale üle kandnud 27.detsembril 2008 tema poolt taotletav laenusumma 3000 krooni kostja poolt taotletud perioodiks 30 päeva. Märgitust tulenevalt oli laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks 26.jaanuar 2009. Kostja ei ole oma kohustusi tähtaegselt täitnud ega laenu tähtaegselt tagastanud. Poolte vahel sõlmitud lepingu 4.1.2.3 sätestab, et laenu puhul 3000 krooni, on intressi summa 60% laenu summast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvata krediidikulukuse määra hulka ning intressi ja muude kulude kogusumma 30 päevaseks perioodiks on 675 krooni. Tulenevalt lepingu 7.4. kuulub kostjalt väljamõistmisele meeldetuletusetasu nõue summas 25, 56 eurot. Pooled on lepingu p 9.1 kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0,75% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Hageja on arvestanud perioodi 27.01.2009-02.11.2011 eest viiviseid summas 22 702,50 krooni. Hageja vähendab viivise nõuet ja nõuab kostjalt viiviste tasumist lähtuvalt kohtupraktikast põhinõude ulatuses, so summas 191, 73 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad laenutaotlusest, kostja isikusamasuse tuvastamise ankeedist, laenulepingust ja tõendist meeldetuletuste väljasaatmise kohta (tl 10-24).
3.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on lepingus kokku lepitud. VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 101 lg 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades kuulub hageja nõue tagastamata laenusumma 191, 73 euro; intressi 43, 14 euro ja võla sissenõudmise kulu (meeldetuletuste tasu) 25, 56 euro ja viivise 191, 73 euro nõudes rahuldamisele.

3 (4)

4.Hageja taotleb kostjalt välja mõista välja mõista TsMS § 367 alusel viivised alates hagiavalduse esitamisest, so 03.11.2011 kuni põhinõude täieliku täitmiseni 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et 02.11.2011 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1 450,95 eurot (22 702,50 krooni), kuid hageja ise vähendab viivisenõuet ja nõuab kostjalt sellest viivist põhinõude ulatuses, so 191,73 eurot (3 000 krooni). Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on 02.11.2011 seisuga 1450,95 eurot, põhistanud lisanduva viivise nõuet ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
5.Hageja on esitanud TsMS § 174 1 lg 3 alusel taotluse välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 63, 91 eurot (tl 45). TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi põhinõude osas täielikult, jätab menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt TsMS § 174 1 lg 3 alusel hageja taotlusel välja kostjalt menetluskuluna riigilõivu 63,91 eurot.

Kohtunik:

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja